Veebilehelt http://www.wgc2006.se/, saate jälgida purilennu 29-MM võistlusi. Osalevad ka 5 leedu sportlast, hoiame neile pöialt. Võistlustulemused: http://www.wgc2006.se/sub/taskresults_wgc2006.htm. Ja meie siin eestis maadleme oma kindlustuste, litsentside, lennuameti ja muude probleemidega. Millal jõuab eesti sportlane MM võistlustele ? Leedukad lendavad kodumaisel 15-18 m klassi purilennukil Lak 17a ja Lak-19. Lendab ka poola purilennuk Diana 2, http://www.dianasailplanes.com/pictures.html
Video: http://www.daec-segelflug.de/upload/Film6.mov,
fotoalbum: http://www.wgc2006.se/images/albums/index.html
- Kommenteerimiseks logi sisse
Kommentaarid
Klubi astus ELF-i liikmeks
Klubi astus ELF-i liikmeks (http://www.lennusport.org/), sealtkaudu tuleb asju ajama hakata. Ise ootama jäädes ei juhtu midagi. Ja sellisel tasemel piloote ka peaaegu ei ole. Mõtlemisainet jätkub...
einar
Loota, et 27 purilenduri
Loota, et 27 purilenduri hulgast (nii palju neid mälu järgi ametlikult on) tuleks kedagi, kes oleks võimeline MM-il lendama on jama. Minu arust on Eestis üldse hetkel maksimaalselt 5-6 purilendurit, kes mingi arvestatava võistlusdistantsi suudavad päevaga läbi lennata. Kes meil viimati 500 km lendas? Üleeile oli Rootsis 15m klassis distants 428 km. Eelmisel aastal lennati mingitel võistlustel 1000 km distantse. Ükski eestlane pole kunagi 1000 km läbi lennanud.
Selleks, et eestlane kunagi MM-ile jõuaks tuleb suurendada ala kandepinda. Tugevalt. Selleks tuleb ala müüa ja muuta see ka tegijatele endale atraktiivseks. Seni, kuni meil pole piisavalt aktiivseid lendajaid, et Eesti meistrivõistlusi teha, ei juhtu midagi.
Aga eks see asi käib oma tõusudde ja mõõnadega. Praegu on rahvas jälle üsna väsinud. Nii, et tegu on klubi elus hoidmisega. Aga eks vaatame, mis aeg toob. Ehk õnnestub jälle kunagi mõni miljokas lendamise jurude meelitada, kes ehk ise kah asja vastu huvi tundma hakkab. Mitte nii nagu Lauri. See teeb elu vast natuke lihtsamaks. Peahäda praegu on klubi poolt vaadates ikkagi see, et varad pole klubi omad ja uute plaanerite ostmiseks raha pole. Lendamise hinnad on jällegi kallid, kuna püsikulud suured. Nokk-kinni saba lahti.
igal alal on arenguks
igal alal on arenguks vaja:
1. süstemaatilist tegelemist laia noortebaasiga, et oleks kust tippe valida
2. edasijõudnute süstemaatilist treeningplaani, mis tagaks isikliku arengu
3. materiaalset baasi nii odavusena algajatele(vints) kui edasijõudnutele (s.h. näiteks võimalust treeninglennukeid platsimaandumisega ära lõhkuda)
ehk siis vints, reklaam, iga aasta 30 inimest õppegrupp, valgetel lendajatel isiklik treeningplaan, võistlused, 1-2 lennukit aastas riigi/fondide toel soetada.
naiivne on jätkuv lootus, et üksikud miljonärid tulevad ja siis tuleb ka õnn õuele. Ainult tüli ja asjatut viivitamist valge laeva ootuses.
Samane võrdlus oli hiljuti raadios leedu korvpalliga - leiti, et selle aluseks on koolide treenerite kõrge tase - lai baas.
Ega muud ei jää üle kui
Ega muud ei jää üle kui nõustuda.
Leedus on lennundus vanast
Leedus on lennundus vanast ajast heal tasemel, lennuspordiföderatsioon töötab, lennuamet normaalne, meil käib võitlus ellujäämise nimel.
einar
Ma arvan, et eestlastel on
Ma arvan, et eestlastel on pigem puudu üks lennukitehas. Hakkame ise purilennukeid konstrueerima ja ehitama, siis tõuseb lennundus ka au sisse.
Puudu on ka riigi toetus. Sponsorite toetus. Purjetamine on kah väga kallis ala, kuid ometi toimib. Võibolla on nendelt midagi õppida. Muideks, purjekaid ehitatakse Eestis ja mitte vähe.
Oleks vaja ka vähemalt kümmet purilendurit, kes oleks nõus nii paar tuhat kuus välja käima, et kamba peale üks purilennuk liisingusse võtta. Nutune selle juures on see, et kindlustus läheb väga kirveks, kuna on küll kogenuid purilendureid, kuid mitte piisavalt lennutunde lendavaid. Kui kasvõi üks grupist lendab vähe, siis see on kindlustaja jaoks juba suur risk. Siin on oma osa ka meie kliimal ja maastikul. Oleks vaja natukene mägisemat maad, natukene pikemat suve ja natuke lagedamat maapinda.
Klubi omandusse uut purjekat osta on ilmselt veelgi kallim. Kui siis kahekohaline, mida kasutatakse enamjagu huvilendude jaoks. Kindlustusest saaks mööda vaadata, kui kapitali saaks ilma purjekat tagatiseks andmata kokku ajada.
Minuarust mingist kambavaimu puudumisest rääkida on mõttetu. Sinna maani on pikk tee käia, kus kambavaim mõju avaldama hakkaks. Leedukatega meid kah võrrelda ei tohiks, taust on hoopis midagi muud. Müts maha nende entusiastide, klubi funktsionäride, pukseerijate ja instruktorite ees, kes viitsivad ala edendamisega tegeleda. Minuarust kirjeldatud individualismi on suht vähe võimalik kohata.
Hendrik
Ma nii pessimistlik kah ei
Ma nii pessimistlik kah ei oleks. Soomlased lendavad, mis mühab. Eks see jõmmide kultuuri aeg (ÄP kirjutab, et Eesti on kõige Hummeriseeritum maa maailmas) tuleb lihtsalt üle elada. Küll rahvas vaikselt ka intelligentsemate hobide juurde tagasi pöördub. Oleks Tartus pool miljonit inimest oleks ilmselt klubi elu kah lihtsam. Aga küll asjad paranevad.
Nagu märkate, on lennuväli
Nagu märkate, on lennuväli märgistamata, ei ole tara, lihtne muruplats.
einar
Täiesti ootamatult on MM
Täiesti ootamatult on MM läbi saanud ja purilennul on olemas värsked ilmameistrid. Olgu nad siis siinkohal ka kirja pandud:
1. 15m - Janusz Centka, Poola, Diana 2 (parim leedukas 21.)
2. 18m - Phi Jones, UK, ventus 2cxT (Sabeckis 16.)
3. Vaba - Michael Sommer, Saksamaa, ASW-22 BLE
4. Standard - Leigh Wells, UK, LS-8 (parim leedukas 16.)
Nagu näha, pole kõrgete kohtade saavutamiseks vaja üldsegi siseriigis purilennukeid toota. Britid olid kõikides klassides, kus osalesid, poodiumil. Soomlased esinesid kah üsna kenasti. Vähemalt leedukatest paremini. Parimana Antti Lehto vabaklassi 9. Parima rootslasena sai Börje Eriksson 15m klassis kolmanda koha.
Mis mind isiklikult üllatas oli sellise suhteliselt vana purjeka nagu ASW-22 modifikatsiooni väga hea esinemine vabaklassis. Ise küsimus on see kui palju BLE ja BL versioonidel vana ASW-22-ga ühist on (peale kere).
sakslased on õnnelikud:
sakslased on õnnelikud: http://www.daec-segelflug.de/events/06/wmfai/index.php
einar