Ajaveebid

Euroopa lennuväljad, lingid

Põhjalik kogumik euroopa lennuväljadest ja klubidest, mis seal asuvad. Ridali on ka olemas. http://avia-dejavu.net/europb.htm

Pakker Air Ridali tuuril, teine osa.

Teist päeva pesitseb Ridalis Pakker Air. Seekord helistas nii Jüri kui Kalju, et kas võib ? Loomulikult võib. Käib "miljonilend-jaht" rebastele ja kährikutele, kes peavad alla neelama kuubiku, et olla terved ja rõõmsad. Kohal on neli Cessnat, täna oli esimene "kaotus" tehnikas, taas kõmmeldus genekas ära. Läti lennukeid ei ole seekord näha. Lennukit lendavad nigu nööri mööda, pildudes alla pakikesi. Margusel ei ole vähemalt igav, lennutegevus käib, päikese loojumine on kontrolli all. Nimetus Pakker Air tundub mulle isiklikult kõlavam, avio on rohkem slaavipärasem. Veel on ka rikkumata vene piir, aga mõned päevad veel ees... ilusaid-haisvaid lende ! Einar Ridali lähistelt.

Cirrus SM 20, lennuk, mis hoonesse põrutas

Väga sümpaatne lennuk, mootor 310 hj., salong, juhtimine ja armatuur on erilised. Lisaks varustatud piraka langevarjuga. http://www.cirrusdesign.com/news/coverage/index.html ja salong ! : http://www.cirrusdesign.com/aircraft/gallery/

Eesti "Lennupoisid"

Elab veel mehi, kes osalenud viimases suures sõjas ja ka lendurina. Leidsin ühe väga mahuka ja põhjaliku kodulehekülje, mida vähesed on vaadanud. Talletatud on igasugust materjali ja siit ka paralleel lennuameti Johannes Tilgaga, kes on teinud väga tänuväärset tööd, et meie lennunduse ajalugu säiliks. Mõned lingid lennupoiste kodukale: http://www.hot.ee/vaikal/index.htm, http://www.hot.ee/vaikal/nowotny.htm, http://www.hot.ee/relvaleht/relv.htm, laulud: http://www.hot.ee/lvplaul12/ ja vebmaster on väga tasemel, vaadates tema vanust, siis oleme me kõik väga noored !

Nüüd meil Soe Jaaniga oma saladus

Lugesin mõningaid kirjatükke ja pidin peaaegu terviserikke saama.
10.6 mm ja 7 nädalat .Kuuliauk seitse nädalat peas . See võib äärmiselt tülikas olla .
Sügisel ilm tuuline ,nagu pea välja pistad nii Sibeeliuse orel undab .
Mitte sittagi aru ei saa. Aga olgu,küll ta kunagi prahti täis läheb.
Edasi on kõik Soe Jaanile. Tema jagab asja ära,ülejäänud las mõtlevad.
A.Voldek
ELEKTRIMASINAD
2 osa
Valgus
Tallinn 1973
lk.200
......voolu väljatõrje.......

Koll kool

Üks idaneb, teine tuleb paari aasta pärast kooli panna. Kooli panekule saab läheneda kahte moodi. Üks variant on see tavaline - lähimasse kodukoha kooli ja unnusta see teema. Õnneks või kahjuks pakub Tallinna lähedal elamine ka muid võimalusi. Kodukoha kooli kasuks räägib muidugi suurepärasne maja. Aga maja ei tee kooli. Kooli teevad pedagoogid. Ja üks nendest pedagoogidest pistis mu küljeluule pihku mingi koosoleku käigus lasteaias paberi selle kohta, millised peaksid olema kooli tulev laps ja tema vanemad. Toon näiteid.

Laps, kes tuleb kooli:

  • On rõõmus, positiivne, usub endasse ja teab, et on tubli
  • Ei peaks ehmuma (saama kestvat negatiivset emotsiooni) õpetaja kõrgendatud häälest, ebaõnnest, halvast hinnangust või hindest
  • Teab, et tunnis rääkimiseks tuleb tõsta käsi
  • Teab, et koolimajas ei tormata, oskab käituda rahulikult ja viisakalt, teab esmaseid viisakusreegleid
  • On puhas, korrektselt riides, kammitud, soengus, võimalusel kannab koolivormi
  • Näitab kodutööd vanematele alati ette
  • Ei vaata hilisõhtuni telekat ja ei mängi arvutis
  • Läheb hiljemalt kl. 10 magama

Vanemad, kelle laps tuleb kooli:

  • On rahulikud ja positiivselt meelestatus
  • Jälgivad, et laps oleks puhas, kammitud
  • Kontrollivad kodutöid, viitavad vastutusele
  • Räägivad lapsele lauakommetest, koolireeglitest, viisakusest

Well. Ma ei tea, mida need inimesed seal pedagoogikakoolis õpivad, kuid Mein Kampf on neil ilmselgelt kohustusliku kirjanduse osa. Mul tulid seda jama lugedes igatahes külmavärinad peale. Kujutasin elavalt ette seda lakutud ja nüristunud, kuid õnnelikku Hitlerjugendi kampa koolis ringi liikumas. Ja ausalt-öeldes olen mõnevõrra pissed-oof. Kui Eesti haridussüsteem ongi ikka veel üles ehitatud sellise keskmise proletaarlase ettevalmstamiseks, siis on asi nukker.

10,6 mm ja 7 nädalat

Sihuke siis. Kavatseb mu järgmise lennuaasta isegi sellest aastast nadimaks teha. Andku minna, küll me lendame veel Smile

Meremees väidab

Estonia huku uurimine

Igal sügisel aktuaalne Estonia teema paneb ikka ja jälle käed värisema.
Isegi lenduritel.
Ma ütlen Teile ,Estonia uputati !

See Estonia uputamise salaplaan oli juba ammu välja mõeldud ja läks lihtsalt aega enne kui õige aeg tuli.
Siin pole kahtlustki , see oli kirjas. Seda varjatakse siiamaani Voronini kohvris . Isegi katastroofi uurimise komisjon oli kommarite ja sotside poolt varakult kokku pandud.
Koobalti salakauba jutt on lihtsalt üks suitsukate. Tegelikult veeti Vene tuumapommi ,see mis Rootsi eriteenistusele saadeti ja pidi seal lõhkema.
Eriteenistus aga saadetist kätte pole tänapäevani saanud.
Kuigi kõik väidavad vastupidist.
Pealegi oli Estonial sitta kanti muud vene militaarset tipptarkvara mida kõik riigid hulgi salaja ostsid.
Seda nägi ka jutuvestja Raabe selle augu kaudu kus tal õhk otsa sai.
Kuid pole lootustki et salaasjad päevavalgele ei tule .
Kui muidu ei saa,siis tublid Eesti O.B. tampoonikandjad selgitavad pisimagi laevahuku detalid. Neid seal parteides ja valitsuses jagub.
Teema ise jääb igaveseks . Estoniat saame uurida palju kordi enne riigikogu valimisi või pärast mõnda suurt viljavargust.
Estonia ei vaju igavikku .
Sügaval vee all veetakse kogu aeg midagi laeva juurest eemale ja siis laeva juurde tagasi.
Hea et vesi nii sügav on ,muidu peaks ajalehed tuukrite vahelistest löömingutest iga päev kirjutama.
Tegelikult me veel alles alustame laeva uppumise üksikasjade selgitamist.
Noored energilised sukkpüksikandjad on nüüd uurimise kindlalt enda haardesse võtnud ja kaptenkäsnad ja muu merekõlbmatu saasta põrmuks teinud.

See on alles algus . Vene asju tuuakse laeva aina juurde. Rootslased oma sõgedas saamahimus läksid nii hoogu ,et ei läbenud pisut oodata oma pommi kättesaamist. Arvan et uputamine oli plaanis hoopis kaldale lähemal.
Kuid pole hullu,homme uus artikkel ja telesaade.
Uued faktid ja tegijad juba ootavad.
Katsun Teid kursis hoida.

RC mudellennuk pööratava kaamera ja VR prillidega

Sisu siis selles, et lennukile on pandud kaamera ja VR prillidesse güro, mistõttu prillide keeramist (e. siis pea keeramist) saab edastada ka kaamerale, mis jälgib pea liigutusi. Tunne (vähemalt videost vaadates) on nagu istuksid ise lennukis. Tegelikkuses on seal ilmselgelt mingi viide vahel, mis võib olukorra kohati üsna ebamugavaks teha. Aga eks see asi kah arene. Igatahes asi on paljulubav. Kaameraga asju on ennegi tehtud, kuid need kõik on fikseeritud vaatenurgaga nii palju kui mina tean.

Jutt siin: http://www.engadget.com/2006/09/27/diy-project-merges-vr-goggles-with-rc...

Video siin:
http://video.google.fr/videoplay?docid=9091545735215129742&hl=fr

Minu arvates kõige lahedam värk, mis mudelilennunduses üle tüki aja tehtud (pärast DraganFlyerit).

Haned lahkuvad

25. septembri õhtul märkasin esimest haneparve kursiga lõunasse lahkumas. Seega hallad taga, nagu ütleb vanarahva tarkus. Rästad ja kuldnokad nuumavad end minu astelpajuistanduses, neil veel kiiret ei ole. Kui rikkurid hakkavad lõunasse lendama, siis lumi taga. Pikka, külma, lumist talve ei tahaks.

Gimli purilennuk

Panen siis ka selle kuulsa loo siia maakeeli kirja, et oleks n.ö. "linnuke kirjas". Jutt on siis kuulsast Gimli purilennukist, mis polnud sugugi mõeldud purilennuga tegelema, kuid oli selleks sunnitud.

Boeing 767 arvestab kütust, kasutades selleks FQIS seadet. Air Canada lennul 143, mis pidi startima Montrealist, selle aparaadi mõõteseadmed ei töötanud. Sellisel puhul kasutatakse elementaarseid kütusekoguse mõõtmise "tilgapulki" (u. nagu autol õlivardad, kuid selle erinevusega, et mitte ei vaadata kui märg varras on vaid tiritakse varras tiivast allapoole välja ja teatud taseme juures hakkab see tilkuma) ning sisestatakse numbrid käsitsi. Mõõtevarras näitas pärast tankimist 11 525 liitrit. 767 mõõdab kütuse kogust kilodes. Kõik Air Canada manuaalid rääkisid naeladest. Tehti siis kiire rehkendus, kasutades selleks suhtarvu 1,77naela/liiter, kuid oleks pidanud kasutama 0,8kg/liiter.

FQIS-i sisestati saadud number 20 400, mis pidanuks tähendama, et pardal on 20 400 naela kütust. Arvuti ootas aga kilogramme ning nii jäi ta 20 400 kilo kütusega pardal igati rahule. Kõik arvutused kontrolliti kolm korda üle ja nii mindigi lendama.

Red Lake lähedal Ontario juures hakkas hoiatussignalisatsioon kokpitis esmakordselt tööle teatades, et vasakus pardas on kütusesurve madal. Lülitati siis kütusepump välja teades, et gravitatsioonist peaks piisama. Kütusepuudust ei kahtlustanud keegi, kuna arvuti näitas, et kõik on ok. Mõne hetke pärast tuli samasugune signaal paremast pardast, siis jäi seisma vasak mootor ja siis kostus kokpitis pikk "bong", mida keegi polnud kunagi varem kuulnud, ning mis tähendas, et kõik mootorid on rivist väljas. Kohe pärast seda seiskus ka parem mootor.

Hetkeliselt oli kokpit pime (767 on "glass cockpit"). Hüdraulika käigus hoidmiseks on tänapäeva reaktiivlennukitel väike turbiin, mis kerest välja lastakse.

Üritati rehkendada, kas suudetakse välja lennata Winnipegi, kuid see lennuväli osutus lauglemisulatusest väljas olevaks. Lennu ajal tehti kindlaks lauglemisväärtus, mida manuaalis polnud. Tulemuseks saadi 12. Piloot valis siis välja endise Kanada õhujõudude baasi Gimlis potentsiaalse maandumiskohana. Mida ta ei teadnud oli see, et nimetet lennuväli oli nüüdseks avalik ning ühte paralleelrada kasutati autovõidusõitudeks. Konkreetsel päeval oli lennuväljal perepäev.

Kui üritati ülekoormuse abil telikut välja võtta selgus, et ninaratas ei tule välja vaatamata sellele, et see peaks vastutuule mõjul ise avanema. Maandudes selgus, et kõrgust oli üleliia ning kogenud purilendurina kasutas piloot libistamist sellest vabanemiseks. Tuulepealsel küljel olnud reisijatel oli muidugi huvitav. Lennuk õnnestus maandada nina maas (esiratas oli sees) mõnisada meetrit enne rahvahulka. Keegi viga ei saanud.

Teemal on kirjutatud raamat ja vändatud film. Lennuk parandati ära ja lendas veel aastal 2005 täiesti edukalt.

Kvaliteetpäevakava

Seoses kasvava eetilis-nihilistliku transseksuaalkretiiniaal hargneva anaalhüpergenitaaltoroidse mõtteviisi levikuga viimasel ajal ja seda eriti viimasel laupäeval maailma düstrofaalautistlike sündmuste taustal,tahan meenutada et meile õnneks need mõjud soodsa tuule suuna tõttu veel ei ulatu .

Eelseisval ülemaailmse täpsusmaandumise OPENCUPI võistlustel on ennustatav ......

Päevakava Ridali Kvaliteet Lennuklubis

Eelteade panni ja lusika saatel:Magage ruttu kell on juba viis läbi 5.01

Äratus ja vajadusel reanimatsioon peale Maandumisvõistlust hiljemalt kell 6 00
pühapäeva hommikul
Päikesetervitus. Tromboonipuhumine suure trummi ja paugutite saatel 6 30

Võitja sundpesemine surveveega voolikust 7 00

Alles jäänud toit ja õlu kuulub hävitamisele kõigi silme all 9 -11

Kanget alkoholi ja viina saavad üksnes halva väljanägemisega 11 30
ja kahvatu näoga isikud.Nemad lendavad kahe nädala pärast.

Ellujäänud ja vähem vigased viiakse preemiareisile Angaari 12 00

Peale põhjalikku arutelu ja iseenesest moodustunud komisjoni otsust 14 00
lubatakse üksikutel väljavalitutel range järelvalve all teha majandustöid

Täielik nõrkemine 16 00

Entusiasmi tõus ja Parksepa poe ühiskülastus 18 00

Pidu jätkub 20 00

Moodustub uus tarkade klubi ja tüli paisub suuremaks. 21 00

Solvunu läheb k..... ja otsib uued jutuvestjad 22 00

Prozektor pannakse põlema ,grillsöed kustuvad jäägitult 01 00

Elu jätkub esmaspäeval

Lõhest ja eetilisest nihilismist

Mitte kalade eetikast ei tule juttu. Ikka inimeste omast.

Minu arusaamist mööda püüab tänapäevane läänemaailm paljuski oma eetiliste põhimõtete juures juhinduda Immanuel Kantist ja tema kategoorilisest imperatiivist.

Demokraatlik ühiskond iseenesest toimib jällegi üsna lihtsalt - läbi valimiste antakse inimestele mingi mandaat ja siis kontrollitakse selle mandaadi kasutamise vastutustundlikkust. Vastutustundlikkust saab kontrollida jällegi iga valija vaid iseenda mätta otsast. Osa inimesi ei talu ei otseselt ega kaudselt korruptiivseid tegusid või enda valijatest kõrgemale seadmist, teiste jaoks on j.o.k.k. ja "eesmärk pühitseb abinõu" täiesti aktsepteeritavad loosungid. Mistõttu mingi osa valijaskonnast ei pea iial oluliseks kui neid petetakse, neile valetatakse, nende tagant varastatakse, nende makstud maksude eest tehakse valimispropagandat ning lõppeks kästakse neil oma liistude juurde jääda. Ehkki nad ise endale seda ei teadvusta.

Imho ei jookse lõhe ühiskonnas mitte mingeid parem-/vasakpoolseid või endisi/praeguseid jõujooni. Lõhe jookseb mööda eetiliste tõekspidamiste piiri - kas eetilist nihilismi talutakse või mitte. Ja sedalaadi lõhet ei saa ületada. Eetilise maailmavaatega inimesi ja eetilisi nihiliste ei saa ühendada. Eetiline nihilism tuleb lihtsalt alla suruda ja maa sisse tampida - seda ei saa ega tohi taluda.

Minu arvates on selleks olemas vaid üks tõeliselt viljakas tee - viia eetika kui distsipliini õpetamine keskhariduse (võib-olla lausa alghariduse) osaks. See paneks paljuski suu kinni ka usujüngritel, kes üritavad eetikat monopoliseerida ja usule ainuomaseks möllida. Lisaks tuleks keskhariduse osaks muuta majandusteooria, mis annaks inimestele aluse populistliku mögina hukkamõistuks ning laiemalt ühiskonna protsesside mõistmiseks. Kahjuks jääb see lootus vist alatiseks unistuseks.

Aga vähemalt annab laupäeval toimunu lootust, et eetiline nihilism ei ole veel vähemalt Eestis saanud valdavaks maailmavaateks.

Tänatud olgu IT mehed

Kuidas Jumal inimesi juhib

See küsimus on mind vaevanud kogu lapsepõlve. Hiljem hakkas tunduma ,kas üldse juhib .Sellises mõtlemisviisis on ilmselgelt süüdi kool,kommunistid ja Edkar Savisaar. Õnneks tulid uued ajad ja nii on ka minul viimaks arusaam Jumala rollist muutumas. Loodan et kõige õigemas suunas.
Taevas olgu tänatud,hiljuti kohtasin IT meest ,kes peale isemoodi hobusesabaks keerutatud pikkade juuste ka isemoodi mõtleb. Tema mind asjaga kurssi viiski.
Siis kuidas ikka Jumal kommunikeerub iga inimesega eraldi.
Asi on väga lihtne,nii nagu interneti süsteemgi.
Keegi enam õieti ei tea,kuidas see värk otseselt toimib. Iga päev on muutused,iga päev lisab mõni patsiga mees mingi salamärkidega programmi rea mis siis netti lastuna oma elu elama hakkab.
Aga ta toimib!!!.
Tahad sõbraga mõtteid vahetada,miljardid inimesed sumisevad ümberringi,aga nett leiab ta üles partsti.
Jumal olla saatnudki selle süsteemi Maa peale.
Et saage ometi aru ja hakake uskuma.
Tegelikult see võibki nii olla.Süsteem igati müstiline.
Ja mis kõige hullem,seletab palju jaburusi ära mis Jumalariigis iga päev toime pannakse.Ei Ei ,mitte Jumal ei pane toime. Vaat asi ongi selles,et ikka inimesed.Kaks kanget riiki on otsustanud sõdima hakata.
Enne sõda on hädasti vaja sõdurid hingeliselt ette valmistada.Asjaga on tavaliselt väga kiire . Mõlema poole Kaplanid nühivad välialtarid kärmelt läikima ja alustavad uljalt päeva Jumalalt sõjaõnne palumisega.Arvate et saavad meili,et pange poisid ,või et jätke jama .
Mitte sinna poolegi.
Internett toimib ka nii et suure hulga info võrku paiskumisel läheb kusagilt umbe. Noh server läheb lolliks,vool on niru või puudub mingi aeg üldse. Midagi kindlasti juhtub.
Väga paljud inimesed võtavad liiga tihti Jumala nime suhu.Näiteks astub viltu vajunud haisvast hunnikust mööda ,Jumal tänatud et s… sisse ei astunud.Joodik vaatab segaste silmadega Kadriorus öösel maha põlenud maja ja lausub ,Jumal tänatud et eile viimseni raha maha jõin ,täna poleks niikuinii enam olnud.
Ja nii ongi,enne kui Jumal miljardid teated läbi sordib , on mõlemad pooled jõudnud hulga rahvast ära tappa.Sealhulgas ka lausa süütuid.
Seda asja ei saa karistamata jätta.Kindel sott. Kärmelt saadab Jumal välja tsunaami,sinna kohta kus üleannetud ja tahab hoobilt korra majja luua,pahad ära uputada.
Samas võib juhtuda ,et pahad on vahepeal kohta muutnud ja sõjalaagri näiteks puhkerannast ujujatel jalust ära kolinud.Aga tsunaami juba teel!!!
Jumala arm ja hoolitsus heade eest jälle mokas.
Nii et mitte midagi arusaamatut siin pole . Kõik nagu netis.
Targad mehed need ITi mehed.

Eesti lennuk rikkus õhupiiri

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=13859483, hetkel on siis kõik kahtluse all, aga sisetunne ütleb, et see oli meie Viktor.

Kortermajas elamise võlud

Inimestega juhtub ikka huvitavaid asju. Olin mina just koju tulnud ja väljusin aluspükste väel vannitoast kui kuulsin võtme raginat lukuaugus. Jäin siis esiku lähedale tuppa seisma vaadates, mis toimub. Võti ragises veel natuke, siis läks uks lahti ja silmad maas astus mingi mutike esikusse, pani oma kandekoti maha ja hakkas kingi jalast võtma. Me vaatasime naisega huviga seda nalja pealt. Mingil hetkel mutt muidugi avastas, et vaip pole nagu päris see. Ja et riided pole kah nagu päris omad. Noh ja kui ta siis toa poole vaatas, laienesid esimest korda viimase paarikümne aasta jooksul tema lubjastunud veresooned piisavalt, et põhjustada peetpunane nägu valge soengu foonil ning vabanduste saatel toast lahkumine. Igatahes saime hea kõhutäie naerda.

Rahvas hullunud

Sügisene aeg.
Terve päev päike paistab aga minul tuju kehv.Ei osanud muud teha kui helistasin vanadele töökaaslastele Tõraveres ja küsisin,ega tähtedega midagi hullu ei ole juhtunud.
Paursonid või Pauksonid kunagi telekas rääkisid rahvale et kui kõik päikese süsteemi taevakehad ja tähed ühte ritta satuvad ,siis tõmbavad või tapeedi seinalt maha. Nii kõva jõud pidi tekkima.
Asi see siis minul tuju ära rikkuda.
Planeetidega pidi kõik OK olema.Paar tükki olevat kunagi pauguga lõhki läinud aga see oli nii ammu.
Uurisin ,et ega mõni meteoriidijurakas ometi kaela sadamas ei ole.Näe Kaalis oli hiljuti sihuke asi juhtunud.Keegi ei pannud tähelegi kui tuli.Nüüd vaidlevad takka järgi,ikka millal ja millal.
Rahvas on nii elevil kogu aeg.
Televiisoris muud ei teha kui tapetakse igas saates inimesi.Poliitikud ajavad presidendiga eesotsas segast. Pensionärid paugutavad kontorites püssisid kui jah ei ütle .Klubikaaslastega saab siis rahulikult vestelda kui südameklapirohtu võtta.
Peab ju midagi lahti olema.
Vaat meteoriidiga pidi asi kehv olemagi. Üks on varsti kohal.Noh mitte niisugune nagu Sotsialismi ajal Ida-Virumaal neid alla sadas. Ikka oli mõni kurt ja loll vanamutt kes lehma sõimest teinekord tossava tahmunud kivi leidis. Tookord oli asi lihtsam.Vanamoor oli kurt ja ei kuulnud kaevanduses käinud pauku,lauda katus aga selline,mis suvel loomale pisut varju pakkus.
Nüüd pidi ikka päris meteoriit teel olema.
Mis veel hullem,varsti on siin.Mingi viis miljonit aastakest veel ja käib jõmakas.
Kas see ka Ridalis kahju teeb ,seda veel ei tea. Lihtsam on igaks juhuks purilennukid varju alla kevadet ootama toimetada.

Jumala riismed

Scott Adams on inimestele tuttav kui Dilberti koomiksi autor ja selle ümber keerleva äri omanik. Samas on vana kirjutanud ka teisi huvitavadi raamatuid. Ühe neist on ta välja andnud ka pdf kujul. Raamatu nimi on "God's Debris". Lugesin selle läbi ja leidsin tegu olevat väga tuumaka ja mõnusa raamatuga. Ehkki paljut on seal vaieldavat (eriti, mis puudutab evolutsiooni teema käsitlemist), siis arutlus selle üle, kuidas käituks kõikvõimas jumal ja miks teda seetõttu olemas ei ole, on lihtsalt lummav.

Lisan siia juurde raamatu enda pdf-ina nii, et iga tont saab seda lugeda kui tahab.

God's Debris

Raamat:

Indiasse ! ( kohad täis )

Madis Vettik on Parksepalt pärit ja korraldab seiklusmatku. Käib ka meil lendamas. Tervist Matkahuvilised!

Seekord korraldan matka oma lemmikmaale INDIA. Päike soe ja ilm ilus. Päeval üle 30C ja öösel alla 25C ei lange. Ametlik turismihooaeg algab detsembrist, ning siis on väga hea olla paar nädalat enne turismi põhiaega.

Alustame Mumbaist ja ringi liigume põhiliselt rongiga. Planeerime sõita öösiti magamisvagunites. Alguses sõidame mööda sisemaad alla: Mumbai – Pune – Bangalore. Bangalore ümbruses on palju rohelisi mägesi ja loodusparke. Võib kohata metsikult elavaid elevante ja ahve. See on palju rahulikum ja puhtam piirkond, kui muu India. Bangalorest liigume läbi ilusate mägede Mangalore poole. Nende linnade vahele jääb Kudremukh, kus teeme esimese 4 päevase baaslaagri, et saaks ümbruskonna mägedes ringi vaadata. Piirkonnas on palju templeid, koopaid, jõgesi ja jugasi, ning see koht on hea ka trekkinguks. Mägede kõrgus ca1800m.

Tagasiteed on mööda rannikut; Mangalore – Goa – Mumbai. Ranna puhkuse võime teha nii Goa läheduses või ka veidi lõunapool Paradise Beach või Gokarna Beach. Kogu see rannik on väga-väga ilusaid rannakohti täis. Ka nüüd teeme rannapiirkonnas 5 päevase baaslaagri, ning ringi ümbruskonnaga tutvumiseks kasutame rollereid või palkame dziibid. Ookeani vesi ca 28C, päevitamine, ujumine, snorgeldamine, erinevad Goa ja Gokarna rannad, hipiturud, rannareivid ja….. Samas ka palju templeid ja metsik dzungel. Magada võib ookeani kaldal rannas, kui ka bungalos.

Enne ärasõitu veedame ka päeva suurlinnas Mumbai.

Indias on elu odav. Heas restoranis maksavad praed ca 25-30 kr. Tänavatoit ca 5-10kr. Alkohol odav ja ka õlu päris hea. Meened, sarid, ehted, riided - imeodavad.

Telke me seekord kaasa ei võta, küll aga matt ja õhem magamiskott. Ja moskiitovõrk võib ka kasuks tulla.

Nagu alati, kui kellegil on häid ideid või ettepanekuid, siis andka aga tulla. Kava me võime ju vabalt muuta.

Aeg : 13-27 november 2006.

Lendame Tallinn - London – Pariis - Mumbai. Pariis - Mumbai lennu aeg ca 7 tundi. Teised lennud 2-3 tunnised.

Hind: välja müüdud

Hinna sees on edasi-tagasi lennupiletid Tallinn –London – Mumbai. Indias kõik rongi-ja bussipiletid ning ööbimised tagasihoidlikes hotellides ja bungalodes.

Lisatasu eest India viisa(50 EUR) ja reisi-ja tervisekindlustused.

Raha kogun kahes jaos.

I osa 12 000krooni kogun kuni 15.septembrini 2006.

II osa 3 750krooni kuni 6.novembrini 2006.

Olge siis tublid ja kes on Indiast huvitatud, siis registreerige ennast maili teel, enne kui hakkate raha kokku korjama.

Ajakava
13-28 november

1 päev

Õhtuse lennukiga Tallinnast Londonisse. Ööelu Londoni klubides või lennujaamas.

2 päev

Hommikul kell 6:30 lend London-Pariis-Mumbai. Hilisõhtul kell 23:30 oleme Mumbais.

Ööbimine hotellis Mumbais.

3 päev

Bussiga Punesse ja sealt rongiga Bangaloresse. Ööbimine rongis.

4 päev

Bangalore. Busside või dziipidega läbi mägede Kudremukh´i. Ööbimine bungalos.

5 päev

Kudremukhi ümbrus. Mäed, templid, looduspargid. Ööbimine bungalos.

6 päev

Kudremukhi ümbrus. Mäed, templid, looduspargid. Ööbimine bungalos.

7 päev

Kudremukhi ümbrus. Mäed, templid, looduspargid. Ööbimine bungalos.

8 päev

Kudremukhi ümbrus Õhtuse rongiga Goa poole. Ööbimine rongis

9 päev

Goa rannad ja selle ümbrus. Ööbimine bungalos

10 päev

Goa rannad ja selle ümbrus. Ööbimine bungalos

11 päev

Goa rannad ja selle ümbrus. Ööbimine bungalos

12 päev

Goa rannad ja selle ümbrus. Ööbimine bungalos

13 päev

Goa rannad ja selle ümbrus Õhtuse rongiga Mumbaisse. Ööbimine rongis

14 päev

Hommikuks Mumbai. Päev Mumbais. Hilisõhtuks lennujaama. Kell 02:30 lend Mumbai-Pariis-London. Ööbimne lennukis.

15 päev

Hommikuks kell 09:20 maandume ja päev Londonis. Õhtul kell 18:00- 22:55 lend Tallinnasse.

Tervitustega

Madis Vettik

56463474

Soe Jaani uskumatu pääsemine Ridali Mafia küüsist

Hoiatus: Närvilistel ja Nõrga närvilistel paluks mitte alustadadagi.. Närvideta inimesed lugegu ridade vahelt.

Jälle kaunis õhtu Ridalis.Miski ei anna märku ees ootavate traagiliste sündmuste arengust.
Plaanipärane nõrkemine.
Parksepa poe külastus.
Kes sööb ,kes magab (kass näiteks),mõned limpsivad õlut.
Aga tarkade klubi ei teki ega teki.
Kahtlustan esimest korda ,et siin on juba maffia käsi sirutunud.
Tunnikese möödudes vaatan küsivalt kõigile otsa,vastust ei tule ,jõllitavad sõnatult kui teleekraanil inimesi tapetakse.
Mina ei pea sellele õudsale olukorrale vastu , lähen nahksofale värsket õhku hingama ja kahe mootoriga turbopropeller-herilaste lambi peale maandumisharjutusi jälgima.
Tuleb pimedusest Habe.
Malbe nägu peas ja alustab hüpnotiseerivat juttu,et kas ma tahan kui ta mulle mõne anekdoodi räägib.Nõustun. Poole ankdoodi pealt tuleb Habeme Südamesõbranna.
Vaat siin on juba teine mafia kahtlustus.
Naine tahab minna sauna aga saun on peitunud uttu.On kuulda tasast kauplemist et Habe oma kaasat saadaks.Habe ütleb et Anu saadab. No kust ta seda teab? Ja Anu tulebki hetke pärast.
Ka pimedusest.
Naised lahkuva uttu.
Möödub kaks tundi. Vaheaegu tehes jutustab Habe seitse anekdooti. Kolm Nõukogude armeest ,kolm Kaug-Idast ja ühe juutidest
Tarkade klubi ikka ei ole .Soe Jaan kurdab et ta peab sauna minema.Hetke pärast pidavat olema juba hilja,kui ta pead ei pese tulevad Täid.
Panite tähele!!!!!
Kolmas tund.Istume Habemega sohval,Habe tõmbab anekdootidest hinge. On vaikne ja taamal purilennukite juurest kostub naiste kädsinat.Võsa ragiseb,keegi nagu murraks teed .Mina oletan ,et naised on kõik vihad raagu nüpeldanud ja teevad võsas uusi.
Naiste hääled taanduvad kahtlaselt Ida poole ,risti üle lennuvälja. Selge ,teevad sauna-nudijooksu ja määrivad üksteist poriga.
Ja siis nad tulevad sulaselgest udust. Jalgrattaga Kommunisti õde ja kõpskingades Mältoni neiu.
Mõlemad silmnähtavalt rõõmsad ,ülevoolavalt jutustades,et udu on nii paks et pidid saunast naiste käest küsima ,kus nad asuvad. Siis nad eksisid jälle ja hea õnne peale leidsid meid.

Ilmselt oli käivitunud Ridali mafia operatsioon .Kõik käib kiiresti. Tuleb Margus ,pakub Mältoni neiule suitsu,Habe lubab ta autoga koju viia .
Hetk hiljem astub trepile amorfse näoga Jaan. Tere Jaan ,kostub naise suust.Naine alustab mesijuttu et Jaan kaasa tuleks,Jaan tõrjub meelitused eos .

Aga on juba hilja.
Ta pea haaratakse nupuvõttesse,meeletu jõuga naisterahvas lohistab kägiseva Jaani auto poole nii et kapjade vaod taga.
Ja Habe ootab AUTOGA ! On see juhus ?
Ainus mis Jaan teha sai ,ajas käed ja jalad laiali ning ei mahtunud auto uksest sisse.
Loetud sekunditega kaob naine salongi ,mingi hetk tundub et Jaan murtakse ikkagi maha ja kistakse tükkidena autosse.
Õnneks saab vist operatsiooni aeg läbi. Kostub,loll oled ja auto sööstab paigalt.

Valgussõõri astub Habeme Südamesõbranna,küsib rahulikult,kus Peeter on .Mafia etteaste teda ei liiguta. Ei muretse ,kuhu ta mees sõitis .Ei tea vist plaanist midagi aga on asjadega harjunud.

On see Juhus ?

Lennuki hooldamine

Tegelikult on see kirjatükk ilmunud juba ammu.
Siis kui käis suur klaperjaht Eesti Õhu ja kellegi konkurendi vahel. Nagu ikka ajab rahvas segi lennuki hooldamise ja reisijate teenendamise.
Delfis hakati pori loopima Raidi juhitava hooldusfirma pihta.
Noh ja siis tuli äkki idee panna vastukaaluks totakatele kommidele veel totakam lugu.

Urmo sikutas selle meie leheküljele ,teadmata ,kes nurgas itsitab.
Loodan siiralt,et Rait ei solvunud ja mina selle looga kellelegi paha ei teinud.
Nüüd on autor teada.

Asjast endast.....

Selle Air-ga on mingi jama jah .

Need lennukid on ju nii ussitanud ja hooleta mis hirmus .
Mingid sepad öösiti kolgivad ja sätivad neid logusid kokku-lahku.Toovad aia äärest vanu juppe ja peksavad kuidagi kohale. Kered auklikuks mädand,paistaks läbi aga öösel kleebitakse teibiga üle ja värv peale,fööniga kuuma,ühe päeva peab vastu.
Mootorite vennad on erilised lohed,kuuesed poldid lüüakse haamriga kohale ja traadiga kinni,ega seal muu eriti koos hoiagi.
Piirituse ving käib kõigest üle ,kas tuleb see lennuki paagist või meeste suust ,kurat sest aru saab. Kogu kere paistab neil rontidel nii läbi olevat,et angaari aetuna tõstetakse kohe pukkide otsa ja sätitakse kreblajeblad ümberringi. .
Mehed ei lähe enne alla vaatamagi. Sogased aga elu on armas,küll aru saavad et see lendav ragament võib haamripaugust kössi vajuda ja katsu siis pehmetel karkudel kolaka alt õigel momentil lesta tõmmata.
Peale kuvalda ja naelatangide muid riistu ei tarvitata.
Näitasin kord ühele turbiinilabade vahelt tuvisitta kraapivale ja midagi lahti kangutavale tahmanäole kaheksalist silmusvõtit,vaatas kord ühe silmaga siis teise silmaga ,andis tagasi ja lõi luuavarrega osavalt vajaliku luugi robakaga lahti.
Oi issand mis seal mootorisse ja radikasse valatakse. Tünnid puha ühed ja samad ,enne kallab mootorist võetud solgi räästaalusesse tünni ja siis viib natsi aja pärast lauldes samast tünnist ämbriga tagasi.
Kord missugune.
Ega neil seal armatuurlauaski riistu tühjagi enam järel ole. Kõik maha müüdud. Paberist sihverplaadid .Pilootidel endil joonistatud .Kogend vennad ,ega nad riistu eriti vajagi,kümne kildi pealt paistab Inglismaa kätte.
Rooste all pole mõnel aparaadil piduriklotside kohtagi,terminalist veab tank välja,edasi juba tee tuttav. Tsäinikule tuli alla ja hagu.
Nii ütles üks ratast vahetav sell.
See võttis südame alt külmaks küll,lähen jala või roomates ,aga lennukisse ma enam ei istu.

Kauneid hetki Ridalis - Tartu lennupäev

Tore asi tartlastele. Pisut vähem tore neile ,kes Ridalis purilendu teha tahtsid .
Lennupäev ise organiseeritud nagu elu Viiburi sõjakoolis. Miski ega keski ei liikunud juhuslikult ja helkurvestidega inimesed särasid lihtkodanike hulgas teavet jagades.
Meie klubi propaganda masinat mul ei õnnestunud näha rohkem kui hiljem pildil .Ju ta oli rahvast nii ümbritsetud.
Kopterid tegid mis juhid oskasid,mõni vedas autokumme ühest kohast teise ja ise aegajalt nagu hoolas kanaema kummidele laskudes , katsuks ,kas pesa ikka paras on.
Osa inimesi küpsetas shaslõkki,teised lõhkus autosid . Kärsatasid kumme ja kräunutasid mootoreid. Onu Bella teadustas küll ,kuidas selle asja õige nimi on aga meelest läks.
Päeva arenedes tõusis mul mure , kuidas Moranega tagasi saaks.Ridalis on kindlasti lennuhimuliste hordid.
Oh oli see keeruline ülesanne,üks lubab teine keelab ,rahvast nagu murdu ja lennurada hakati võiduajamiseks kinni panema.
Kui ma Ridali taevast alla sain siis Meremees haigutas,Mati tõstis teki peal peesitades kord vasakut jalga siis paremat jalga.
Miski ei meenutanud lennuklubi ja lennuhimu.
Aga hetk hiljem ......Pirat rajal ,Meremees liikus kahes suunas ja kahes kohas korraga.Esimene Piratiga lend Meremehel.Siis me läksime ,tõuse nagu muda . Valisime kõige priskema et jätkuks õhtuni.Nii ka sai .Edasi läks nagu Ridali päevakavas ikka .Täielik nõrkemine, siis Parksepa poe külastus ja edasi tarkade klubi. Vaat siin tuli pisuke tõrge .
Meremehe kopsu,kurgu ja südameklapi rohi oli asjaks nagu vaja.Tegi pisut purjugi. Kuid liha küpsetamise puud olid mõned nii toored et pime tuli juba kätte ja osa puid polnud veel tuldki külge võtnud,süte tekkimisest rääkimata.
Selle eest ,millised tähed taevas,heledad ja palju .Nii salapäraselt kaunid ja õhkama panevad. Mis värvi lõpuks liha sai,seda ei tea.Igatahes oli täitsa tuline. Õhtu sai ööks,taevas helendas Linnuteest ja kaks meest, Soe Jaan ja Meremees ,pidasi vaheldumisi väitlusi taevatähtede tundmises. Pean tunnistama et vahetevahel minestasin ma ära.See tähendab ,pits südameklapirohtu ja tükike liha ,siis tulise vaidluse kuulamine ,kas täht Kapella on selle koha peal või ei ole. Siis ärkasin ja nii mitut-mitu korda järjest. Ühte tean kindlalt,kui Meremees kippus astronoomias alla jääma füüsik Jaanile,siis ta hõikas " seda sitta pole vajagi,seda navigatsioonis ei kasutata,,.
Mine sa tea ,kummal õigus.
Järgmine päev oli Meremees kuidagi vaikne.Lendamise kohta ütles et ei mingil juhul.Pirati lend olevat nii suures koguses mürgine ja tuleb esmalt immuunsus saavutada.
Morane küll nii laastavalt ei mõju.

Mina rumaluke veel muretsesin ,kuidas Ridalis lennatud saab...

Oulu lennuklubi külastus

Sai käidud Oulu lennuklubi lennuväljal Pudasjärvel.
Kahjuks oli tol päeval kohal ainult valveinstruktor, pukseerijat juhtumisi ei olnud.
Klubi on inimeste arvult meist 2-3 korda suurem.
Lennurada on asfalt 2km x 50m. Vana sõjaväelennuväli.

Galeriis on pildid lennuklubist ja Morane suguvenna kohapeal toimetatud sabarattalisest modifikatsioonist.

Rääkisime ka lennuametitest - Soome registrisse minek tundub väga mõistlik tegu Smile .
Minu võõrustaja mainis, et midagi samalaadset toimub ka mujal euroopas, kus paljud naaberriigi purilennukid on Saksa registris samalaadsetel põhjustel.

Õpetamise ja lendamise suhtes oleme meie kui või sees. Neil on üks kahekohaline oma õppelennuk.
Pea samad tõusuhinnad, kuid 24-50 Euri tunnitasu. Klubi liikmemaks on 30 Euri aastas. Palju on eraplaanereid.

Suuremat õpet ja reklaami ei võta nad ette kuna puudub inim ja osalt ka lennukiressurss(üks SZD-50-3 ). Õpetamine toimub suvel kahe mõnenädalase intensiivse laagrina.
Kui õppelennuk eelmine aasta ära krässiti, siis kasutasid kohalikku erablanikut, millel pole miskit teadaolevat 3000 tunni kereressursi piirangut, vaid korralised hooldused.

Puksiir ja õppelennuk on kaskoga kindlustatud, kasko hind on c.a. 6%. Mõlemi lennuki juures on see end hästi ära tasunud.

Ilmad on head, aprillist augustini. Alused kõrged, kuid tüüpiliselt on pilvevahed seal suured ja torne näeb harva. Talviti käiakse kõrval Rootsi Lapi mägedes mäelendamist harrastamas.

Ridalit teadis mees peast, ütles, et on mitu korda soovinud külastada.

Peaks nende õppelaagri endale külla kutsuma.

LAK-17 Tallinnas

Tegelikult siiski tõestatult LAK-17 käru (kiri oli selline peal). Purilennuki seal sees paiknemine on vaid oletuslik. Spotted Norde Centrumi juures. Ilmselt sõitis Prantsusmaale (kuigi Soomest on kirjas vaid Kimmo Pulkki LS-1f-ga). Või siis Leetu putitamisele.
LAK-17 Tallinnas

Kool läbi

Jess.

Reedel olime siis koos kursaõdedega (-vendi seekord lõpetajate hulgas polnud) ja muude EBS-ikatega Lauteri tänaval rivis, mustad talaarid seljas ja kandilised mütsid peas. Õnneks oli suhteliselt jahe ilm, muidu oleksid inimesed mustas seal päikese käes ära sulanud. Marssisime siis Estonia teatrisse, kus anti kätte vastav papper, mis tõendab, et ma olen nüüd tark ja tubli ja osav ning räägiti udujuttu.

Sedaviisi lõppes minu kuulsusrikas koolitee. Kas ja millal magistrisse - ei tea. Mõneks ajaks on igatahes koolist kõrini.

Mõned tsitaadid Helmut Reichmanni raamatust.

Naudi lendamist! Positiivne hoiak aitab sul luua õige motivatsiooni ilma soovimatu stressita. Lõppudelõpuks teed sa pika lennu ju oma rõõmuks...kas see pole siis nii?

Saa põllumajanduseksperdiks võttes endale tihti ambitsioonikaid lennuülesandeid. Üpris sagedasti üllatad sa ennast tagasijõudmisega, aga kui mitte, siis maandud platsile, sest see oli rohkem või vähem juba sinu lennuplaani sisse programmeeritud ning annab nii sulle, kui ka kaaslastele kasuliku õppetunni. Igal juhul on platsile maandumine tõeline elamus ja piloodid, kes liialt pelgavad ja jõuavad alati tagasi lennuväljale, ei tea, millest nad on ilma jäänud. Selle üle peaksid ka motopurilendurid mõtlema.

Tähtsaim tegur edukal pikal lennul pole purilennuk vaid piloot. Puudulikke teadmisi või võimeid on võimatu asendada parema või kallima lennukiga. Olen alati hämmingus nähes, kuidas nii eraomanikud kui ka klubid kulutavad suurema osa oma kallist rahast heade näitajatega masina hankimiseks, seejärel käituvad sellega, nagu see oleks kullast, hoiavad seda kiivalt kaugel igasugusest riskist ja lubavad sellega lennata ainult prestiizhivaeguritel ehk niinimetatud "kogenud pilootidel", aga ainult lennuvälja lähedal! Kaasaegsed standardklassi purilennukid ja veel enam kuumad vabaklassi masinad on spetsiaalselt konstrueeritud suurte kiiruste jaoks. See on varustus, mida vajatakse minutite ja sekundite võitmiseks. Kohalike lendude ja ka pikkade "jalutuskäikude" jaoks ei vajata suurt kiirust ega ka võidetud minuteid. Sageli näitavad võistlused, et mitte ainult pikad lennud vaid ka kõrgtasemel purilend üldse, joonistub parimal viisil välja vanadel treening- ja klubipurilennukitel lennates. Ainult kõige karmimatel võistlustel on hädavajalik omada plaanerit, mis on teistega enam-vähem võrdne või pisut parem.

1.Esimene purilennuk tõusus määrab spiraali suuna kõigile hiljemtulijatele.
2.Hiljemtulija ei tohi häirida varasemaid tõusus olijaid.
3.Igaüks, kes nihutab oma spiraali asukohta, ei tohi takistada teisi tõusus olijaid.
4.Teisest mööda tõustes ei tohi nõrgemat tõusjat takistada.
5.Peamine seadus: Ära kunagi lenda teise purilennuki all lähedal, kuna ülemisel pole seljuhul kiireks spiraalist väljumiseks ruumi, seda eriti väikesel kiirusel.
6.Jälgi alati oma lähedast õhuruumi ning tea, kes on kus ja millal.
7.Ürita lennata nii, et teised piloodid alati võiksid sind näha.

Mida ühtlasema struktuuriga on maapind ja selle kohal olev õhukiht, seda väiksemad ebaühtlused töötavad tõusvate õhuvoolude päästikuna.
Mõned üldistavad näited:
1.PÄÄSTIKUD VAIKSES ÕHUS
-TEMPERATUURIKONTRASTID
mäeahelikud (eri küljed on erinevalt soojenenud)
metsaservad, lumepiirid mägedes
järve-ja jõekaldad
-KOHALIKUD VÄGA KÕRGED TEMPERATUURID
tööstuslik kuumus, eriti rauasulatusahjud
-PÄÄSTIK ÕHU LIIKUMISES
maapeal liikuvad masinad
purilennukite vintsistart
õhu liikumine konvektsiooni tõttu
2.PÄÄSTIKUD TUULES
-need on väga lihtsad, eriti nõlvad, mis tekitavad nn.mäeveerutõusu(ka siis, kui mäeveerutõusu seal parajasti pole, toimivad nad päästikutena).
-kaljunõlvad, pikad kitsad orud, horisontaalselt pikad ehitised
-metsaservad jne.
-merekaldad (briisiga)
Tugev tuul muudab jälle olukorda. Tugev turbulents hoiab ära sooja õhu "reservuaaride" tekkimise maapinna kohal ja kogu soojusenergia kandub üle piirikihti. Kui see kiht on ebastabiilne, tekitab tema endasisene turbulents termikat, mis on suurel määral sõltumatu maapinna päästikutest.

Mitte nii hea, kui jälgida linde, kuid palju parem mõõteriistade vahtimisest, on vaadata samas piirkonnas ja samal kõrgusel teisi purilennukeid. Piloot, kes on kinni mõõteriistades, pole mitte ainult ohtlik endale ja teistele, vaid tal jääb teiste mittejälgimise tõttu saamata info paremast tõusust.

Eriti tume ala pilve all ei tähenda mitte ainult seda, et pilv on seal kõige paksem, vaid ka, et seal on palju suuri veetilku, mis viitab sellele, et selles kohas on tõusev õhumass säilitanud rohkem niiskust(soojust) ja pole segunenud ümbritseva kuivema õhuga. Sageli näitab maksimumtõusuga ala pilve põhja sisse tekkinud lohk, kus kondensatsioon algab pisut kõrgemalt, kui ümbritsev pilvepõhi. Samuti võib parimale tõusule viidata see, kui pilve servast alla rippuvad ribad pöörduvad ülespoole ja imetakse pilve sisse.

Pilv jätkab kasvamist, kuni jätkub altpoolt tõusvat sooja õhku. Kui sooja õhu reservuaar on tühjaks saanud, siis ilusa ilma Cumuluse kasv peatub. Esimese märgina kukuvad pilve põhja servad ära, kuna nad segunevad ümbritseva õhuga ja kondenseerunud niiskus absorbeerub ümbritsevasse õhku. Selles faasis on pilv ikka veel ümar ja teravate piirjoontega ning isegi jätkab mingil määral kasvamist, kuid tihti on lõppeva termika märgiks just kitsenenud pilvepõhi võrreldes pilve kõrgema osa läbimõõduga. Kui pilv ei kasva, on termika igal juhul läbi.

Lehed