Uudised

Steve Fossett järjekordsel rekordi üritusel

Lennundusfanaatik ja paljude rekordite omanik Steve Fosset on järjekordsel rekordi üritusel.

Steve Fossett

Seekord on sihiks peatusteta ja lisatankimiseta lennata Virgin Atlanticu GlobalFlyeriga 80 tunni jooksul ligikaudu 26.000 miili.
Start toimus eile (8.veebruari) hommikul Kennedy kosmosekeskusest. Peale intsidenti suurte lindudega ning peale kabiini ülekuumenemise probleemide lahendamist sujub lend hästi.

GlobalFLyer

Kogu ürituse tausta ja kulgu saate jälgida siit: http://www.virginatlanticglobalflyer.com/

Lõunapoolkeral käib praegu usin lendamine

Pilt Lõuna-Aafrikast, kus suvi täies hoos ja mõned inimesed teevad oma esimesi lende purilennukiga.

Lendaja L_Aafrikas

Vana kodukas

Kui keegi tahab miskit vahtida vanalt Ridali veebilehelt, siis ka see on siiani saadaval. Kui keegi ei teadnud, siis maailmas on olemas üks niisugune suur "purk", kus sees on terabaitide viisi kettamassiive jms. üliedevat arvutikola. Selle purgi nimi on Internet Archive. Ja sinna salvestatakse teatud regulaarsusega valdav osa kõigest sellest sogast, mida maailmas netis levitatakse.

Ridali lennuklubi vanad asjad on ilusti näha siin: http://web.archive.org/web/*/http://www.purilend.ee

Katama airfield, Postimees 03.02.2006

Katama airfield – karjamaa teraslindudele
03.02.2006 00:01
Toomas Mikkor

Nimetan seda lihtsalt airfield’iks, sest see pole lennuväli. See on lihtsalt üks niidetud muruga ookeaniäärne karjamaa väiksel Atlandi ookeani saarel. Katama nime on ta saanud kohalike wampanoag-indiaanlaste muistendist. Kunagi ammu oli sellenimeline indiaani neiu kõndinud siinsamas käsikäes oma kallimaga inimeste õeluse eest ookeani.

Katama airfield’il puudub lennujuhtimistorn, radar ja maandumistuled. Ainus, mis lennumasinatele viitab, on väikestele lennuväljadele omane tuulelipp ja paar kohe-kohe kokku kukkumas lennukiaari.

Kui lähemalt uurida, siis leiab angaaride-esistelt bensiinipumpadelt kirja «Avgas» – lennukibensiin. Miski muu siin lennundusele ei viita. Ei väike puulobudik oma suvekohvikuga, ei autoparkla ega puittara ümber karjamaa...

Suurlinna tulede lähedus

Kõigest hoolimata on sel lehmakarjamaa lennuväljal ühendus mitme suure maailmalinnaga. Siia lennatakse Bostonist ja New Yorgist, peale selle Hartfordist, Providence’ist ja mujaltki veel. Need ei ole liinilennud. Suurlinna inimesed tulevad lihtsalt oma lennukiga randa päevitama või saarlastele külla. Lennukiga tulles välditakse hullumeelset suvist liiklust ja praamijärjekordi. Bostonist tuleb kiirem väikelennuk kohale 15 minutiga, New Yorgist tulija veedab õhus tunni.

Siiski ei puudu Katama airfield’ilt liinilennudki. Neid teevad kaks Teise maailmasõja aegset treeninglennukit ja üks mootorpurilennuk. Vanaaegsed treeninglennukid – ümarate joontega biplaanid – on lahtise kokpitiga.

Kumbki võtab peale kuni kaks reisijat, kes istuvad kõrvuti ees. Piloot on nende selja taga. Pähe antakse nahast lendurimüts ja prillid. Ka kõrvaklapid koos mikrofoniga, sest mootori müra on nii vali, et ilma nendeta pole võimalik kõneleda.

Mootorpurilennuk on klaaskupliga ja võtab kaasa vaid ühe reisija. Ega nende lendusid päris liinilendudeks nimetada saagi, sest kindel graafik puudub. Paika on pandud vaid esimene ja viimane lend, hommikul kell kaheksa esimene ja õhtul täpselt loojangul viimane.

Esimene lend on kell kaheksa seepärast, et lendurid muretsevad puhkusele orienteeritud ookeaniäärse küla elanike ja külaliste uneaja pärast. Viimase lennu paneb paika seadus – ilma valgustuseta maandumisrajal on pimedas õhkutõus ja maandumine keelatud.

Ja loojangureisid toimuvad alati. Paljud soovivad näha seda lõppeva päeva valguse ja varjude mängu maa ja mere kohal lendavast lennukist.

Tõeline uunikum

Kuhu need liinilennud siit viivad? Mitte eriti kaugele. Põhiliselt lennatakse sellesama saare, Marthas Vineyardi kohal, aga minnakse ka liivariba pidi emasaare küljes ripneva Chappaquddicki ehk Chappy kohale.

Kes soovib, võib siit lennata viie lennuminuti kaugusel asuvale suurele lennuväljale või kümne minuti kaugusel asuvale golfiväljaku maandumisrajale. Peamiselt lennatakse siiski õhust avanevaid vaateid nautima ja aerofotosid tegema.

Ilusatel suvepäevadel on Katama airfield väga tiheda liiklusega. Siin sebib luksuskoptereid, lennukeid, purilennukeid, eksperimentaallennukeid, uunikume ja vanu sõjalennukeid. Siia maandub vahel DC 3, teisel päeval jälle Mustang. Siis koguni mõni hiiglasuur vesilennuk. Ja siis mootordeltaplaan...

Kui kaua see omapärane lennuväli veel eksisteerib, ei tea. Kõigel ehedal ja romantilisel on tendents siit ilmast kaduda. Praegu ootab Katama airfield oma uut suve...

Ja ka nii saab lennata !

Paeb olema ikka kõva käpp, et niiviisi selililennus lint läbi lõigata ja maanduma tulla, ärge hakake järele tegema ! . Purilennukiks on H 101 Salto.

akrobaat2

Tossuküünlad lisavad asjale efekti...aga lihvida tuleks meil esmast lennuoskust. Ingo Renneri koolitus näiteks ASH-25 ga lendama õppimiseks maksab 1000 euri.

akrobaat

Müüa Pirat

Siin:
http://www.segelflug.de/classifieds/

Biete Clubklasse all müüvad madjarid Pirati

SZD-30 Pirat (1977)
-Total time : 2520 hours, 2700 starts
-Basic instruments

Preis:3600 EUR
Pirat

Minu arvamust mööda üsna hea hind selle purjeka eest. Piraadid on muidu kallimad kui Ka-6-d

Mis näitab muidugi veelkord, et tundmatu ida-euroopa päritoluga purjekaid müüakse tihti alla turuhinna. Samas on ka Foka 4a müügil 5500€ eest.

Teine üleminekupurjekas kuluks ära küll. Noortel oleks lihtsam. Iseasi, kust need eurod võetakse. Igatahes pole seda oluliselt rohkem kui ühe Jantari värvimine nii, et need, kes siin värvida kangesti tahavad - mõtleks äkki pigem sellise variandi peale.

Päästesüsteem NOAH purilendurile

Kuigi seljas on purilenduril päästevari, on leiutatud uus abivahend , mis aitab purilennukist kiiresti välja pääseda. Meie lennuamet ei pea päästevarje millekski, peaasi, et olemas on kindlustus kolmanda isiku suhtes, siis mujal tuntakse selliste asjade vastu suurt huvi. Aadressil www.dg-flugzeugbau.de/noah-e.html leiate põhjaliku ülevaate, tekst, pildid, video.

Lennuameti visioon aastani 2008, ametlik dokument.

See on nüüd see, millest ma olen rääkinud ja tõsist suhtumist ei ole leidnud. Osa sellest visioonist, mis puudutab meid:

1. Tegevus: Lennuamet toetab Lennuspordiföderatsiooni tugevdamist ning osutab abi vastava seadusandluse väljatöötamisel.
2. Oodatav mõõdik, tulemus: Lennuspordiföderatsioon on hästi toimiv ja talle on seadusega antud kindlad volitused sh. järelevalve korraldamiseks. Harrastus- ja sportlennundus on koondunud klubidesse. Eesti on esindatud rahvusvahelistel võistlustel.
3. Teostuse kontrolli allikas/tõendusdokument: Lennuspordiföderatsiooni auditeerimine Lennuameti poolt, inspekteerimise akt, tulemused võistlustel. LSF hetkel ei ole eriti tõsine organisatsioon.

Seega plaan astuda LSF liikmeks on vajalik. www.ecaa.ee/atp/failid/Eesm_rgid_2008.pdf

21.01. Tallinna LSF koosolekule

Viieliikmeline meeskond on komplekteeritud sõiduks Tallinna Lennuspordiföderatsiooni aastakoosolekule. Meeskonda kuuluvad Ervin, Kert, Tanel, Einar, Alari(?). Kes tuleb veel meie hulgast ?

Hendrik Agur koolipapa

Meile kõigile teada tuntud EEHL eestvedaja Hendrik Agur on Gustav Adolfi gümnaasiumi direktoriks valitud. Jõudu ja edu talle uues ametis ! Loodame, et kooli kõrvalt jätkub aega ka lendamiseks ja õhust saab jälgida, mida koolis tehakse. Kooli juhtida on sama , nagu lennukit. Üles-alla, paremale-vasakule, remontida, planeerida ja laveerida.

Lehed