Uudised

Võimalikud kriitilised situatsioonid puksiirlennul

Sisestas ridali, K, 2001-03-07 00:00

Küsitletud 8 kogenut pilooti (mitu pilooti mainis)
1. Veoköie katkemine (8)
2. Kuppel avaneb (3)
3. Mõni tüürpind ühendamata Diablo
4. Tiib lastakse vastu maad Diablo
5. Pidurid avanevad Diablo
6. Tagatiivad vales asendis (1)
7. Puksiirlennuki mootori viga (8)
8. Puksiirlend liiga kiire või liiga aeglane (3)
9. Pukseeritakse liiga kaugele allatuult (1)
10. Juhis tagumises asendis kinni (1)
11. Rehvi lõhkemine (1)
12. Puksiirköis ei eraldu (5)
13. Purilennuk satub liiga kõrgele (5)
14. Keegi satub stardirajale (2)
15. Puksiirköis haagib stardis külge objekti(1)
16. Lõtv köis. Köis keerdub ümber plaaneri osa (1)
17. Mõni detail valesti kinnitatud (1)
18. Piloodi terviserike (1)
19. Juhtimisorganid külmunud (1)
20. Tugev turbulents (1)
21. Purilennuk liiga all(2)
22. Köis sõlmes (1)
23. Purilennuki ratas köiel (1)
24. Liiklemise konflikt, kokkupõrge õhus (3)
25. Tiivajooksja viga (1)
26. Kiirusmõõtja ei tööta (1)
27. Kõrgusmõõtja valetab (1)
28. Veeballast voolab kokpitti (1)
29. Uss / põrnikas / mesilane kokpitis
30. Veeballast tasakaalust väljas
31. Iste liigub ( kinnitused lahti)
32. Staatilised või kompensatsiooni torud umbes
33. Suits kokpitis
34. Paanikas kaasreisija
35. Piiratud kontroll (lukustunud, miski haakinud pedaalide külge, pedaalid liialt kaugel)
36. Abiratas saba küljes

Purilennukiga 30 km kõrgusele!!!

Sisestas ridali, E, 2001-02-19 00:00

NASA Marsi projekti raames luuakse suurtel kõrgustel helist väiksematel kiirustel lendamise uurimiseks purilennuk nimega Perlan. Perlani (Norra keeles Pärl) siht on tõusta 30km kõrgusele.
Senine purilennu kõrgusrekord on 14 938m. Püstitatud 1986 aastal Californias Grob 102-ga. Seega on plaanis rekordi parandamine ca. 2 korda.

Sellisel kõrgusel on purilennuki, mille varisemiskiirus tavalistel kõrgustel on 80 km/h, minimaalseks kiiruseks 389 sõlme ehk 720 km/h, mis moodustab juba 65% helikiirusest ning tiiva kumerama poole peal võivad tekkida kompressioonilained, mis kaasnevad helikiiruse lähedal lendamisega.
Kõrgusi, kus helikiirus ja varisemiskiirus on niivõrd lähestikku, hakkasid U2 piloodid kutsuma kirstunurgaks.
Sellistele kõrgustele üritatakse pääseda mäeveerulainete ning stratosfääris esinevate tõusvate õhuvoolude abil. Sellest täpsemalt mõnes järgmises jutus.
Piloote on kaks. Üks tegeleb vaatluste ja navigatsiooniga, teine üritab vältida helikiiruse ületamist või pöörisesse kukkumist.
Õhurõhk sellel kõrgusel on 1,4% õhurõhust merepinna kõrgusel, mistõttu lennuki kabiin on survestatud. Tõsi - õhurõhk kabiinis vastab 10 km. kõrgusel olevale rõhule, mistõttu hapnikuvarustus on hädavajalik. Samuti ka elektriliselt soojendatavad saapad ja kindad ning öise lennu varustus.

Perlani tiivaulatus on 30 meetrit ning väärtus 50. Kasutatakse spetsiaalset helikiiruste lähedal lendamiseks mõeldud profiili. Flatteri vastu võitlemine saab olema aerodünaamika ja materjalispetside suurim peavalu.

Kuidas 30 km kõrgusele saab?

Sisestas ridali, E, 2001-02-19 00:00

Atmosfääri alumine osa (esimesed 15 km) kannab nimetust troposfäär, kus esineb suurem osa ilmastikunähtustest ja kus temperatuur langeb koos kõrguse lisandumisega. Sellest kõrgemal asub stratosfäär, mille esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante. Sellest ülespoole hakkab aga pisitasa tõusma. Stratosfäär on tavaliselt võrdlemisi vaikne paik ilma eriliste ilmastikunähtusteta.
Vaikus ei ole aga absoluutne. Koos tsüklonite ja antitsüklonitega tekivad aeg-ajalt stratosfääris jugavoolud, millede kiirus võib kohati küündida üle 300 km/h. Ning kui tavaliselt moodustab tropopaus (üleminekukiht troposfääri ja stratosfääri vahel) mäeveerulainetele (mis muidu küünivad 15-20 km-ni) midagi mütsitaolist, siis jugavoolud muudavad siin olukorda. Jugavoolude ja mäeveerulainete kohtumise korral võimendab jugavoolu energia lainet ning see kandub edasi troposfääri kuni 30 km kõrguseni ja kõrgemalegi. Üleminekutsoonis lendamine saab olema piloodile keeruline, sest tugevad tuuled põhjustavad siin rootoreid ja isegi murduvaid laineid. Samas võib õhk siin tõusta kiirusega 10m/s ja enam.

Perlani tõusu jätkamiseks sellel kõrgusel on vajalik tõusev õhuvool kiirusega üle 6.1 m/s. Igatahes saab Steve Fossetil, kes on ürituse peasponsor ja Perlani teine piloot kindlasti väga põnev lend olema.

Kuidas Internetis purilennu peale raha kulutada. Muudetud!

Sisestas ridali, N, 2001-02-08 00:00

On olemas müügikeskused nii Euroopas kui USA-s.
USA-s kipub tihti valik laiem olema. Varem mainitud sakslaste Pilot-Shop-i kõrval võiks näidetena tuua järgmised kohad:

Wings and Wheels (http://www.wingsandwheels.com/textindex.htm): Suurima valikuga purilennukraami müüja.

Knauff & Grove Soaring Supplies (http://www.eglider.org/): Üks minu hinnangul suurima valikuga purilennu kraami müüjatest, keda ka Internetis näha on.

Bob Wander-s Soaring Books and Supplies (http://www.bobwander.com/): Üks Ameerikas vääramatult väga olulisis purilennutegelasi. Kirjutanud sarja \\\"... made easy\\\" tüüpi raamatuid, mida nüüd usinasti oma kodukal koos barograafide ja variomeetritega müüb.

SSA Online Catalog (http://www.ssa.org/catalog/default.asp): Ameerika Purilennu Assotsiatsiooni müügilett. Parim paik raamtute ja purilennuvideote ostmiseks. Samuti on võimalik tellida ajakiri \\\"Soaring Magazine\\\" (minul käib alates sellest aastast - soovitan.

Lasham Airclub inglismaal
(http://www.lasham.org.uk/feedback/Contact_-_Thankyou/Employment/books.html): Samuti hea koht just nimelt raamtute ostmiseks.

Pilot shop - online pood purilenduritele !

Sisestas ridali, T, 2001-02-06 00:00

www.segelflug.de/firmen/pilot_shop/ on koht, kus saate tutvuda purilennuvarustusega: langevarjud, mõõteriistad, riided, kirjandus jne. Hinnad on päris soolased. Langevarjud maksavad näiteks 16.000 eek. ´Kel aega ja huvi, uurige, sest tulemas on aeg, mil tuleb osta uued varjud või mida iganes. Lohutuseks müüakse ka kasutatud vidinaid, kaltsukast kasutatud vari maksab näiteks 1500 eek. Einar Ridali lähistelt

Aastal 2000 püstitatud maailmarekordid.

Sisestas ridali, K, 2001-01-31 00:00

Klass DO (vabaklassi plaanerid):

a) 100 km kolmnurkne distants:
234,95 km/h. James M. Payne. Püstitatud USA-s Californias 07/05/00. Plaaneriks Discus-A ___________________________

Klass D-15 (15 m plaanerid):

a) 100 km kolmnurkne distants:
234,95 km/h. James M. Payne. Sama mis vabaklassis.
b) 500 km edasi-tagasi distants:
205,52 km/h. Martin J. Eiler. Püstitatud Californias 12/01/00. Plaaneriks Discus-B
_____________________________

Klass DW (World Class (PW-5))

a) Vabalt valitud kolme punkti vaheline distants:
636,68 km. Trevor Florence. Püstitatud Kanadas 01/06/00.
b) Vaba edasi tagasi distants:
591.12 km. William B. Snead. Püstitatud USA-s. 30/07/00.
c) 100 km kolmnurkne distants:
110.14 km/h. Pawel Frackowiak. Püstitatud poolaka poolt Austraalias. 17/02/00.

Kinnitust ootavate hulgas on näiteks: vaba kolme punkti vaheline distants 2 459.60 km ning vaba pöördepunktiga edasi-tagasi distants 1 550.20 km

Maandumisvõistluste tulemused !!!

Sisestas ridali, P, 2000-09-24 01:00

Osavõtjaid purilennukite klassis oli 28 ja mootorlennukite klassis 7. Ilm oli lihtsalt suurepärane ja kogu üritus möödus ladusalt. Esikoha purilennukitel saavutas Jaan Susi, kes lendab koos kaaslasega Helsingisse Copterline helikopteriga. Täname Tõnis Leppa selle toreda auhinna eest. Teisele kohale tuli Tanel Viin, kes esines väga tublilt. Kolmaddaks jäi Leho Lõhmus, kes kaotas Tanelile stiilipunktidega. Kõik osalejad võtsid võistlusest aktiivselt osa. Mootorlennukitel tuli esimeseks Tõnis Lepp, kes kahe maandumisega pani poe kinni ja kolmas maandumine oli tal 0 punkti. Teine oli Leho Lõhmus ja kolmas Jaan Susi. Ridali klubi ülekaal oli tuntav ja eelmise aasta kaotus on tasa. Klubi tänab abi eest õhuväe lendureid Lembit Pajomaad ja Ahti Soosaart. Õhtu lõppes kõva peoga. Külalistest osalesid Viljandi, Tapa ja Õhuväe piloodid. Kohal oli SL Õhtuleht, artikkel peaks ilmuma esmaspäevases lehes. Tänu kõigile, kes leidsid aega Ridalisse tulla. Tuleval aastal teeme marsruutlendamise võistluse, mis on purilendurite tegelik spordiala.

Lennuraamatud müüa !

Sisestas ridali, T, 2000-09-05 01:00

18.09. valmib 50 lennuraamatut hinnaga 70 eek tükk. Kõrge hind on tingitud väikesest kogusest. Raamat on saadaval kõigile, kes soovivad. Kuna ta on mahukas, siis jätkub mitmeteks aastateks. Küsida klubist !

Maailma suurim purilennuk

Sisestas ridali, T, 2000-08-29 01:00

Ju 332 Mammut konstrueeriti ja ehitati veidi enne II maailmasõja lõppu. Lennuki tiivaulatus oli 62 meetrit ja tühimass 26 tonni. Lennuk oli mõeldud tankide ja dessantväeosade toimetamiseks sõjaväljale. Mammut oli nii suur, et Saksamaal ei olnud sellist mootorlennukit, millega seda koormatuna õhku tõsta. Kaks valmis ehitatud lennukit (milledest ühel purunes põrand, kui sellesse üritati lastida tanke) ja 98 alustatud raami hävinesid tulekahjus.

Golditzi purilennuk

Sisestas ridali, T, 2000-08-22 01:00

Golditz oli II maailmasõja ajal sakslaste kindlusvangla, kus hoiti kinni tähtsaid vange, kes kippusid teistest vanglates ära kaduma. Hoida ühes vanglas koos nii kogenud põgenejaid oli vägagi küsitava väärtusega idee. Seetõttu oli see ainus vangla, kus oli lõpuks valvureid rohkem, kui vange.
Kuna vanglast altpoolt (tunnelite kaudu ja akendest) põgenemine oli pea võimatuks tehtud, siis tuli grupil RAF-i ohvitseridel idee, ehitada põgenemiseks purilennuk. 55 aastat hiljem ehitati säilinud jooniste põhjal selle purilennuki koopia. Selgus, et lennuk oli täiesti lennuvõimeline. Täpsemat infot saab Internetist aadressidelt:
http://www.colditz-4c.com/glider.htm
http://www.telegraph.co.uk/et?ac=000141950143783&rtmo=kLCYLxCp&atmo=
tttttttd&pg=/et/00/2/3/ncold03.html

Lehed