Kasutaja kaido ajaveeb

Pealkirja järgi nagu poleks tegu miskise erilise uudisega ainult, et mainitud lennuk oli üle 5m pikk neljamootoriline reaktiivpommitaja Vickers Valiant ja maksis ehitajale 2 aastat hukkaläinud vaba aega ning ca. 300 000 EEK.

Lugu ise siin: http://www.thesun.co.uk/article/0,,2-2007120134,00.html

Alari utsitusel sai ära ostetud selline purilennusimu nagu Condor.

Pealkirjas mainitud numbrid on tänaõhtuse lennu tulemus. Lennatud Martini lennuväljalt Slovakkias. Ilma kruttisin muidugi üsna tugevaks nii, et kui oleks otsustavamalt lennanud, oleks oluliselt kiiremini saanud läbitud. Hätta jäin finiši poole tulles, sest kaart ei näidanud, et eesolevad mäeharjad nii kõrged on. Kuidagiviisi sain üle ja siis padavai lennuväljale tagasi. Lendasin Ventus2-ga.

Igatahes on tegu ühe kõige realistlikuma purilennusimuga, millele mina näpud külge olen saanud.
Lisasin juurde lennulogi igc faili kah. Näeb välja nagu päriselt oleks lennanud.

Kommentaare veel. Kui keegi simulaatoriga lendab, siis tuleks vältida Logitech-i Joysticke. Viimased on eriti COndori foorumis tümitada saanud, kuna ei pea vastu ja hakkavad "hüplema". Minul esines sama sündroom ja olin sunnitud vahetama pulga välja Saiteki oma vastu. Kindlasti peaks vaatama, et ostetaval pulgal oleks peal see "minipulk" või 8-suunaline kiiklüliti. Sellega on pagana mugav vaadet vahetada. Muidugi on Condoris võimalus ringi vaadata ka hiire abil.

Kuna pets wingletijutu lahti tegi ja Jaan teema vastu tõsisemat huvi ilmutas, lisan siia oma aja jooksul kogutud purilennumaterjalide hulgas vedelevad neli artiklit wingletide kohta. Miks ma nad kunagi netist välja kaevasin - ei mäleta. Võimalik, et lihtsalt jäi mingi OSTIV-i materjalide kataloog ette ja tirisin sealt asjad alla enne kui auk kinni pannakse. Igatahes ise ma neid artikleid põhjalikult lugenud ei ole. Diagonaalis küll.

Miks wingletid ja kuidas need töötavad on vist kõige populaarteaduslikumalt ära kirjeldatud artiklis WL-Soaring. Isegi miskised võrdlevad graafikud ja illustratsioonid on juures. Nii palju kui mina kiirvaatlusel registreerisin, on sisu selles, et wingletiga tekitatakse väljapoole suunatud õhuvool, mistõttu ei teki sissepoole suunatud õhuvoolu tiiva kohal koos sellest tingitud rõhu kasvuga tiiva peal.

Muud artiklid on kohe siin all.

http://www.news.com.au/story/0,23599,21284383-2,00.html

Austraalias toimunud purilennuõnnetuse kirjeldus siis. Peab vaatama, et meil kumbagi raja otsa keegi mingeid traataedu rajama ei hakka.

Seoses uudisega selle kohta, et Heimar Lenk jagas Räpinas valijatele riigi raha, tekkis mõte, et RLK võiks enesele talve tähelepanu tõmbamiseks välja anda järgmise pressiteate:

Arvestades valimistele eelneva perioodi jooksul ilmnenud rahasadudega erinevates Eesti paikkondades (eriti tugevaid valinguid on täheldatud Räpinas), on Ridali Lennuklubi otsustanud asuda n.ö. "vihma välja nõiduma" ja kutsuda enda liikmetele esinema erinevate erakondade poliitikuid. RLK liikmed lubavad hääletada selle erakonna poolt, kes trumpab Räpinas tehtud pakkumise kõige suuremalt üle.

"Ridali Lennuklubi on olnud paljude Eesti lendurite ja lennundusjuhtide stardipaigaks õhuavarustesse. Seetõttu julgen väita, et RLK liikmete avalik poolehoid mõnele erakonnale mõjutab kindlasti ka teiste lennundusinimeste arvamust." ütles Lennuklubi juhataja Einar Viin. Ajakirjaniku küsimusele, kas ei oleks lihtsam panna oma hääli Osta.ee-s oksjonile vastas klubi juhtiv mootorlendur Jaan Susi: "Me kaalusime seda mõtet, kuid avalik oksjon tundus ausam olevat."

Kommentaariks küsimusele poolthääletamise tõestamise kohta vastas Eesti tugevaim purilendur Matti Sillajõe, et "eks poliitikud oskavad meile selliseid asju üsna hästi ette öelda, mis ja kuidas. Ei usu, et me peaksime ise selle probleemiga tegelema. Vähemalt Räpinas paistab asi juba lahendatud olevat."

Esimene klubiliikmete kohtumine leiab aset kohe kui mõni erakond klubiga ühendust võtab.

Ridali Lennuklubi on Eesti Vabariigi suurim pidevalt tegutsev purilennuklubi. Lennukllubi asub Põlva maakonnas Laheda Vallas looduslikult kauni Ridali lennuvälja ääres.

Keeris kahemootorilise lennukiga samal ajal jääteed klaasi valades jms. judinaid tekitav lendamine.

http://www.aegmaha.com/?id=6414&PHPSESSID=475cc7279cbb419d88232a2c552ec5e8

Päkapikud tõid. Jorgenile. Töötab nii: http://www.purilend.ee/files/30122006.mp4

Ennetades küsimusi - ei, kaitseventiili ei olegi võimalik reguleerida, sest seee on tehasest vedru pingega paika pandud.

Asub siin: http://www.aegmaha.com/9482cd74d/failid/b/2007010311403012064-6261.WMV

Ja olgem sõbralik lennupere ka edaspidi.

Sellised

Purilennukisse saas sihukesi installida terve pinu. $59 pole kah teab mis palju.

Kodurobotiks on mul ilus punane Roomba Red firmalt iRobot. Selline:

Kuna Eestis müüb seda minu teada ainult Netikuller, siis sai neist mööda mindud ja ise eBay-st möödunud aastal asi tellitud.

Siiani olen asjaga väga rahul olnud. Näiteks kolides kasutasin seda suure seinakapi ülemise riiuli puhastamiseks, mis oli hullult tolmune - lihtsalt viskasin masina üles ja pärast mõningast suristamist oligi valmis.

Ühe korra oli esinenud tüüpilist Roomba "aku ära unustamise probleemi", mille raviks aitab reset. See käib nii, et tuleb aku eemaldada ja "Power" nuppu all hoida 5 sek.

Täna koperdasin siis vanemate Roombade "surma ringtantsu" otsa, mille põhjuseks on väidetavalt rattamootorite pöörlemissensorite andurite tolmuseks saamine (minu isiklikku arvamust mööda on küll pigem põhjuseks Roomba suhtlemisvaegus). Sisuliselt toimub siis midagi sellist, et vana otsustab korraliku koristamisprogrammi käiamise asemel hakata lihtsalt ringe tegema. Minu eksemlar tegi ringide vahele ka siksakilisi sirgeid, mis ei muuda asja sisu. "Surmatantsu" sündroomile sarnaselt ilmutavad ennast ka põrkeklapi sensorite viga (aitab klapi intensiivne edasi-tagasi liigutamine) ja trepisensorite viga (aitab sensorite puhastamine - need asuvad põrkeklapi esiserva all). Minu puhul sellest abi polnud. Võtsin siis ette Roomba tervendamise õpetuse, mis asub siin.

Roomba ise parandamise põhjus on proosaline - keegi teine seda lihtsalt ei tee. Punase eripära on see, et rataste kõrval olev seelik päriselt ei eemaldu. Selle vastu aitab lihtsalt ratta alla vajutamine - kruvi tuleb teiselt poolt seelikut nähtavale. Igatahes pärast kõiki vajalikke protseduure töötas koduloom taas ilusti ning toad said puhtaks.

Roombaomanikud on kokku kogunenud ka üsna sõbralikku foorumisse, kust saab igatsorti probleemide puhul nõu. Asub siin.

Igaks juhuks lisan veel lingi, kus on kirjas, kuidas koduloomale diagnostikat teha.

Tagurpidi sõlmesid ja hullkõrgele vintsimist saab vaadata siit: http://www.youtube.com/watch?v=-VlRd9-wxQI

No mõnel inimesel on isiklikust turvalisest ikka üsna kummaline ettekujutus. Igatahes selline on täispuhutav lennuk: http://davidszondy.com/future/Flight/rubber_plane.htm

Eesti Kultuurfilmi 75. aastat tähistava DVD peal, mis oli aprilli "Teater Muusika Kino" vahel (mille ma spetsiaalselt toimetusest ostsin kui ma teada sain, et mainitud purilennuvideo seal peal on) on paariminutine video purilennuki ehitamisest. Igatahes arvestades seda, et L-Eesti purilenduril pole praktiliselt mõistlike kuludega vüimalik tagantjärgi mainitud DVD-d hankida otsustasin sellest konkreetsest filmist koopia teha ja siia üles panna. Kui EKF või EFA peaksid seda riputamist väga südamesse võtma, tuleb siis RLK-ga ükskõik mis moel ühendust võtta ja see film kaob siit nõiaväel.

Fail asub siin:
Purilennuki ehitamine 1937

Üks idaneb, teine tuleb paari aasta pärast kooli panna. Kooli panekule saab läheneda kahte moodi. Üks variant on see tavaline - lähimasse kodukoha kooli ja unnusta see teema. Õnneks või kahjuks pakub Tallinna lähedal elamine ka muid võimalusi. Kodukoha kooli kasuks räägib muidugi suurepärasne maja. Aga maja ei tee kooli. Kooli teevad pedagoogid. Ja üks nendest pedagoogidest pistis mu küljeluule pihku mingi koosoleku käigus lasteaias paberi selle kohta, millised peaksid olema kooli tulev laps ja tema vanemad. Toon näiteid.

Laps, kes tuleb kooli:

• On rõõmus, positiivne, usub endasse ja teab, et on tubli
• Ei peaks ehmuma (saama kestvat negatiivset emotsiooni) õpetaja kõrgendatud häälest, ebaõnnest, halvast hinnangust või hindest
• Teab, et tunnis rääkimiseks tuleb tõsta käsi
• Teab, et koolimajas ei tormata, oskab käituda rahulikult ja viisakalt, teab esmaseid viisakusreegleid
• On puhas, korrektselt riides, kammitud, soengus, võimalusel kannab koolivormi
• Näitab kodutööd vanematele alati ette
• Ei vaata hilisõhtuni telekat ja ei mängi arvutis
• Läheb hiljemalt kl. 10 magama

Vanemad, kelle laps tuleb kooli:

• On rahulikud ja positiivselt meelestatus
• Jälgivad, et laps oleks puhas, kammitud
• Kontrollivad kodutöid, viitavad vastutusele
• Räägivad lapsele lauakommetest, koolireeglitest, viisakusest

Well. Ma ei tea, mida need inimesed seal pedagoogikakoolis õpivad, kuid Mein Kampf on neil ilmselgelt kohustusliku kirjanduse osa. Mul tulid seda jama lugedes igatahes külmavärinad peale. Kujutasin elavalt ette seda lakutud ja nüristunud, kuid õnnelikku Hitlerjugendi kampa koolis ringi liikumas. Ja ausalt-öeldes olen mõnevõrra pissed-oof. Kui Eesti haridussüsteem ongi ikka veel üles ehitatud sellise keskmise proletaarlase ettevalmstamiseks, siis on asi nukker.

Sihuke siis. Kavatseb mu järgmise lennuaasta isegi sellest aastast nadimaks teha. Andku minna, küll me lendame veel

Sisu siis selles, et lennukile on pandud kaamera ja VR prillidesse güro, mistõttu prillide keeramist (e. siis pea keeramist) saab edastada ka kaamerale, mis jälgib pea liigutusi. Tunne (vähemalt videost vaadates) on nagu istuksid ise lennukis. Tegelikkuses on seal ilmselgelt mingi viide vahel, mis võib olukorra kohati üsna ebamugavaks teha. Aga eks see asi kah arene. Igatahes asi on paljulubav. Kaameraga asju on ennegi tehtud, kuid need kõik on fikseeritud vaatenurgaga nii palju kui mina tean.

Jutt siin: http://www.engadget.com/2006/09/27/diy-project-merges-vr-goggles-with-rc...

Video siin:
http://video.google.fr/videoplay?docid=9091545735215129742&hl=fr

Minu arvates kõige lahedam värk, mis mudelilennunduses üle tüki aja tehtud (pärast DraganFlyerit).

Panen siis ka selle kuulsa loo siia maakeeli kirja, et oleks n.ö. "linnuke kirjas". Jutt on siis kuulsast Gimli purilennukist, mis polnud sugugi mõeldud purilennuga tegelema, kuid oli selleks sunnitud.

Boeing 767 arvestab kütust, kasutades selleks FQIS seadet. Air Canada lennul 143, mis pidi startima Montrealist, selle aparaadi mõõteseadmed ei töötanud. Sellisel puhul kasutatakse elementaarseid kütusekoguse mõõtmise "tilgapulki" (u. nagu autol õlivardad, kuid selle erinevusega, et mitte ei vaadata kui märg varras on vaid tiritakse varras tiivast allapoole välja ja teatud taseme juures hakkab see tilkuma) ning sisestatakse numbrid käsitsi. Mõõtevarras näitas pärast tankimist 11 525 liitrit. 767 mõõdab kütuse kogust kilodes. Kõik Air Canada manuaalid rääkisid naeladest. Tehti siis kiire rehkendus, kasutades selleks suhtarvu 1,77naela/liiter, kuid oleks pidanud kasutama 0,8kg/liiter.

FQIS-i sisestati saadud number 20 400, mis pidanuks tähendama, et pardal on 20 400 naela kütust. Arvuti ootas aga kilogramme ning nii jäi ta 20 400 kilo kütusega pardal igati rahule. Kõik arvutused kontrolliti kolm korda üle ja nii mindigi lendama.

Red Lake lähedal Ontario juures hakkas hoiatussignalisatsioon kokpitis esmakordselt tööle teatades, et vasakus pardas on kütusesurve madal. Lülitati siis kütusepump välja teades, et gravitatsioonist peaks piisama. Kütusepuudust ei kahtlustanud keegi, kuna arvuti näitas, et kõik on ok. Mõne hetke pärast tuli samasugune signaal paremast pardast, siis jäi seisma vasak mootor ja siis kostus kokpitis pikk "bong", mida keegi polnud kunagi varem kuulnud, ning mis tähendas, et kõik mootorid on rivist väljas. Kohe pärast seda seiskus ka parem mootor.

Hetkeliselt oli kokpit pime (767 on "glass cockpit"). Hüdraulika käigus hoidmiseks on tänapäeva reaktiivlennukitel väike turbiin, mis kerest välja lastakse.

Üritati rehkendada, kas suudetakse välja lennata Winnipegi, kuid see lennuväli osutus lauglemisulatusest väljas olevaks. Lennu ajal tehti kindlaks lauglemisväärtus, mida manuaalis polnud. Tulemuseks saadi 12. Piloot valis siis välja endise Kanada õhujõudude baasi Gimlis potentsiaalse maandumiskohana. Mida ta ei teadnud oli see, et nimetet lennuväli oli nüüdseks avalik ning ühte paralleelrada kasutati autovõidusõitudeks. Konkreetsel päeval oli lennuväljal perepäev.

Kui üritati ülekoormuse abil telikut välja võtta selgus, et ninaratas ei tule välja vaatamata sellele, et see peaks vastutuule mõjul ise avanema. Maandudes selgus, et kõrgust oli üleliia ning kogenud purilendurina kasutas piloot libistamist sellest vabanemiseks. Tuulepealsel küljel olnud reisijatel oli muidugi huvitav. Lennuk õnnestus maandada nina maas (esiratas oli sees) mõnisada meetrit enne rahvahulka. Keegi viga ei saanud.

Teemal on kirjutatud raamat ja vändatud film. Lennuk parandati ära ja lendas veel aastal 2005 täiesti edukalt.

Mitte kalade eetikast ei tule juttu. Ikka inimeste omast.

Minu arusaamist mööda püüab tänapäevane läänemaailm paljuski oma eetiliste põhimõtete juures juhinduda Immanuel Kantist ja tema kategoorilisest imperatiivist.

Demokraatlik ühiskond iseenesest toimib jällegi üsna lihtsalt - läbi valimiste antakse inimestele mingi mandaat ja siis kontrollitakse selle mandaadi kasutamise vastutustundlikkust. Vastutustundlikkust saab kontrollida jällegi iga valija vaid iseenda mätta otsast. Osa inimesi ei talu ei otseselt ega kaudselt korruptiivseid tegusid või enda valijatest kõrgemale seadmist, teiste jaoks on j.o.k.k. ja "eesmärk pühitseb abinõu" täiesti aktsepteeritavad loosungid. Mistõttu mingi osa valijaskonnast ei pea iial oluliseks kui neid petetakse, neile valetatakse, nende tagant varastatakse, nende makstud maksude eest tehakse valimispropagandat ning lõppeks kästakse neil oma liistude juurde jääda. Ehkki nad ise endale seda ei teadvusta.

Imho ei jookse lõhe ühiskonnas mitte mingeid parem-/vasakpoolseid või endisi/praeguseid jõujooni. Lõhe jookseb mööda eetiliste tõekspidamiste piiri - kas eetilist nihilismi talutakse või mitte. Ja sedalaadi lõhet ei saa ületada. Eetilise maailmavaatega inimesi ja eetilisi nihiliste ei saa ühendada. Eetiline nihilism tuleb lihtsalt alla suruda ja maa sisse tampida - seda ei saa ega tohi taluda.

Minu arvates on selleks olemas vaid üks tõeliselt viljakas tee - viia eetika kui distsipliini õpetamine keskhariduse (võib-olla lausa alghariduse) osaks. See paneks paljuski suu kinni ka usujüngritel, kes üritavad eetikat monopoliseerida ja usule ainuomaseks möllida. Lisaks tuleks keskhariduse osaks muuta majandusteooria, mis annaks inimestele aluse populistliku mögina hukkamõistuks ning laiemalt ühiskonna protsesside mõistmiseks. Kahjuks jääb see lootus vist alatiseks unistuseks.

Aga vähemalt annab laupäeval toimunu lootust, et eetiline nihilism ei ole veel vähemalt Eestis saanud valdavaks maailmavaateks.

Inimestega juhtub ikka huvitavaid asju. Olin mina just koju tulnud ja väljusin aluspükste väel vannitoast kui kuulsin võtme raginat lukuaugus. Jäin siis esiku lähedale tuppa seisma vaadates, mis toimub. Võti ragises veel natuke, siis läks uks lahti ja silmad maas astus mingi mutike esikusse, pani oma kandekoti maha ja hakkas kingi jalast võtma. Me vaatasime naisega huviga seda nalja pealt. Mingil hetkel mutt muidugi avastas, et vaip pole nagu päris see. Ja et riided pole kah nagu päris omad. Noh ja kui ta siis toa poole vaatas, laienesid esimest korda viimase paarikümne aasta jooksul tema lubjastunud veresooned piisavalt, et põhjustada peetpunane nägu valge soengu foonil ning vabanduste saatel toast lahkumine. Igatahes saime hea kõhutäie naerda.

Scott Adams on inimestele tuttav kui Dilberti koomiksi autor ja selle ümber keerleva äri omanik. Samas on vana kirjutanud ka teisi huvitavadi raamatuid. Ühe neist on ta välja andnud ka pdf kujul. Raamatu nimi on "God's Debris". Lugesin selle läbi ja leidsin tegu olevat väga tuumaka ja mõnusa raamatuga. Ehkki paljut on seal vaieldavat (eriti, mis puudutab evolutsiooni teema käsitlemist), siis arutlus selle üle, kuidas käituks kõikvõimas jumal ja miks teda seetõttu olemas ei ole, on lihtsalt lummav.

Lisan siia juurde raamatu enda pdf-ina nii, et iga tont saab seda lugeda kui tahab.

Raamat:

Tegelikult siiski tõestatult LAK-17 käru (kiri oli selline peal). Purilennuki seal sees paiknemine on vaid oletuslik. Spotted Norde Centrumi juures. Ilmselt sõitis Prantsusmaale (kuigi Soomest on kirjas vaid Kimmo Pulkki LS-1f-ga). Või siis Leetu putitamisele.

Jess.

Reedel olime siis koos kursaõdedega (-vendi seekord lõpetajate hulgas polnud) ja muude EBS-ikatega Lauteri tänaval rivis, mustad talaarid seljas ja kandilised mütsid peas. Õnneks oli suhteliselt jahe ilm, muidu oleksid inimesed mustas seal päikese käes ära sulanud. Marssisime siis Estonia teatrisse, kus anti kätte vastav papper, mis tõendab, et ma olen nüüd tark ja tubli ja osav ning räägiti udujuttu.

Sedaviisi lõppes minu kuulsusrikas koolitee. Kas ja millal magistrisse - ei tea. Mõneks ajaks on igatahes koolist kõrini.

Vahetasin sel nädalavahetusel elukohta. Kappasin Viimsis ühest kohast teise koos oma koli ja perega. Kõigega kaasnes muidugi mitu päeva mööbli monteerimist jms. jura. Igatahes suur tänu AVA expressile, kes mu kola kahe tunniga ühest kohast teise vedasid. Kaks härga tassisid nii, et vesi tilkus - ma ise oleks vist kogu nädalavahetuse nende kastidega tegelenud. Kusjuures huvitav seik oli see, et kui mainisin meestele, et asju pakkima hakates poleks arvanudki, et seda nodi nii palju on, hakkasid nad naerma ja ütlesid, et nad pole siiani kohanud kedagi, kes selle mainimata jätaks.

Jorgen avastas muidugi vanni. Mitte, et meil eelmises korteris poleks vanni olnud, kuid uues korteris on suurem. Selline nurgakas. Ja jugaduššiga. Tüüp mängis ümber vanni ja lasi sinna vett senikaua, kuni riietega serva pealt vanni kukkus.

Teine tore seik oli see, et kamina südamiku küljes oli veel ka pärast esimest proovikütmist (see sai tehtud kohe kamina paigaldamisel) piisavalt õli jäänud, et laupäevase esimese õhtu kaminavalgel muudaks huvitavaks laes üürgav tuletõrjesignaal. Õnneks sai selle sealt hõlpsasti kätte.

Praegu ootame veel pikisilmi köögi, laudade ja voodi valmimist, mis peaks mingi paari nädala jooksul toimuma. Siis saab juba inimese moodi elama hakata. Praegu magame kokkukäival diivanil (mis pole sugugi halb variant antud eksemplari puhul) ja enamus elust käib kastide otsas. Ja veel on kolimata kõik kraam, mis keldris oli aga see ootab seda aega, millal uus kelder valmis saab.

Teine suursündmus oli see, et vanas majas toimus ühistu üldkoosolek ja ma olen nüüdsest lõpuks ühistu juhatuse esimehe kohustustest prii. Noh, kui asjad üle antud saab. Igatahes olin ma eile pärast seda üsna rõõmus. Mida võib aimata igaüks, kes on elus viis aastat tasuta ühistut vedanud.

Aga kõik aeg, mis praegu uues kodus elamise sisse seadnmisest üle jääb, kulub lõputöö kirjutamisele. Mis peaks 16 aprill valmis olema. Siis on lootust lõpuks oma elu elama hakata.

Issanda loomaaed on kirju, tavatsesid nad öelda.
</br>
Igatahes sel ajal kui kogu Eesti rõõmustas olümpiavõidu üle, helistas mingi mutt raadiosse ja ajas sihukest juttu: http://tokintmash.pri.ee/kiku.mp3

Vastutus on sedalaadi värk, mida mõne inimesed pigem väldiksid. Samas on elus enamasti nii, et inimene vastutab oma tegude eest otse või kaude, tahab ta seda või ei taha. Kurb on kui inimesed sellest aru ei saa.

President on avaliku elu tegelane ja ta vastutab avalikkuse ees tegudega, mis ta korda saadab. Nii oma avalikus kui ka eraelus. In fact, Presidendil ei ole ole eraelu tavamõistes. Ja kui inimene hooldab alaealisi, siis ta vastutab nende eest nii või teisiti. Nii et väited, et "tegu oli tavalise noortepeaoga ja president pole milleski süüdi" jne. on paras kamarajura. President vastutab täie rauaga.

Samamoodi vastutab minister Reps selle eest, mida ta avalikult välja ütleb. Kui ikka minister avalikult kiidab väikese lapse kõrvalt varast tööle minekut, siis ei saagi muud tagajärge olla kui samasugune vanematest võõrandumine nagu presidendiperes. Iga avaliku elu tegelane peab oma sõnavõtte vaatama ikkagi ka Kanti kategoorilise imperatiivi vaatevinklist. Eetikal on suur jõud kui seda mõista.

Ma ei saa aru sellest, kuidas suur osa inimesi pole kõrge vanuseni aru saanud, mis elus tegelikult tähtis on. Kuidas saab see nii olla, et minister ja president pole siiani aru saanud, et kui inimsuhted on nässus, ei oma sinu positsioon ja majanduslik heaolu mingit tähtsust - halb on ikkagi!

Aga vastutuse juurde tagasi tulles. Nii nagu avaliku elu tegelased vastutavad oma tegudega näidatava eeskuju eest, teevad sedasama ka kõik lendurid. Ja siit mõte (mille autor pole mitte mina, vaid Derek Piggott), et iga kord kui sa tegeled distsiplineerimatu lendamisega (madalad ülelennud jms. efektitsemine) pead sa teadma, et sellega sa võtad vastutuse mõne noore purilennuõpilase elu ees. Kes sama asja proovides vähestest kogemustest ja oskustest tingituna kusagil võsas lõpetab.

Ma ei tea, kas Tapa matsu tegelikud süüdlased tänaseni oma vastutust tunnetama on hakanud. On ülimalt kurb kui nad seda pole. Sest nii on tee avatud järgmistele sarnastele kurbadele lõppudele.

Inimesed. Pange asjad enda jaoks tähtsuse järjekorda ja õppige tunnetama vastutust. Sest vastasel korral võib kõrges vanuses olla "piinavalt piinlik".

Selleteemaline purilendurile hädavajaline kaunter asub siin:

http://november1.homedns.org/summer/

Nii vana mehe kohta imelik ettevõtmine aga parem aasta eelviimasel päeval kui mitte kunagi. Jeti jäähallis sai siis ringi tiirutatud ning lõppeks nii mõnigi ring platsile ilma portest rabamata peale tehtud. Uisku suusatamise kogemus oli vist abiks. Igatahes tagumikku "jäändada" ei õnnestunudki. Nüüd on vaja veel selgeks õppida kuidas pidama saada ja kuidas uisutada kramplikult ette vaatamata. Tundub, et mõistlik on ka omad uisud muretseda, kuna laenuuisud olid suht kipakad.

Asi hakkas mulle meeldima ja leidsin netist huvitavad viited matkauiskudele ja uisumatkadele. Mida korraldavad vanad koolivennad Märjamaalt (www.seikleja.com). Usun, et mingi hetk proovin talvel mingi uisumatka ära kah. Ehk isegi koos perega. Igatahes paistis asi kaunis põnev olevat. Pealegi on Soodla veehoidla (kus neid üritusi peamiselt korraldatakse) looduslikult üsna huvitav objekt.

Seniks aga head vana-aasta lõppu kõigile. Ja lennukat uut.

Ostsin oma küljeluule eBayst asja, mida Maarjamaal ei müüda. Ise oma geniaalsusega raskelt rahul. Lausa mõmisesin omaette. Kuna jublakas pole mitte pisike, siis transpordikulu küllalt suur ja andsin nõusoleku, et saadetagu meritsi (lubatud transpordiaeg 4 nädalat - tundus, et 50% ajavaru peaks enam kui küll olema). See kõik toimus 11 novembril.
No ma ei tea, kus mu mõistus siis oli aga kodus igatahes mitte, Sest lähenevad jõulud on muutnud asjade liikumiskiirust vähenemise suunas ja siia lisandub kindalsti põgus kogus Eesti Posti letargilisust.

Siit moraal. Selliste asjade transpordiga ei maksa koonerdada.

Kohus otsustas, et kreatsionismi õpetamine lastele ei kõlba kuhugi: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=11846430

Artikli kommentaarides on kosta muidugi vihast vahutavate ID usku inimeste möirgeid, kuid eks need pannakse ka paika mõtlemisvõimeliste tegelaste poolt.

Tuletan siis veelkord inimestele meelde, et hääl vaja anda siin:

http://www.petitiononline.com/evpsuv/petition.html

ja täpsemalt saab asja kohta lugeda siin: http://www.hot.ee/skeptikkk/