Kasutaja kaido ajaveeb

Hoi!

Kunagi sai selle maastikuga tegeletud aga ajad, mil simulaatoriga aktiivselt lennatudki said on minevikku jäänud. Maastiku ehitamisest rääkimata. Pole ka ette näha, et ma selle maastikuga saaks mingis mõistusepärases ajaraamistikus midagi ette võtta. Kui nüüd keegi seda poolikut maastikku saada tahab, siis võiksin selle kusagile üles laadida. Ainult, et asi kaalub üle 500MB, mis muudab selle mõnevõrra keeruliseks. Võib ka CD peal üle anda kui keegi huvitatud on. Igatahes pean ette hoiatama, et midagi väga toredat seal pole - Ridalit ei tunne äragi.

KT

Selline asi siis tulemas. Enam ei pea GPS-iga lennu logimise jaoks hankima pihuarvutit ja sellega GPS-i laulatama, vaid piisab korralikust autonavigatsniooni seadmest.

http://www.naviter.si/seeyou-mobile/bigger-brighter-faster-release-candi...

Viimastel aastatel on maailm majandusteoreetikute vaatevinklist tormanud nüri järjekindluse ja suure eufooriaga kuristiku poole. Ainult, et keegi nende hoiatusi ei kuulanud. Nüüd kui häda käes on, ennustatakse üksteise võidu kuristiku sügavust ja igaüks, kes leiab sügavama augu ennustamiseks põhjenduse on äkki hirmus tähtis mees.

See selleks.

Oluline on teada, et maailma majandus on kogu aeg käinud mööda tsükleid. Ja jääbki käima. Juba Joseph Schumpeter selgitas majandustsüklite sisu ära. Schumpeteri järgi on majanduslangus ainus võimalus majandusagentidel mõista oma senise tegevuse ebakohasust ning muuta enda tegevust selliselt, et see saavutaks väärtusloomes uue taseme ning sellega loodaks uue tõusutsükli alus. Ehk siis majandustsüklid on peamine meetod äriinnovatsiooni käivitamiseks. See on ka inimlikult mõistetav, sest ega reeglina ei kipu inimesed midagi muutma kui neil kõik hästi on. Muutusi otsitakse ikka siis kui asjad on halvasti.
Viimaste aastate põhihäda oli selles, et erinevate keerukate finantsinstrumentide abil loodeti lühiajaliste majandustsüklite (peamiselt Kitšini ja Juglari tsüklid) põhju vältida. See aga tõi kaasa selle, et tsükli põhi nihkus lihtsalt edasi ning liitus järgmise põhjaga. Et see kõik lasti kuhjuda Kondratjevi pika tsükli põhja näitab poliitikute täielikku ignorantsi majandusteoreetilise mõtlemise suhtes ning soovmõtlemise vohamist. Viimast tõendab George Bushi ühes viimastest intervjuudest öeldud lause, et "pidi see majanduslangus ka just minu presidentuuri ajal kätte jõudma", mille peale maailma majandusteadlased karjusid kooris, et "sa ju ei kuulanud meid, mees!"

Mis Eesti viimaste aastate majanduskasvu puudutab, siis siin toimusid järgmised fenomenid:
1. Maksude langetamine
2. Eestile ebakohaselt madal laenamise lävi (olematud intressid, lihtsad laenu saamise tingimused)
3. Juurde voolav euroraha
4. Tugev konjunktuur välismaal
5. Valitsuskulutuste ohjeldamatu kasvatamine

Kõik need viisid läbi rahaturu multiplikaatori (mis õnneks on Eestis väiksem kui mujal, kuna meil on pankade reservinõuded karmimad) rahamassi ohjeldamatu kasvuni siseturul, mille tagajärjeks oli kõrge inflatsioon, tugev sisetarbimine ning halvale eksporditasakaalule vaatamata tugev majanduskasv. Ühesõnaga "mudamere ääres porikalda peal oli aga mõnus elu tillukesel seal".

Mis mind praeguste maailma trendide juures murelikuks teeb on see, et igal pool käib üks ohjeldamatu keinsistlik majanduseksperiment, mille pikaajalisse edukusesse võib uskuda aga võib ka mitte. Viimane kord kui minu teada Keynsi lähenemist sellises mastaabis prooviti, oli Hitleri Saksamaal kohe pärast võimuvahetust. Esialgu tõi see edu, kuid vahetult enne Tšehhoslovakkia okupeerimist oli Saksamaa pankroti äärel ning kui Lääneriigid oleksid suutnud Hitlerit tõhusalt takistada, oleks Saksamaa vajunud sellisesse majanduslikku kaosesse, mille kõrval Weimari vabariigi vaesus oleks olnud lapsemäng.

Mida oleks siis tulnud teha?
Mina ei ole nii kõva mees, et maailma ökonomistide jutte siin analüüsida, kuid üks on kindel - finantsinstrumendid on läinud nii keeruliseks, et nende läbipaistvus on praktiliselt olematu. See toob kaasa tõsiasja, et finantsotsuste kvaliteeti on võimatu adekvaatselt hinnata. Seega vajab finantssüsteem tugevat reformi läbipaistvuse taastamiseks.

Mis Eestit puudutab, siis oleks tulnud:
1. Mitte kärpida tulumaksu
2. Kehtestada majanduse stabiliseerimise maks, mille tulud oleks suunatud eraõiguslikku fondi, mille kasutamise määr oleks olnud valitsuse otsustada. Eraõiguslik selle pärast, et selle fondi rahasid oleks saanud kasutada ilma eelarvetasakaalu mõjutamata, mis praegu paneb Eesti Maastrichti kriteeriumite ees sundviskesse. Sealt oleks saanud sellises kriisis toetada majandust palju suuremal määral kui praeguse Partsu plaaniga.
3. Suurendada kiiremini ja tugevamalt pankade kohustuslikku reservide määra, mis oleks suurendanud laenuintresse
4. Viia sisse normaalne pangadusturu regulatsioon, kus rahandusstabiilsuse huvides viiakse sisse laenukõlbliku isiku piirnormid, millised kehtestab riik erinevate laenuvormide jaoks.

Kõige selle tulemusel oleks meie majanduskasv jäänud kusagile 5-6 protsendi vahemikku.

Praeguses situatsioonis ei aita aga mitte miski muu kui krooni devalveerimine. Ükski peaminister seda teha ei julge, mistõttu lükkub devalveerimine edasi ja tuleb karmim. Selles suhtes kordub ilmselt kolmekümnendate stsenaarium Eestis. Kas ka tulemus saab sama olema - ei tea.

Selline uudis siis:

http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=21050296

Kui ma ei eksi, siis peaksid Tõnisel Kruudaga suht-koht ok suhted olema.

Tõepoolest. selline konkurss on välja kuulutatud. Tingimustega saab tutvuda siin: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=208

Mulle jookseb sisse sellise portaali nagu space.com RSS uudistevoog. Ja kogemata kombel koperdasin ma ühes uudises sellise kraami otsa nagu kosmonaudijäätis, mida nad oma poes müüvad. Tegemist on tavalisest jäätisest tehtud kuivikuga, kusjuures kuivatatakse vaakumis jää välja sublimeerimise teel.

Sellises pakendis:

Saadaval siit: http://www.thespacestore.com/asicecream.html

...ja veel mõnest veebipoest.

Tegelikult on selline jäätis kosmoses käinud vaid korra ja sedagi konkreetse astronaudi palvel. Tellisin siis huvi pärast ära. Ei maksnud kah nagu eriti midagi. Täna sain siis paki kätte. Postkontoris ütlesin postitädile, et "siin pakis on jäätis". See vaatas mind sellise näoga, et "mine tee kodus oma lolle nalju, mul hakkab tööpäev läbi saama, käivad siin ka igasugused".
No see selleks. Kodus panin selle kuiviku siis sügavkülma. Kui kolme tunni pärast välja võtsime, polnud see vahtplasti meenutav endine jäätis veel maha jahtunud. Aga see meid ei heidutanud, see meid ei kõigutanud nii, et pistsime selle kraami perega nahka. Üldiselt meenutas see värk beseed ja midagi erilist seal ei olnud. Mida oligi oodata.

Kes on pildil?

Vast iga purilendur on näinud sellenimelist filmi Pierce Brosnaniga peaosas selles sisalduva purilennustseeni pärast. Vähem teatakse, et sama film tehti valmis ka 1968.a. Siin on purilennustseen algsest versioonist:

Sama asja 1999.a. versioon:

La Grande Vadrouille

Selline video sattus näppu:

http://www.wimp.com/crazypilot/

Selline:

http://www.aegmaha.com/videos/10823

Kuna sellest "suurteosest" pole tükil ajal miskit kuulda olnud, annan rahvale pisukese ettekujutuse kuhu maani vahepeal asi edenenud on.

Toon siin ära sisukorra, kus peaksid olema näha nii lehekülgede numbrid kui ka lehekülgede arvu, mida iga teema enda alla võtab. Kui mingi teema all alapealkirju pole, siis on see veel tühi. Täna sai lisatud meteoroloogia osa, millega seoses on heameel autorite nimistusse lisada Milvi Jürissaar. Suurematest juppidest on veel tulemas raadioside ja navigatsioon. Samuti tegeleb Kert praegu mõningate juppide kirjutamisega.

Sellel aastal raamat kohe kindlasti valmis ei saa, sest suur töö - korrektuur ja jooniste joonistamine, seisab veel ees. Igatahes on kogu see töö osutunud suurusjärgu võrra töömahukamaks kui ma arvasin. Aga punnitame edasi. Võiduka lõpuni.

1. SISSEJUHATUS 3
2. Purilennu areng siin ja mujal 4
2.1. Purilennu areng maailmas 4
2.2. Purilend Eestis 6
3. ÕPIME LENDAMA PURILENNUKIGA 7
3.1. Lennunduse otsustusmetoodika 7
3.2. Otsustamist mõjutavad asjaolud 9
3.3. Purilennuga seonduvad meditsiinilised tegurid 12
3.4. Aerodünaamika 20
3.5. Purilennuki püsivus 28
3.6. Purilennuki juhtimine. 32
3.7. Purilennuki start 35
3.8. Purilennuki maandumine. 37
3.9. Keerulisemad lennuelemendid 40
3.10. Purilennuki ehitus 43
3.11. Käitumine purilennuki erinevate sõlmede rikete korral 50
4. METEOROLOOGIA 56
4.1. Maa atmosfäär 56
4.2. Meteoroloogilised vaatlused 57
4.3. Õhumassid 66
4.4. Baariline väli 68
4.5. Lennundusele ohtlikud ilmastikunähtused 72
4.6. Raadiosondi andmete kasutamine purilennunduses 81
4.7. Termikud: nende teke ja omadused 84
5. LENNUPROTSEDUURID 85
5.1. Lendude korraldamine. 85
5.2. Matkalendude korraldus 86
6. SOOVITUSED LENNUÕPPE ALUSTAMISEKS 86
6.1. Mentori tähtsus 86
7. TÕUSVATE ÕHUVOOLUDE KASUTAMINE JA TEEKONNALEND 87
7.1. Termiliste õhuvoolude kasutamine 87
7.2. Mäeveerulend 99
7.3. Teekonnalendudeks valmistumine ja teekonnalennu tehnika 100
8. SISSEJUHATUS VIGURLENDU 108
8.1. Vigurlennu teooria 108
8.2. Lennatav kiiruste ja koormuste piirkond (Lennatav piirkond) 114
8.3. Purilennuki ehituse vigurlendu puudutavad nüansid 118
8.4. Aresti 120
8.5. Praktiline vigurite lendamine 123
8.6. Baasvigurid 127
9. OHUTU PURILENDURI MEELESPEA 131
9.1. Sissejuhatus. Miks juhtuvad purilennuõnnetused? 131
9.2. Purilennuki saab lõhkuda ka enne õhku tõusmist 133
9.3. Lennueelne kontroll kabiinis 137
9.4. Sirklitest ja lengerdamisest tulenevad õnnetused 138
9.5. Vintsimine ja auto järel üles-sleppimine 140
9.6. Pööris ja sellega seotud õnnetused 144
9.7. Platsile maandumise nõuanded 148
9.8. Õnnetused lennuki slepis 152
9.9. Tundlikkus raskuskiirenduse muutustele 153
9.10. Kõrgusevaru kogumine pilves 154
10. HEA LENDAMISE TAVA EESTI PURILENNUNDUSES 156
11. NAVIGATSIOON 156
12. PURILENNUGA SEOTUD INFOTEHNOLOOGIA 156
12.1. Elektroonilised lennulogijad ja nende kasutamine 156
12.2. Navigeerimisseadmed ja purilennutarkvara 158
12.3. Ettevalmistus- ja analüüsitarkvara 163
12.4. Simulaatorid 167
13. PURILENDURI ARENGUPLAAN JA TREENINGKAVAD 167
13.1. Purilenduri arenguplaan 168
13.2. Purilenduri treeningkava koostamine 175
14. ÜLEMINEK MOOTORLENNUKILT PURILENNUKILE 181
15. TÜÜBIVAHETUSED 184
15.1. Mõnede purilennukitüüpide eripärad 185
16. LENDAMINE VÄLISRIIKIDES 188
17. KASUTATUD KIRJANDUS 188
18. OLULISED LINGID 188

Käisin suve lõpus TM-i rahade eest sellises kohas. TM andis muu hulgas käigu pealt kõigile oma kirjutajatele alkomeetrid. Kas seal ka mingi tagamõte oli - ei tea. Keegi igatahes üle nulli puhuda ei suutnud.

Lennundusmuuseumis oli igasuguseid huvitavaid eksponaate, mille seostest Soome õhujõududega saavad ehk kohalikud ise hästi aru. No näiteks see Rutani Quickie:

Või siis näiteks Polikarpov I-16 treeningversioon:

Või siis Kirp, mida meilgi siin keegi üritas populariseerida, milline üritus kõikide soodsate asjaolude kokkulangemisel läbi kukkus:

Kogu ekspositsiooni krooniks oli aga kaagapuu, mille otstarvet me esimese pilguga ei suutnudki kohe tuvastada. Selge oli see, et tegemist on mingi sõidukiga (kuigi spekuleeriti ka mingist soojapuhurist vms. jama. Kahtlus oli, kas tegu on paadi või lennukiga. Selgitust andis kõrval olev seletuskiri, mille panen siinkohal nähtavale viitsimata seda tõlkida:

Asi ise kah:

Niipalju kommentaariks, et uskumatu lennumasin oli tehtud ilma igasuguste ribide, talade jms. tugevdava kraamita. Tiivad (kui neid tiibadeks saab nimetada) olid õhukesest alumiiniumplekist tehtud lödid moodustised, mis kohe kuidagi poleks saanud inimest kanda. See keskel olev pleksiklaasist moodustis oli kuppel, kuhu piloot pidi mahutama oma peakolu. Selle suurus ütleb konstruktori kohta kah üht-teist.

SOOME ARSTIDE POOLT DIKTOFONILINDILE LOETUD “PÄRLID”

Patsient paranes ravist hoolimata
Patsient lõpetatakse kortisooniannusega mõne päeva pärast
Teeme kliendist koopia ja anname kaasa
Joonud 2 pudelit viina poole mehe peale
Parema kõrva kasutamine vasakul pool ei ole soovitav
Räägib, et kõrvalestad võivad hommikul väga valusad olla, kui need padjalt tõsta
Kuni üheaastaseks saamiseni saanud rinda, seejärel muna
Voodihaige söömine võib tõesti raske olla
Telefonikõne põhjal on pähe tulnud muhk
Ägeda kae tõttu mõlema silma eemaldamine
Patsient räägib ka, et pärast poomist on muutunud veelgi haigemaks
Lapsepõlves saanud kiviviske pähe
Aastaid põdenud oma vana haiget meest
Patsient pärit Vantaast, muud viga ei ole
Peres koer, kes elab väljas (käib toas ainult küüsi lõikamas)
Hommikud eriti hommikuti rasked
Patsient tuleb õhupuuduse tõttu öösel purjuspäi
Vasak lõug hakkas valutama
Heas töökorras kirves, mis tekitas eriti kauni lõikehaava
Antud hetkel pole valu pärakus ega ka mitte väljaheites
Kord nädalas saab kodus füsioterapeuti
Kips pole eriti valutanud
Leitud haav vasakus kulmukarvas
Emakas vastab 90. rasedusnädalale
Proov tuleb uriinist minu lauale
Tantsides teatab patsient, et parem õlg läks paigast ära
Seostab oma seisundit sellega, et on maganud, hingamisteed teki all
Vähemalt 2 päeva on peas kuulnud Saatuse tangot. Nüüd on peas helisevast muusikast nii kõrini, et üritas enesetappu
Patsient tuleb näitama parema käe keskmist sõrme
Hommikul hakkasid huuled alla vajuma
Saabumise põhjus: uriinilõhn hingeõhus, pea tundub tobe
Patsient on 78-aastane naine, kes tütrega rääkides nikastas lõualuu
Omal käel umbes 10 tundi tagasi peksa saanud
Täna hommikul läks patsient vetsu. Siis tekkis kummaline tunne, et on seal varem ka käinud
Patsient kukkus eile ja lõi ära vasaku pea
Kirurgiga konsulteeritud. Raviks on määratud jala kinnitamine 3 nädalaks naabri varba külge
Patsient räägib, et abikaasa hüppas tema rinnakorvi peal, kui ta kõhuli lamas
Parem külg kukkus hobuse seljast esmaspäeval
Kaks nädalat löödud kirvega kuklasse
Uuringul patsient soojeneb
Üldine seisund hea. Antud hetkel surnud
Lebab lillekaupluse ees ja tõmbub krampi
Silmast prügi eemaldamine labidaga ja muud meetmed
Väljaheidetes ei ole olnud
Hingeldab 5 kilomeetrit käimata
Just vasak silm on hakanud pärast kaeoperatsiooni rippuma ja oli juba ennegi häirinud
Rindu saab hästi katsuda
Patsient saabus kell 13.09 kiirabisse, kus olevat saanud kuuli kuklasse
Võtab riidest lahti ja paneb riidesse teiste abita. Kõnnak on kange eriti sokkide ja kingade osas
Vaevused kingas ja soovib selle eemaldamist
Neeruvaagnasse pääseb nüüd hästi. Käime seal ringi ja vaatame
Kontroll kolm nädalat. Kui gaasimull on kadunud, võib patsient lennata
Retsept vajadusel ära süüa
Patsient on teel Rauma regionaalhaiglast, voodis koos saatjaga
Patsienti laiendatud ühe tilga Tropicamidiga
Puusavaevuse pärast ravil oma silmaarsti juures
Patsient on 4 kuu vanune mees
Palju pahkluid mõlemas jalas, rohkem aga vasakus
Patsiendil tuleb hoiduda seksuaalsest läbikäimisest nii kaua, kuni me uuesti mu vastuvõtul kohtume
Patsiendi kuulmine on oluliselt halvenenud. Tegelikult ei kuule ta vasaku silmaga enam üldse
Räägib, et hommikuti on kella 4-6 ajal näljavajadus
Mõnikord ei õnnestu samal ajal autot juhtida ja aknaid pesta
Pääses õnnetusest kergete vigastustega, kuna arst lasi ta pärast kontrolli koju
Enne operatsiooni oli kaalu kümmekond kilo ja oli väga rahul, kui see langes (patsient on 66-aastane)
Diagnoos: paberitööline
Kukkudes kaotas meelemärkuse põrandale
Patsient käib kepi najal sellele toetumata
Oma jutu järgi saab patsient oma põlvega igapäevaelus hästi läbi
Muuhulgas suudab piimapakki edukalt ühest kohast teise liigutada
Jalad takistavad veel natuke käimist

Selline lause leidub ühes EPL-i tänases kirjatükis (http://www.epl.ee/uudised/428528), mille žanrit ei oskagi nagu määrata. Näpuharjutus?

Siin midagi erakordswelt graatsilist:

Saabus siis nimetet ajakirja teine eksemplar. Seni veel A5 formaadis. Mis siis seekord uut kirjutatakse:

Blanikutele on välja tulnud lennukõlblikkuse direktiiv, mis ilmselt tuleb hankida ja purilennukite vastavus sellele üle kontrollida.

Sakslased on teinud toreda utiliidi, mille saab kätte siit: http://ywtw.de/igcsimen.html ja mille abil saab IGC faile maha mängida Google Earth-is. Pole proovinud aga usun, et võiks täitsa abiks olla.

Ameerikas saab üha palju nalja. Nende purilennuassotsatsiooni (SSA) hiljutine peadirektor viioldas sealt pappi vasakule. Ameeriklased said küll asjale varem jälile kui meie kultuuriministeerium ja mehel tuleb tagasi maksta vaid $67 000, kuid tore on kuulda, et Avo Viiolil nii kaugel tublisid õpilasi on. Way to go, nagu öeldakse.

Rekorditest: 500km edasi-tagasi rekord viidud 223 km/h peale (registreerimata veel). Seega 500 km tehtud praktiliselt kahe tunniga. Vinge :-)

Idee lennuklubi rahastamiseks: kasvata angaaris kanepit. Vähemalt mingi vend ostis ameerikas omale 11 aakrit maad koos eralennuväljaga, lükkas lennukid angaarist välja ja pani äri püsti. Vahele jäid muu hulgas selle pärast, et varastasid infrapunalampide jaoks elektrit. Liiga ahneks kah ei maksa minna.

Inglismaal põrkasid kaks purilennukit kokku. Üks piloot päästis end langevarjuga, kuid teine jäigi purilennukisse kuni maaga kohtumiseni. Hukkunul oli küll vari seljas, kuid ta ei saanud kuplit pealt lastud, kuna oli purilennukis mingeid kaableid vedanud nii, et need takistasid avariikäepideme liikumist.

Airbus A 380 kokpitti saab piiluda siin: http://www.gillesvidal.com/blogpano/cockpit1.htm

Eelmisel aastal tehti natuke statistikat ja saadi teada, et purilendurite keskmine vanus 17 riigis on 51,5 aastat. Mina seda ei usu aga kes teab.

Gimli purilennuk ehk Boeing 767, mis kunagi maandus Gimli lennuväljal pärast pikemat sorti lauglemist (sellest oli mu blogis kunagi juttu kah), saadeti pärast pikaajalist karjääri lõpuks erru ja igavleb nüüd suures lennukite romulas Mojave kõrbes.

Siis oli veel pikemalt juttu GPS-indusest, sellisest naljakast riistast nagu Sky Commuter (http://www.boingboing.net/2008/01/12/sky-commuter-vehicle.html).

Samuti purilennu Grand Prix-st, paarist lennuklubist, sellest, kuidas JS1 Revelation-iga (http://www.jonkersailplanes.co.za/) tuldi Lõuna-Aafrika meistriks ja sellest, kuidas keegi Bill Walker ehitab omale maailma parimat purilennukit.

Selline kokkuvõte siis. On olemas variant, et kui keegi millalgi tuleb suvalise riigi (s.h. Eesti) meistriks purilennus, saab ta omale ajakirja tellimuse firma kulul tasuta.

FAI defineeris 01.10.2004 alates lisaks ülikergetele purilennukitele ära ka mikrotõusu (Microlift - kui kellelgi tuleb pähe parem tõlge, võiks selle kommentaaridena kirja panna) purilennukid. Eesmärk liikuda lähemale Paul MacCready poolt sõnastatud purilennu ülimale eesmärgile, milleks tema järgi on purilennuk, mille vajumiskiirus on alla 0,3 m/s (parimatel vabaklassi purilennukitel jääb see praegu ca. 0,4-05 m/s kanti) ja mis suudab ära kasutada ka pisemaid tõusvaid õhuvoole.

Uus klass defineeriti järgmiste maksimumparameetritega: lennuk ei tohi olla täislastis raskem kui 220 kg ja ei tohi omada tiiva erikoormust, mis on kõrgem kui 18 kg/m² kohta.

Tulemuseks on nüüd alljärgnev purilennukite klassifikatsioon kolme klassi:

Kollane kast seal on püsti seistes starditavate (nagu deltaplaanid) alamosa mikrokergetest, sinised siis need mikrotõusude kasutajad ja punased ülikerged.

Uude klassi on ilmunud mitmed üsna huvitavad purilennu vahendid (meelega ei nimeta neid kõiki purilennukiteks). Mõnest huvitavamast eksemplarist siis lähemalt:

Swift

Swift on tegelikult üsna vana vidin (antud kontekstis) - pärit 90-datest. Näeb välja selline:

Kodukas: http://www.aeriane.com/

Väärtuseks mainitakse 27, Vne on 120 km/h ja minimaalne vajumine 0,6m/s 40km/h!!! juures. Kaalub 48kg! Lennuvahend on juhise ja pedaalidega juhitav ehkki sisuliselt on tegemist pigem konkurendiga deltaplaanile kui purilennukile. Kes viitsib juutuubist kaevata, leiab üsna mitu videot selle asjandusega lendamise kohta. Mind isiklikult häirivad selle asjanduse juures järgmised tõsiasjad:
1. vne on siiski üsna madal
2. tõusul ja maandumisel pidavat olema väga tundlik külgtuulele
3. konstruktsioon ei ärata usaldust
4. kokku panekul on 78 etappi!!! Milline suurepärane võimalus millegi ühendamata jätmiseks.
5. korralikke kellasid ei saa paigaldada
6. vaidtiib ei ärata usaldust
7. üldjuhul maandutakse jalgadele
8. purilendurile oluline vaade ette ja üles on piiratud

Samas on selline lahendus kindlasti põlisele deltaplaneristile väga atraktiivne. Kui välja arvata hind, mille eest saaks kasutatuna näiteks ASW-20. Samuti on huvitav variant hankida see vidin endale mootoriga, mis muudab selle ka Eestis kasutatavaks.

Archaeopteryx

Archaeopteryx on vanima teadaoleva linnu järgi nimetatud purilennuvahend, mis näeb juba lennuki moodi välja. Sündinud Saksamaal. Näeb välja selline:

Kodukas: http://www.ruppert-composite.ch/

Väärtuseks mainitakse 28, Vne on 130 km/h ja minimaalne vajumine 0,44m/s. Varisemiskiirus 30km/h!!! Kaalub 46 kg. Lennuvahend on juhise ja pedaalidega juhitav ja näeb täiesti purilennuki moodi välja. Mõningate mööndustega. Kodukalt leiab üsna mitu videot selle asjandusega lendamise kohta. Mind isiklikult häirivad selle asjanduse juures järgmised tõsiasjad:
1. vne on siiski üsna madal
2. konstruktsioon ei ärata usaldust (ehkki parem kui Swiftil)
3. asi on märksa kallim kui Swift
4. purilendurile oluline vaade ette ja üles on piiratud

Positiivse poole pealt võiks mainida, et asjandusel on korralikud pidurid (erinevalt varastest Swiftidest), standardne konstruktsioon, mis on ootuspäraselt andnud tulemuseks parema aerodünaamilise väärtuse ja väga olulisena on kokku panek palju lihtsam, kuna kõik ühendused klõpsavad automaatselt kokku. Muidugi on ka oluline, et asjaga maandutakse nagu tavalise purilennukiga.

Light Hawk

Ameeriklaste poolt valmistatav Sparrowhawkiga sarnane purilennuk, mis on juba meile tuttava ülesehitusega - kinnine kabiin ja sile, valge kere.

Kodukas: http://www.glidersport.net/index.html

Väärtuseks antakse olevat 35 ja minimaalne vajumine 0,36 m/s. Kiirustest ei tea midagi ja ka kaalu ei loe koduka andmetest välja, kuid eelpooltoodud wiki klassifikatsiooni pildi põhjal võib arvata, et purjekal on kaalu kusagil 100 kilo ringis, mistõttu puhtalt kõhutunde põhjal võib oletada, et Vmin jääb kusagile 50 km/h kanti.

Sarnaselt Sparrowhawkile (ülikerge purilennuk) on kogu konstruktrioon puhtalt süsinikplastist, mis tähendab seda, et suvalise matsu korral riskib piloot keresse saada kümneid teravaid süsinikplasti kilde. Moodsate purilennukite kokpitid on üldjuhul seestpoolt kaetud aramiidplasti kihiga, mis takistab süsinikplasti killustumist. Muus osas on tegemist igati huvitava lennuriistaga. Näis, mis sellest projektist edaspidi saab. Hind tuleb ilmselgelt krõbedam kui eelmistel, kuid teisat on dollar praegu odav ja odavamaks läheb.

Muud vidinad:
Ma meelega ei rääkinud siin CarbonDragonist ja ULF-1-st, sest need purilennukid on selgelt eilne päev ning nendel pikemalt peatuda ei tasu.

Sakslased panid purjekale niidid külje. Siit videost on hästi näha, kuidas õhuvoolu rebenemine mööda tiiba progresseerub kuni varisemiseni.

Tellisin omale sellise ajakirja. Uus-Meremaal pannakse kokku. Esimene eksemplar oli pettumus, sest tegu A5 formaadis ajakirjaga. Lugudes selgus, et kui 1500 tellijat on koos, siis tuleb A4. Tellimise raha eest saab kaks tasuta väikest reklaami üles panna. Arvan, et suvel võiks seda ka teha. Panen siia siis üles mõned rohkem või vähem uudised, mis silma hakkasid:

Materjaliteadus teeb kõvasti edusamme. Kui alles hiljuti oli kuum sõna metall-intermetall laminaadid (see teema pole kuhugi kadunud), siis purilendureid peaks rohkem huvitama metallkiud komposiidid, mida töötatakse välja just lennunduse jaoks. Töörühmas on ka üks vana, kes purilennukite jaoks polaaride joonistamisega tegev on. Kuidas neid komposiite täpselt tehakse ei tea. Kirjeldused on segased ja toimemehhanism mulle praegu arusaamatu. Igatahes pidavat olema tegemist süsinikkomposiitidest tugevama ja mis peatähtis - odavama materjaliga. Hirmus lahe oleks kui saaks purilennukite tiibade koorikuid hakata stantsiga välja lööma - parts ja valmis. Kaob senine käsitöö ära ja purilennuk peaks muutuma märksa odavamaks.

Lisaks sellele üritatakse lennundusse üle tuua hainaha struktuuriga pindu. Selle kohased uuringud käivad. Esialgsetel hinnangutel peaks takistus vähenema ca. 30%.

Silma hakkas ka see, et Cessna hakkab oma 172S Skyhawkidele diiselmootoreid peale panema.

Vaiksema lennu sõpradele peaks meeldima, et Itaalia firma Alisport, kes teeb Silent-i nimelisi ülikergeid purilennukeid, on arendamas välja elektrilist isestartimise süsteemi nimetet purjekale.

Samast valdkonnast on ka uudis, et Antares pääses pankrotist ning ehitab oma elektrimootoriga purjekaid edasi.

Einar Enevoldson, kes üritas Fossettiga koos abs. kõrgusrekordi 30km peale kergitada, tahab oma üritusega jätkata. Puudu on $200 000. Kui kellegil on üle, võib ülekande teha.

Seeriatoodangus on uus vabaklassi purilennuk EB28, mille tiivaulatus on 28m. Väärtuseks antakse 65.

Video on varasemast versioonist, mis oli sisuliselt ASH25, mille tiivad olid pikendatud 28m-ni. Tootja koduleht on siin

Muud olulist on ajakirjas vähe. Üks artikkel Argentiinas laines lendamisest ja Itaalias lendamisest. Uudiseid on muidugi rohkem, kuid kõiki ei viitsi siia panna.

Keegi oli raamatust Purilend netti üles riputanud mingid jupid. Alljärgnevalt siis toon need ka siin ära.

Kolmandaks Purilennuki aerodünaamika:

Keegi oli raamatust Purilend netti üles riputanud mingid jupid. Alljärgnevalt siis toon need ka siin ära.

Teiseks Aerodünaamika põhialused:

Keegi oli raamatust Purilend netti üles riputanud mingid jupid. Alljärgnevalt siis toon need ka siin ära.

Kõigepealt osa Eelteadmisi purilennust:

Püüan ka edaspidi siia tõsta näppu juhtuvat asjalikumat lennundusealast kirjandust. Seekord siis ilma teemal.

Ettevaatust purilendurid. Kui ikka huvilendaja juba usinasti oksekotti täidab ei maksa jätkata oma suurepäraste piloteerimisoskuste demonstreerimist

Leidsin sellise teksti. Kui pälvib üldist kriitikat, võtan maha, kuid vastasel korral on edaspidi ehk hea kuhugi viidata kui hakatakse jälle lennumasinaid leiutama.

Allpool siis mõneti humoorikas ülevaade igasugu viguritest millega mainitud teleseriaalide kangelane hakkama on saanud.

Kunagi kui purilennuga alustatud sai, olid minu esimesed tõusud auto järel. Soomlased olid Tapale toonud oma suure USA bussi, millel ca. 200hp mootor ja spetsiaalne kaagapuu katusel. Tookord sai siis nende käest kerjatud kaagapuu joonised ja need ka kätte saadud aga kuna ise kolisin peatselt ära Ridalisse lendama, jäid need joonised kusagile sahtlipõhjal. Nädalavahetusel ilmusid nad ühest keldrisse jäänud kolimiskastist muude asjade otsimise käigus välja. Olgu need siis siia rahvale vaatamiseks välja pandud. Kui keegi on huvitatud asja realiseerimisest, võin kommenteerida, kuidas see praktiliselt välja näeb.

Suuremad pildid on nähtavad minu galeriis.

Sai käidud laupäeval Järvi järve peal perega uisutamas. Väga lahe oli. Jää oli tugev ja paks, mis oli mõneti üllatav, kuna 60km lääne pool Muuga veehoidlas oli nii õhuke jää, et isegi kalamehi polnud peal. Mõned pildid siis.

No üldiselt me kõik teame - mingi muu värv peegeldab vähem energiat tagasi, soojeneb kiiremini ja soojem komposiit on nõrgem. Aga kui suur see erinevus ikkagi on ja kuidas see sõltub ümbritseva õhu temperatuurist?

Allolev pilt on küll Fahrenheitides, kuid annab siiski mingi ettekujutuse. Eriti kui teada, et Celsiusesse ümber arvestada saab nii: [℃] = ([°F] − 32) × 5⁄9.

Näiteks - vertikaalskaalal on alumine number 19,44°C, Keskel olev eraldi välja toodud 178°F=79,44°C ja tipus olev number on tegelikult 113°C. Horisontaalskaala algab -2,7°C ja viimane number on 41,7°C. Eraldi välja on toodud 33,3°C

Kogu see jutt kehtib muidugi vaid siis kui õhk ei liigu. Kuid vahekorrad jäävad ilmselt ikkagi samaks.

Bob Kuykendall (mis nimi) ja Brad Hill ehitavad korraga kahte uut purilennukit. Mõlema puhul on ideoloogia sama - luua purilennuki osade komplekt, millest ilma erioskusteta purilendur saab koostada mõõduka lisavaevaga omale purilennuki. HP-24 puhul siis 80-date tipp-purilennukitega sarnaste lennuomadustega klassikalise purilennuki, Glidairi puhul HP-24 tiibadega mootorpurilennuki. HP-24 projekti teostumist saab jälgida siit: http://www.hpaircraft.com/hp-24/ ja Glidairi teostumist saab jälgida siit: http://www.hpaircraft.com/glidair/
Mõlema ehituse jälgimine annab ettekujutuse purilennuki loomiseks vajaliku töö mahust. Arvestades, et Peebu lennuki keerukus on oluliselt suurem kui mainitud eksemplaridel, tõuseb austus Peebu vastu. Sõltumata sellest, mis Ridalis tema lennuki lennuomaduste kohta on tavaks arvata.

Mina isiklikult küll ei mõista, miks see Glidair motopurjekas peab nii kole olema, kuid ju sel on oma põhjused. HP-24 hind hakkab olema ise kokku pandava komplektina kusagil $20 000 kanti. Ehk siis mõnevõrra kasulikum hange kui sarnase võimekusega purjekas kasutatuna osta. Registreerida saab küll ainult eksperimentaalis aga kuna tegu on ühekohalise purilennukiga, siis sisulist vahet pole.

HP-24

Glidair