Hallid päevad lähevad pikas reas, üksteisega äravahetamiseni sarnased. Kindel töökoht ja püsiv sissetulek teevad olemise mõnusalt lõdvaks, aeglane nüristumine on garanteeritud. Koos ilmade külmenemisega hiilib märkamatult ligi emotsionaalne tardumus ja on selline tunne, et ka süda tasapisi jahtub. Samuti hakkas auto mootor jahtuma alla igasuguse lubatud töötemperatuuri. Kui lõpuks pimedas hoovis kõhuli märjal lumel, kaelapidi stange all, habemega õliloiku surutuna, ülalt soe õli pähe tilkumas püüdsin kõigest hingest korki karteri põhja tagasi keerata, hakkas tasapisi toimuma vaimne selginemine. Vääga taasapisi. Algatuseks ei teinud ma mitte midagi. Siis, võtnud kokku kogu allesjäänud tahtejõu, istusin veel mitu päeva niisama ja lõpuks meisterdasin ühe päevaga valmis autole uue papist termostaadi (sihukese, mis käib iluvõre ja radiaatori vahele). Seda, et auto tüki soojemaks läks, märgati ja teenisin kiituse, kuna nüüd peale pikemat sõitu sulavad lukud lahti ja autost on vabalt võimalik väljuda esiuste kaudu.
Koos mõningase enesekindluse kasvuga süüvisin meditatiivselt sügavale iseendasse ja lisaks talvisele nukrusele hoomasin seal paari mastaapset huligaansust selgemaid piirjooni võtmas (mis iseenesest peaks ju rõõmustama?).
Koos kevade lähenemisega lähenevad mingisugused valimised, jõhkralt ja möödapääsmatult nagu maa langevarjurile. Ja nii lisandub talvisele nukrusele veel stress, tingituna paanilisest otsustusvõimetusest, missugust parteid nuumata. Juuresoleval pildil annab püha vaim vihjeid valimiskõhklustes vaevlevale Peetrile.
Vahel olen püüdnud oma talvist kurbust ka teiste inimestega jagada. Algul nad kuulavad meelsasti, aga lõpuks hakkavad kõik ohkama, heleda häälega karjuma, silmi pööritama ja nägu kirtsutama täpselt nii, nagu sellel pildilgi.
- Kasutaja peeter ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse
Kommentaarid
Poleks uskunud
Poleks uskunud et kärts peeru pildile võetuna selliselt välja näeb.
Aga jumalavallatus ,millega Peeter tööst vabal ajal tegeleb.....
No tere, kurvad mehed Viktor
No tere, kurvad mehed Viktor ja Peeter. Ühinen teiega meelsasti, kuid pean ütlema, et mul praegu küll kurb ei ole. Lihtsalt tööd on nii palju, et ei jõua. Aga see ei tähenda, et ma üldse teiega solidaarne ei ole või, et ma kurbust kunagi ei tunne. Mina tunnen kurbust just suvel, kui istun lennuväljal päevade kaupa oodates purilendureid või purilennuhuvilisi. Ent võta näpust - kel litsents ja oskused, see juba naljalt kahtlase ilmaga ei lenda. Kel litsents ja oskusi pole, põeb samuti ja loodab, et saab mõne huvikaga kasvõi ringi teha. Ainus, kellel huvikatega ringitamisest siiber on, on Kats, kuid temalgi napib raha valgetega vabalt ringipurjetamiseks. Ühesõnaga - koonerid (või hoopis koonrid?) on kõik need purilendurid ja seda ei saa neile ka pahaks panna, sest on ju olemas ka muu elu peale purilennu (st. ilmalik elu). Seetõttu väljendubki minu kurbus põhiliselt suvel. Siis peaks ju lendama, aga ikka ei lennata...
Ei kavatse siin põhjendada oma mõningaid huligaansusi ja ka alkoholismi (kes, kurat, sellise väljendiga julges küll välja tulla, mõni psühhiaater või veelgi targem inimene?) tegevusetusega, sest tegelikult on mul elus tegevust päris palju. Aga suvel põhiliselt vedelen... On see nüüd ressursi raiskamine või mitte?
Aga ega Viktor üksi vist ka päris kõike jõua, kuigi paistab, et viimasel ajal on teda Ridalis üsns sageli nähtud.
No see jutt oleks nagu suvine kurbus või nii...
Aga ei ole kindel, et ta
Aga ei ole kindel, et ta selle jumalavallatusega tööst vabal ajal tegeleb. Mina näiteks ei tea mis püsiva tööotsa Peeter endale leidnud on ning sellega seoses jääb arusaamatus kas need kuusteist pildikest on Peetril tehtud vabal ajal nagu Viktor arvab, või hoopistükkis tööl (mainib ta ka ju seda, et töökoht teeb teda mõnusalt lõdvaks!)?
Ja sel juhul on lausa jumalateotus viriseda kurbuse ja üksluisuse üle!?
Valides numbri 6267413
Valides numbri 6267413 vastab teile Habe, küsida võib kõike.
einar
Kui ma viimati Alariga
Kui ma viimati Alariga messengeris rääkisin kodukal kommenteerimisest, kirjutas ta mulle nii: "kui on asjalik vestlus ja näen et võib kasu olla ja minust midagi sõltub, ehk siis ikka kriban"
Nagu näha, siis nii ongi.
Muide, jutu tonaalsuse kõrvale sobib raamatusoovitus. Rein Purpur "Eestlaste pöörane rännak Euroopas." Lõiguti saab lugeda siit: http://reinpurpur.blogspot.com/
Sisaldab muu hulgas surematuid elutarkusi stiilis "saunast tulles tuleb kohe riidesse panna, muidu võib ununeda"