Uudised

Täna 50 aastat tagasi nägi ilmavalgust meie praegune esipukseerija ning mitmekordne maandumisvõistluste võitja Jaan Susi.
Eilsel suurejoonelisel juubelivastuvõtul TÜ füüsikamajas oli esindatud ka klubi kollektiivi rakuke, kes õnnitles juubilari ning oli tunnistajaks ja abistaks Härra Professori poolt lubatud 50 šampuse avamisel-joomisel.

Veelkord klubi poolt õnnitlused talle, palju lende ning täpseid maandumisi!

15.05.2006 18:42
BNS

Euroopa lennuohutusagentuuri andmetel on Eesti olukord lennuohutuse tagamise vallas äärmiselt halb ja selle parandamine nõuab kardinaalseid meetmeid ning investeeringuid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna lennuõnnetuste uurija Tõnu Ader nõustub Euroopa organisatsiooni arvamusega ja nimetab möödunud aasta lennuohutuse kokkuvõttes Eesti lennuohutuse taset väga madalaks.

Ader märgib, et kui võrrelda Eesti lennuohutuse taset teiste euroliidu liikmesmaade omaga, siis viimase kümne aasta jooksul on Eesti selles vallas negatiivses mõttes absoluutne liider. Näiteks ületab Eesti ärilises lennutegevuses üle 2,2 tonni kaaluvate õhusõidukitega toimunud õnnetuste osas Euroopa kesmist taset pea kaks korda.

Kuigi viimastel aastatel on pädevad ametkonnad suutnud Adra sõnul lennuohutuse järelevalvet märgatavalt tõhustada, mõjutab olukorda vahepealsete aastate tegematajätmistest tingitud madalseis.

«Tuleb arvestada, et lennuohutus on üldiselt väga kompleksne nähtus, millele on omane teatav inerts. See tähendab, et nii tegematajätmised kui ka pingutuste tulemused ei ilmne kohe, vaid alles mitme aasta pärast,» ütles Ader.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna hinnangul tuleb riigil kaaluda lennuametile tulevaks aastaks ja ka edaspidi eelarveliste vahendite kasvu võimaldamist lennuohutusalaseks tööks.

Samuti teeb kriisireguleerimise osakond ettepaneku reguleerida seadusandlikult lennuspordiföderatsiooni rahastamine ning lahendada lennuspordi üle vajaliku järelevalve tegemise küsimus.

Samas märgib Ader positiivse asjaoluna, et varasemad lennuohutuse parandamiseks tehtud ettepanekud on viimasel aastal suures osas järgimist leidnud.

Seminar Head era- ja harrastuspiloodid, lennundushooaeg on alanud ning juba teist aastat järjest toimub Eesti kaalukaim eralennundusseminar Viljandis 20. mail algusega kell 11.00, Jakobsoni 2, klubis "Red". Oodatud on kõik era- ja harrastuspiloodid, purilendurid ja lennundustegelased ning -huvilised.

KAVA:
11.00 Era- ja klubilennunduse sõlmküsimused. Johan Pender (EEHL, Esimene Aeronautiklaklubi ja Copterline) käsitleb eesti eralennunduse sõlmküsimusi erapiloodi, lennuõpetaja, lennuklubi ja lennuettevõtte juhi pilgu läbi

11.30 Ülevaade Eesti lennuväljadest. Lennuameti sõnumid alanud lennundushooajaks. Aleksander Dintshenko (Lennuamet) annab ülevaate õiguslikust regulatsioonist eralennuväljade rajamiseks ja murulennuväljadele esitatavatest nõuetest ning edastab sõnumeid Lennuametilt alanud hooajaks.

12.00 Lennuohutusest professionaali pilguga. Andreas Kari (Estonian Airi turvalisusinspektor ja Boeing 737 kapten) kõneleb professionaalina turvalisusest ja lennuohutusest eralennundusele.

12.30 Lõuna

13.00 Erapiloot kui õhusõiki kapten ja võimukandja. Kert Kotkas (EEHL, Ridali Lennuklubi erapiloot ja lennuõpetaja) analüüsib erapiloodi pädevust ja õiguslikku regulatsiooni kaptenina.

13.30 Eralennundusest riigi tasandilt. Tõnis Lepp (EEHL, MKM lennundus- merendusosakonna juhataja asetäitja, ametpiloot, lennuõpetaja ja purilendur) annab ülevaate riigi suhtumisest eralennundusse.

14.00 Teadmised hüppelennuki piloodile ja langevarjuhüppe reeglitest. Tiit Paananen - Raul Reap (EEHL, Eesti Langevarjuklubi). Reeglitest hüppelennuki piloodile, hüppelennud langevarjuritega, langevarjuhüpete pädevused ja õiguslikud alused.

14.30 Eesti klubilennunduse ülevaade
Heinar Kalam, Viljandi lennuklubi
Einar Viin, Ridali lennuklubi
Kalju Käi, Nurmsi lennuklubi
Theo Raudsepp, Tacmer Air lennuklubi
Ott Maaten, klubi Propeller (mootorvarjurid)
Vladimir Antonov, Rakvere Blue Sky
Pärnu Lennuklubi, Haapsalu lennuklubi Ungru

Esinevad kõikide Eesti lennuklubide esimehed. Antakse ülevaade oma klubi tegevusest ning enda osast Eesti klubilennunduses. Teises osas räägitakse tähelepanekutest oma praktiliste kogemuste põhjal ja edastatakse kolleegidele soovitusi.

Märkus: Osalustasu: EEHL liikmetele 70.- kr, mitteliikmetele 100.- kr kanda üle EEHL a/a 221021336244
Seminari toimumispaik: Viljandi, Jakobsoni 2, Klubi "Red" (Mulgi marketi" hoone 3. korrusel, veetorni vastas turuplatsi Paalalinna poolses servas Jakobsoni ja Leola tn ristmikul). Kohvilaud hinna sees.
Postitaja HendrikAgur on Neljapäev, Mai 11, 2006

Ümarlaual osalesid:

EEHList:
Hendrik Agur, Tiit Paananen, Johan Pender

Lennuametist:
Jaanus Ojemets, Koit Kaskel, Margus Keerman, Priit Lõuk

1. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimine
Pidev protsess, nagunii tuleb muudatusi. MTÜ Eesti Esimene Aeronautikaklubile ja AS Tackmer Airile väljastatakse tunnistused lähiajal, materjalid on hetkel Rein Porro käes kooskõlastamisel.

2. Johan Pender tegi ettepaneku viia EEHLi ja Lennuameti koostöö detailsemale tasemele.
Selleks töötatakse välja koostööprotokoll, kus on suurem visioon kirjas ning ka detailsemad ülesanded sinna jõudmiseks. Sellest saaks raamdokument EEHLi ja Lennuameti koostöö kohta, mis määrab ühiste tegevused ja ka nende tähtajad. Koostööprotokoll on tähtis, et leida EEHLi tegevuse finantseerimiseks allikaid. Oleks käegakatsutav suund ja koostööd tõendav dokument.Vajuta: loe edasi...
Koostööprotokolli sisu: Milline on koostöö tulemus lühemas (1a) ja pikemas (5a) perspektiivis? Kes on Lennuameti ja EEHLi poolt koordineeriv isik? Millised on eri osapoolte rollid? Mis vormis toimub koostöö?

Vajuta loe edasi...

3. EEHLi ja Lennuameti kohtumised
Seni on infovahetus olnud korra 2 kuu jooksul korra. Jätkame sama tihedusega, järgmine kord mai lõpus. Võib ühendada ühiselt korraldatava seminariga.

4. Era ja harrastuslennundus vajab konkreetset isikut Lennuametis kelle kaudu infot saada ning tegevusi kordineerida.
Hetkel on 2 vakantsi vaba, kui sinna töötaja leida, võiks sellest inimesest kujuneda välja nö eralennunduse valdkonna juht Lennuametis. Seni võiks Jaanus Ojamets olla EEHLi kontaktipunkt. Tekitatakse dokumenteeritud infokanal. EEHLi poolt jääb esialgu Tiit Paananen kontaktisikuks.

5. Kuidas vältida eelmise kevade õnnetusjuhtumeid?
Kevadseminar - mai lõpus.
EEHL ja Lennuamet koordineerivad selle seminari sisu, aja ja toimumise koha. Võiks teha Viljandis korrates eelmise aasta traditsiooni. Esinejate ja teemade ring määratakse koos jooksvalt.

6. Muud teemad
Harrastuslennunduse seadusandlik kontekst: Ala kohased reeglid viime klubi, föderatsiooni või liidu käsiraamatusse ja käsiraamatu pädevuse määrab lennunudusseadus või määrused. See mudel võimaldaks iseseisvamat tegutsemist ja paindlikumat lähenemist lennuspordis.
Kuidas lahendada ära küsimus, et keegi ei taha kuuluda kuhugi ja kes siiski tegeleb mingil moel lennuspordiga. Kas saame tekitada olukorra, kus ta näeb ise reaalset vajadus kuuluda lennusporti juhtivasse organisatsiooni. Näiteks madalamad kindlustusmaksed, siseriikikud pädevused jne...

Tuli jutuks jälle Lennuspordiföderatsiooni elluäratamise küsimus. On lepitud kokku, et variante on tegelikult 3
1. EEHL võtab föderatsiooni tegevuse üle
2. EEHL astub föderatsiooni liikmeks ja muudetakse liikmemaksu ning juhtimisskeem demokraatlikuks.
3. EEHL ja Lennuspordiföderatsioon nö ühinevad ja sünnib uus organisatsioon.
See, et hetkel on räägitud Lennuspordi föderatsioonist kui Lennuameti koostööpartnerist tuleneb faktist, et Lennuspordiföderatsiooni on hetkel lennusporti rahvusvaheliselt esindav organisatsioon, kuid nagu öeldud variante on mitmeid.

Lõuna-Aafrika lennuspordi regulatsiooni mudel - langevarjuril mitu litsentsi - 1. äriline, 2. mittetulunduslik

Taani mudel, kus harrastuslendur PEAB olema liidu liige, et litsentsi saada.

Vajalik lennundusseaduse täiendamine MKMiga koostöös. Praegu on õige aeg muudatusettepanekute tegemiseks.

Blanikute kolmanda osapoole suhtes kindlustamine, võimalikud erandid? Küsimus jäi endiselt lahtiseks. Kindlustama peab, kuid, kas on mingeid võimalusi rõhuda seadusandja tegeliku eesmärgi ja Eesti reaalsuse lahknemisele? Kuidas on Leedus Blanikute kindlustamine reguleeritud. On täiesti ebanormaalne, et bensiini ja mootoriga lendav Ultralight ei ole kindlustatud aga Kuusikul lendav Blanik on kindlustatud ülikõrgete kahjude suhtes.

AN-2 piloodi pädevus defineeritud lennunudusteates PEL T 1-2005 5. august 2005.
http://www.ecaa.ee/atp/failid/PEL_T_1_2005_An_2.pdf
AN-2 või piloteerida kaptenina või teise piloodina PPL SEP klassipädevusega lendur, kellel on üle 100 lennutunni, millest 70 on kaptenina, olles läbinud 15h AN-2 käitamisõppe ja 8h lennuõppe piloteerimisvõtete ja meeskonnaliikmete koostöövõtete omandamiseks ning olles läbinud meeskonna koostöökoolituse vastavalt JAR-FCL 1.261(d) nõuetele ja on sooritanud lennuoskustesti JAR-FCL 1.240 nõuetele. Selle kohta tehakse piloodiloa osasse XII kanne “SE/SP An-2”.

Lennunduseaduses on defineeritud õhusõiduk. Paraplaan ka õhusõiduk. Lennuvahend ja õhusõiduk. Halvasti defineeritud ja võibolla tõlkes kaduma läinud.
"§5. Õhusõiduk (1) Õhusõiduk on seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt
põrkunud õhu vastumõjul. " Selle definitsiooni järgi on õhusõiduk ka mootorvari ja langevari. "

Praegu on õige aeg teha lennundusseadusesse muudatusi.

Kui klubi on ennast registreerinud ja on käsiraamat, siis registreeritakse ta koolitajana.

Uued JARi eksami küsimused tulevad eesti ja inglise keeles, programm on välja töötamisel.

JARi lubasid veel PPLidele ei anta. JARi load on võimalik saada JAR conversion eksami kaudu.

Saada sõbrale Saada see lugu sõbrale | Prindi see artikkel Printeri sõbralik lehekülg