Lennuohutus II-III kv. 2007-10-10
2007 aasta II-III kvartali jooksul on Lennuametile esitatud 92 ettekannet lennunduses toimunud juhtumite kohta, kolme kvartali jooksul on esitatud 161 ettekannet (2006 aasta jooksul 163 ettekannet). Esitajad on Eesti lennundusettevõtjad, Lennuliiklusteenistuse lennujuhid, mittetulundusliku lendamisega tegelevad organisatsioonid ja erapiloodid.
Tuntavat mõju lennuohutusele ja lendude teostamisele avaldab jätkuv Tallinna lennujaama rekonstrueerimine ja eriti viimasega seonduv maapealne manööverdusala vähenemine. Äramärkimist väärib lennujuhtide ja ka Tallinna lennujaama juhtkonna ning töötajate kompromissitu suhtumine tekkivate probleemide lahendamisse ja operatiivne tegutsemine nende lahendamisel (maapealse ja õhus liiklemise koordineerimine).
Seose eralennunduse aktiviseerumisega suvel on esinenud ka kaebusi elanikkonnalt erapilootide „lubamatu tegevuse” kohta. Uurimine on tuvastanud, et juhtumite puhul, mille kohta esitati kaebused, olid erapiloodid täitnud lendude sooritamisel kehtivate reeglite nõudeid ja kaebused olid esitatud teadmatusest ning selgituste puudumisest lendajate poolt. Oluliseks siinjuures on meedia mitte kõige erapooletum suhtumine Eesti lennundusse, mis kutsub esile ka vastava reaktsiooni elanike poolt.
Raskusastme järgi kõige kaalukamaid – lennuõnnetusi (accident`e) juhtus 2:
mootoririke kopteril R44 ja seoses sellega maandumisel olulised kahjustused;
lennuki C172 väljajooks lennurajalt ja lennuki kahjustused kokkupõrkest maapealsete takistustega (puud, põõsad ja maapinna ebatasasused). Neid juhtumeid uurib MKM KRO.
Ülejäänud ettekanded võib liigitada järgmiselt:
26 juhtumit on kvalifitseeritavad intsidentidena, millistest 4-l juhul oli tegemist häiretega mootori töös ja 5-l juhul rikked lennukite süsteemides või agregaatides, kusjuures 2-l korral põhjustasid rikked lennuki maandumise stardilennuväljal, 5 intsidendi puhul oli tegemist kokkupõrkega linnuga ja 13 intsidenti on seotud lennuliiklussituatsioonidega, loata joondumine õhkutõusuks, loata maandumine või liikumise alustamine ja tõus, halb inglise keele oskus;
20 ettekannet kajastasid olukorda, mille puhul ei olnud ohtu lennuohutusele, kuid esines kõrvalekaldeid kehtestatud protseduuridest ja teistsuguses olukorras või sündmuste edasise arengu korral oleks olukord võinud kujuneda ohtlikuks ja lennuohutuse tagamiseks oleks pidanud ette võtma teatud meetmeid;
25-l korral ei olnud ohtu lennuohutusele ja ettekanded sisaldasid teavet manöövritest õhus või maapeal, mis ei olnud standartsed, nt. korduslähenemine, stardist loobumine mingil põhjusel, mis ei olnud seotud lennuohutusega.
Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab lendusid ja seega ka lennuohutust on linnud lennuvälja ümbruses.
Käesoleval hetkel, st. selle kokkuvõtte kirjutamise ajal on aktiivne lindude tegevus Tallinna lennuvälja ümbruses vaibunud ja lindude ränne, mis küll ei kulge üle Tallinna hakkab lõppema.
Esimene lennuki kokkupõrge linnuga 2007. aastal Tallinnas juhtus 19. aprillil ja viimane käesolevaks hetkeks ettekantud kokkupõrge linnuga 25-l septembril. Kui möödunud 2006-l aastal oli Tallinnas 25 kokkupõrget linnuga, siis tänavu oli Tallinnas 12 juhtumit, kus õhusõiduk ja lind kokku põrkasid. Arvatavasti avaldab nüüd oma positiivset mõju Pääsküla prügimäe sulgemine.
18 ettekannet kokkupõrgetest lindudega toimusid:
- geograafiliselt: Tallinnas – 12,
Helsinkis – 3,
Gatwick`is – 1,
Koopenhagenis – 1,
Teadmata – 1,
- ajaliselt: aprill – 2,
juuni - 4,
juuli – 6,
august – 4,
september – 2.
Ettekannetes kokkupõrgetest lindudega ei olnud kordagi mainitud kokkupõrkest kajakatega, mis on küllaltki tähelepanuväärne, kuid ei anna siiski põhjust arvata, et kajakad, kui lennukitele väga suurt ohtu kujutavad linnud, Tallinna lennuvälja ümbrusest kadunud on.
Soovin, et juhtumitest teavitamise praktika jätkuks ning lennuohutus oleks jätkuvalt kõigi lennundustöötajate esmase tähelepanu objekt.
Lugupidamise ja tänuga,
Parimat soovides
Raivo Kask
Lennuameti lennutegevusosakonna
vaneminspektor
+372 610 3584
raivo.kask@ecaa.ee