Täiesti märkamatult sai sel aastal täis 100 aastat päevast, mil 01. juunil 1907 sündis poisiklutt, kes sai nimeks Frank Whittle. Isegi Inglismaal ei peetud vajalikuks tema sünnikuupäeva laiemalt meeles pidada. Ometi on just Whittle see mees, kellele maailm võlgneb tänu turboreaktiivmootori leiutamise eest. Whittle andis patenditaotluse sisse 1930 ja sai selle rahuldatud 1932. Saksamaal (mis teatavasti tõi esimesena reaktiivlennuki lahinguväljale) hakkas Hans von Ohain reaktiivmootoritega tegelema 5 aastat pärast Whittle patenditaotluse sisse andmist (väidetavalt polnud Ohain Whittle patendist teadlik ehkki selle patendi kirjeldus oli ilmunud ühes saksa ajakirjas). Samal aastal, mil Whittle patent aegus, kuna vaesel Frankil polnud vaba £5, et seda värskena hoida.
Brittide valitsuse poolse rahastamise puudumise tulemus oli see, et kui Whittle sai oma esimese mootori käima aprillis 37, siis Ohain sai enda oma käima sama aasta septembris.
Maailma esimeseks reaktiivlennukiks sai Heinkel He 178, mis lendas 1939.a. 27 augusti hommikul. Brittide esimene reaktiivmootoriga lennuk Gloster E.28/39 lendas 15. mail 1941.a.
Nii Whittle kui Ohain-i mootorid olid tsentrifugaalkompressoriga. seda lihtsalt sel põhjusel, et selle toimimine oli tollal hästi kirjeldatud. Telgkompressoriga reaktiivmootori ehitas esimesena Junkresis Anselm Franz - valminud Junkers Jumo 004 liigutas edasi Messerschmidt 262-e.
Sõjaväelased pidasid Whittle küll meeles, avades talle pühendatud ausamba tema 100-l sünniaastapäeval. Valmis ka dokumentaalfilm mehest, mida selle filmi autor lubas näidata igale ministrile, kes hakkab plärama teaduse eelisarendamisest.
- Kasutaja kaido ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse