Mitte kalade eetikast ei tule juttu. Ikka inimeste omast.
Minu arusaamist mööda püüab tänapäevane läänemaailm paljuski oma eetiliste põhimõtete juures juhinduda Immanuel Kantist ja tema kategoorilisest imperatiivist.
Demokraatlik ühiskond iseenesest toimib jällegi üsna lihtsalt - läbi valimiste antakse inimestele mingi mandaat ja siis kontrollitakse selle mandaadi kasutamise vastutustundlikkust. Vastutustundlikkust saab kontrollida jällegi iga valija vaid iseenda mätta otsast. Osa inimesi ei talu ei otseselt ega kaudselt korruptiivseid tegusid või enda valijatest kõrgemale seadmist, teiste jaoks on j.o.k.k. ja "eesmärk pühitseb abinõu" täiesti aktsepteeritavad loosungid. Mistõttu mingi osa valijaskonnast ei pea iial oluliseks kui neid petetakse, neile valetatakse, nende tagant varastatakse, nende makstud maksude eest tehakse valimispropagandat ning lõppeks kästakse neil oma liistude juurde jääda. Ehkki nad ise endale seda ei teadvusta.
Imho ei jookse lõhe ühiskonnas mitte mingeid parem-/vasakpoolseid või endisi/praeguseid jõujooni. Lõhe jookseb mööda eetiliste tõekspidamiste piiri - kas eetilist nihilismi talutakse või mitte. Ja sedalaadi lõhet ei saa ületada. Eetilise maailmavaatega inimesi ja eetilisi nihiliste ei saa ühendada. Eetiline nihilism tuleb lihtsalt alla suruda ja maa sisse tampida - seda ei saa ega tohi taluda.
Minu arvates on selleks olemas vaid üks tõeliselt viljakas tee - viia eetika kui distsipliini õpetamine keskhariduse (võib-olla lausa alghariduse) osaks. See paneks paljuski suu kinni ka usujüngritel, kes üritavad eetikat monopoliseerida ja usule ainuomaseks möllida. Lisaks tuleks keskhariduse osaks muuta majandusteooria, mis annaks inimestele aluse populistliku mögina hukkamõistuks ning laiemalt ühiskonna protsesside mõistmiseks. Kahjuks jääb see lootus vist alatiseks unistuseks.
Aga vähemalt annab laupäeval toimunu lootust, et eetiline nihilism ei ole veel vähemalt Eestis saanud valdavaks maailmavaateks.
- Kasutaja kaido ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse
Kommentaarid
Muidu sellega päri, et
Olen sellega päri, et kõik algab haridusest. Seda tõestavad ilmekalt islamimaad, kus kirjaoskajaid on alla 1% ja kus on kohalikel maaomanikel võimalik võimu teostada läbi usu ja panna omal maal vaesuse käes virelev rahvas usukuma, et kõiges pahedes on süüdi uskumatud, keda tuleb terrorismiga karistada. Nii nad siis elavadki kaasa terroristide tegudele, ülistavad üma ülirikkaid sheike ja usujuhte ning hinges tunnevad kadedust arenenud, haritud ja ateistliku läänemaailma vastu.
Täpselt samasugune väke ja samas suur "islamimaailm" on ka meie riigis. Savisar ja tema toetajaskond on täpselt nagu naftasheik ja tema maal elav rahvas. Harimatut ja puudust tundvat rahvast on väga lihtne edasipürgivate vastu vaenulikuks meelestada. Väike on see maailm varanduslikult, kuid suur oma võimult, kuna moodustab enamuse. Demokraatia ei arvesta paraku inimese teeneid riigi ees, vaid iga iniviid on võrdne. Ja see on arengu seisukohalt probleem. Ainus võimalus seda murda on muuta haridussüsteemi.
Muideks, kuhu kadus Urmo poliitiline avaldus? Sellega koos minu kommentaar.
Hendrik
Mis sa tast siis üldse
Mis sa tast siis üldse postitasid?
Aga üldiselt on jah klibilehtedel tavaks olla poliitikavabad.
Hendrik
Ma loodan, et keegi minu
Ma loodan, et keegi minu väikest hüüatust poliitikana ei võta. Pigem oli see mõeldud pisukese ühiskonnakriitlise hädaldamisena. Mis muide jõuab välja ka eesti blogisid koondavale ühislehele http://blog.tr.ee/kataloog.php ja mille pärast mõni uudishimuline satub ehk kunagi ka Ridali kodukale.
nihilismi juures üldiselt
nihilismi juures üldiselt eeldatakse, et inime teab, mis elulist kriteeriumi ta tühiseks peab. Samuti nagu ateismi(usulist nihilismi) saavad põdeda vaid usukogemusega isikud. S.t. enda jaoks tundmatu asja eitamine/eiramine on pigem poosetamine.
Kui inime ei tea ei eetikast ega usust suurt midagi, siis on tegu kas harimata matsi või loomaga. Seda rada pidi mõteldes teeb sulle muret mitte nihilism, vaid matslus. Harimata matslusest nihilismivõimelise inimeseni on väga pikk ja tagasipöördumatu tee.
Eetika levik ja usujüngrid - huvitav vastandus, eriti Kanti meenutades. Sinu usu nimi ongi(sinu mõttest lähtuvalt) eetika, mitte ei ole usujüngritel mingi monopoliseeritud eetika. S.t. niipalju kui ma Kantist aru saan, uskus see kodanik nii uskumisse kui eetikasse ja deklareeris seda valjult.
No vaadates tänast Eesti
No vaadates tänast Eesti eliiti, siis mõnede hulgas on igal juhul tegemist eetilise nihilismiga. Eriti kui inimene näiteks on olnud filosoofia õppejõud (praegune majandusminister), mis automaatselt eeldab, et ta on erinevate eetiliste koolkondadega kursis.
Mis puutub Kanti, siis see vana üritas läbi filosoofia usku ratsionaliseerida, mis paratamatult ei saa olla pikaajaline üritus. Samas ei tähenda tema eetikapõhiste arutelude jaatamine automaatselt tema usutemaatiliste arutelude jaatamist.
Usujüngrid (eriti EELK) on pikalt üritanud eetikat monopoliseerida kasutades seda peamise ratsuna algkooli õppekavadesse sisse sõitmiseks. Mis muide, on üsna lihtsa loogika põhjal ebaeetiline lähenemine.
Hea on lugeda, et ma pole oma arusaamistega üksi: http://www.epl.ee/artikkel/356222
Sul on selles
Sul on selles eetika-kant-usk kolmnurgas kaks külge kõverad.
kant nimelt _uskus_ oma imperatiivi alustaladesse. Täpsemalt ütelda, siis iga teaduslik-loogiline-ratsionaalne kontseptsioon seisab teda emakese loodusega ühendaval vundamendil. Vundamendi sisse alati usutakse, pimesi.
seega ei ole võimalik, kanti kontekstis, usujüngritel eetikat monopoliseerida, kuna inimesed, kes ei usu, ei saa omada eetikat, kuna vähemalt viimasesse peavad nad uskuma.
Sinu väide on seega, tõlgituna ja absurdini viiduna: üks konkreetne vundament on monopoliseerinud seinte kontseptsiooni. Misjuures kutsud ehitama seinu ilma vundamendita.
Ähh, Elmer. Ma saan aru, et
Ähh, Elmer. Ma saan aru, et sul on plaanis poliitikasse minna, kuid lepime palun kokku, et sa ei praktiseeri demagoogiat siin.
Usk jumalasse (sellele viitab sõna usujüngrid) ja veendumus mõnede eetiliste põhimõtete toimivusest ei ole üks ja sama. Ja Kanti kategoorilise imperatiivi väärtuslikkust saab seletada ka ratsionaalselt läbi kasulikkuse sootsiumile. Selleks ei pea kasutama usku jumalasse.
no kuskile siia ma tahtsin
no kuskile siia ma tahtsin välja jõuda.
Kuskil seal sinu veendumuse ja sootsiumi kasu vajalikuse juures on jällegi see usk, vundament, mis lubab sul eelnimetatuid ja nende häädust tarvilikuks pidada ning noist oma mõttearendustega edasi minna.
Kohustust ei ole usutavat asja jumalaks nimetada.
"Usun keedukartulisse, seni kuni saan ..."
Ja siis?
Ja siis?
siis on järeldus: eetiline
siis on järeldus: eetiline nihilism on usulise nihilismi või ignorantsuse tagajärg, ilmneb mõne põlvkonna vältel.
Täiesti vale ja
Täiesti vale järeldus, mis tuleneb otseselt iseenda demagoogiasse uskuma hakkamisest. Kordan veel, et kategoorilise imperatiivini on võimalik jõuda ka ratsionaalselt arutledes ilma usuta jumalasse. See, et Kant oli usklik ei muuda asja.
muudab ikka, Kui sa tahad
muudab ikka,
Kui sa tahad tolle imperatiivini jõuda ratsionaalselt arutledes, siis võid ju vehkida mõne teise nimega. Näiteks Marxu või Lenini või teab veel millega.
Enamus mõtlevaid inimesi peab ühiskondlike käitumisnormide järgimist ratsionaalseks tegevuseks.
Eetilisus praktikas
Meie kodulehekülge lapates eetika teemal arutlustele komistades, teravdub märkamatult meelele, et eetilisuse normidesse mahuvad veel mõisted mõõdutunne ja tagasihoidlikus, ka aegadel kui võiks isegi priisata.