Kasutaja teet ajaveeb

Päris hull, aga vahva vaadata ikka...
http://www.liveleak.com/view?i=f6b_1403287361

http://www.solar-flight.com/#top

Veel enam kui elektrimootor ja fotoelemendid tõmbas mu tähelepanu ülatiivalisus.

Jonkeri meeste artiklist tuli välja, et kere riputamises tiibade alla nähakse nüüd kõige suuremat reservi väärtuse tõstmiseks. Väga harjumatu ja kipakas paistab küll see lahendus, aga näe, juba kasutuses!

... avaldatud SoaringNZ Magazine juuni 2011 numbris
https://dl.dropboxusercontent.com/u/18987308/soaringnz_issue22_Gliding_t...

Kas on keegi pukseerija, kes saab/tahab esmaspäeval, 12. mail terve päeva lennutada minu kolleege?

Aitähh,

Teet

Siin on kirjas, kuidas Eesti õhuruumi andmed ja pöördepunktid XCSoar programmi panna NB! 

Mis aastal on need pildid tehtud?

Sattusin kappe koristades slaidikarbile.

Seal sees pildid võistlusest, kus eestlane viimati Sebastian Kawaga võistles

https://plus.google.com/photos/110420101304848814932/albums/596513313166...

http://www.caa.co.uk/docs/33/CAP%20413%20Radiotelephony%20Manual%20Editi...

Oscar ja Uys vajutasid eile 1000 km kiirusega 161.4kmh...
http://www.onlinecontest.org/olc-2.0/gliding/flightinfo.html?dsId=3416703

Ka Eestis polnud ilmal viga - vihma sadas ülevalt alla, mitte külje pealt

... punnisime meie, pea vastu inversioonikihti end mägede poole:
https://plus.google.com/photos/110420101304848814932/albums/593402849200...

Siinset lennuvälja ma ei jõua ikka ära imestada:
stardirada on kitsam kui puksiirlennuki ratastevahe,
maanduma tullakse autotee kõrval ja üle liiklusmärkide,
Arcus M on nii kõva, et mitte ei stardi ise, vaid lükkab pukseerijat enda ees
jne.

Arcus M jõudis siia mõni nädal tagasi. Aga tõusus jäi meie Duole alla.

Mäed on nagu mäed ikka Aga 120km lõpulend on midagi sellist, mida mina veel teinud pole. Kõrgusrekord jäi ka ületamata. Siin on hooaeg alles algamas, paljud pole oma purjekaid kokkugi pannud. Detsembris läheb tõeline andmine lahti. Saksamaalt tuuakse konteineritega lennukid kohale ja puha.

5000 peal oli -20 ja võttis varbad nats hellaks. Nad lendavad talv läbi, aga siis peab 2500 peale tõstma, ja külm olevat muidugi ka. Inversioonikiht kimbutab suhteliselt hilise kellaajani ja vahepeal on neid kihte lausa kaks.

Tšiilis pidi olema ainult üks ametnik kes eksameid vastu võtab. Ja kui too parasjagu ära, siis võtab klubi ise. Vot nii tuleb asju ajada
Klubi tegutseb Vitacura lennuväljal keset Santiagot. Neil on tegelikult oma väli ka, aga see on 15 km kaugusel ja nii kaugel käia olevat tüütu. Ka Grand Prix tehakse Vitacurast.

Nädalavahetuseks palgatakse poisikesed, kes purilennukid putukatest puhastavad, katted peale panevad ja kinnitavad. Selleks, et härrased saaksid omavahel klubis suhelda. Õlle toob muidugi ettekandja, kes see sihukest asja ise kapist toob!

5 tundi lendu Duo Discusega, 1400m pukseerimine, poisikesed purjekat pesemas, välja tehtud õlu ja autoga hotelli toomine oli kokku 200 USD.
Ütleme nii, et Ridalis on odavam ja kodusem, aga see lend siin oli ka ikka külalislahkuse tipp. Soovitan kõigile soojalt!

... läheb eetrisse 2. septembril kl 20:05, teatas saatejuht Kristo Elias soojade tervituste saatel

... et JS-1 võitis kõik Euroopa riikide meistritiitlid, kus Jonker väljas oli:

The French 18m, The Polish open class, the Dutch Open Class, The UK 18m and the UK Open Class (top three places).

http://www.dailymail.co.uk/news/article-2378728/RAF-Tornado-misses-glide...

Aru ma ei saa, miks pidi hävitaja lausa inverted sõlme tegema. Piisanuks ainult järsult allapoole ja siis jälle horisontaali. Aga no eks piloot tea paremini.

Eriti muhe on muidugi see, et hävitajate videologgerid on vanamoodsad ja saavad 3 tunni järel täis, intsident juhtus aga 3:20 peale starti

Täna toimus teine välkseminar.

Mul oli täna Ridali-Jõgeva-Viljandi-Valga otsal haruldane võimalus kogeda õpikuteooriat. Ja see on nii hea kogemus, et soovitan teistele ka.

Nimelt sain vaadata kõrvalt (enamasti küll alt tõusust lahkumise tehnikat Mati esituses.
1) kui tõus ei tugevne pilve alumise piirini tõusmisel, siis ei tasu seal jullata vaid julgelt edasi rühkida. Niipea kui tõus jääb nõrgemaks kui parasjagu päeva keskmine/järgmine oodatav, siis kohe edasi!
2) igat tõusu ei ole mõtet tee peal võtta. Kui kõrgust on ja ees pilvi, siis edasi.

Väga vähestel meist on võimalik end mõne kiire purilenduri sappa haakida ja kogeda, et need kaks reeglit pole ehmatavad, ei vii platsile ja töötavad ja päris hästi.

Enda varasemate aastate Jantariga jullamisi meenutades julgustan teisi ka - lahkuge tõusust pigem varem. Pilve piir pole eesmärk, edasijõudmine on! Lennuaeg ei ole saavutus, kilomeetrid on (täpsemalt, kiirus) on!

Sõnastasime kaks mõtet:
A) lennupäeva alustades paneme paika valgetele marsruudi läbilendamiseks. Alguses võib teha väga sõbralikke teekondi, mis kedagi platsile ei vea. Peamine, et oleks mingi eesmärk. Kohustust ei ole - kes tahab, see lööb kaasa. Võistlust pole ka, sest purjekate park on meil kirju.
mina soovitan ka teha kasvõi mõne lühikesegi lõigu kahe-kolmekesi võidu. Harjutamaks õigel ajal tõusust lahkumist ja nõrkade tõusude vahelejätmist ja pilvepiirist allapoole jäämist on kahekesi samal ajal sama teekonna läbimine asendamatu. No kasvõi Võru-Põlva. Eesmärk ei ole kedagi platsile pressida vaid edasiliikumise kiirust arendada, seepärast võib seda harjutust lennuvälja lähedal ka teha.

Küll me kunagi jälle võistlustel käima hakkame. Aga enne seda oleks ehk hea väikeste sammudega ja harjutusi tehes enda vaimu treenida.

Selleks tuleb esitada lennuplaan, muud midagi polegi vaja teha.
Kõigepealt aitäh Einarile tagantutsitamise ja Taavile nõuandmise eest! Tänu nendele väljendan instruktsiooni kirjutamisega teistele:

1) Lennuplaani esitamine
Self-briifingu süsteem http://amie.eans.ee ei tööta. Seetõttu tuleb teha kas raadio Tallinn control east sector 122.900 või telefoni teel 6258293 (briifing). Telefoni teel on parem, siis ei broadcasti meie kokutamist üle maailma.

Ja siis kõlava häälega deklareerida

- Õhusõiduki kutsung
nt ZS-GCV. Ja kaval on öelda kohe, et "purilennuk", see pälvib nende jäägitu positiivse tähelepanu, mida iga eksootiline loom saab)
- Arvestuslik start ja lennuaeg
kui ütled mingi kellaaja, siis lisa juurde kohe kas "kohalik" või UTC
Kui kohalik, siis hakkad temaga koos näppudel UTC-ks ümber arvutama.
Parem on siis kohe UTC öelda (suvel -3h)
VFR lennu puhul tuleb on tegelik start +- 1h võrreldes lennuplaaniga. St sisuliselt võib lennuplaani esitada vahetult enne starti ka. Kui ei stardi, siis ei juhtu midagi, neile teatama ei pea.
- Lennu liik
VFR
- Õhusõiduki tüüp
(saab võtta aadressilt http://cfapp.icao.int/Doc8643/reports/Part1-By%20Manufacturer%20(Encode).pdf. Jonkeril näiteks TS1J.
Küsiti veel midagi, mille vastuseks on "light"
- Varustus/seadmed
raadio, transponderit pole. Raadio kohta küsitakse, tuleb öelda VHF
päästevarustust pole
- Reisikiirus
80km/h ja juurde sobiv nali purilennukite teemal
- Marsruut
Ridali EERI-ja tagasi Ridali EERI
Kui Lätti minna, siis tahetakse ka piiriületuspunkte ja marsruudipunkte. Kohanimed neile ei sobinud.
Sellised sobivad neile:
Murati piiripunkt 57 33 N, 27 05 E
Balvi 57 08 N, 27 15 E
Cesis 57 19 N, 25 19 E
Mõisaküla juures piirisaki lõunaots 57 33 N, 27 05 E (nad muidu arvavad, et marsruut on edasi-tagasi)
Siin küsis ta ka aega esimese piiriületuseni. Ütlesin 1h, jäi rahule. Teisi punkte ei küsitud.
- märkused
Selle koha peal on paslik meelde tuletada, et Border võtmesõna kirjutataks. Nad ei pruugi seda mäletada.
Võtmesõna "Border" annab immuniteedi lendamaks ka Meremäele ja muudesse traditsioonilistesse pöördepunktidesse. Tegelikult sinna ilma lennuplaanita minna ei tohiks, sest on lähemal kui 5 km piirile.
- värv
valge
- kütust
pole
- isikuid
1 (või siis 2)
- kapten
enda nimi
- operaator
siia tuleb öelda purilennuki omaniku nimi
- telefon
enda mobla nummer on OK
- teatamine
et kuidas avad ja sulged lennu. Telefon/raadio

2) Jäta meelde sulgemine!!!
Ütle Margusele, et meelde tuletaks.
Või uuemal ajal nutitelefonide kasutajatele - pange äratus peale.

3) dokumendid kaasa
- enda pildiga dokument
- igaksjuhuks purilennuki ja käru paberid ka
(aga võib-olla peab midagi veel, see seiklus on järele testimata)

4) lennu avamine
Helistada vanemlennujuhile/supervisorile 6258 254. Ütled kutsungi ja ta küsib, et kuna startisid. Võid öelda, et "just nüüd", võid öelda ka enne starti paraja varuga.
Võib ka raadio teel 122.900. Nii eesti kui inglise keel sobib.
NB! lennuplaani esitamine käib ühte kohta (briifingusse), aktiveerimine teise.

5) Lätis on sagedus 123.950
Üllatavalt palju liiklust toimub. Peamiselt Cesis-Valmiera-Burtnieku järv

6) lennu sulgemine
Samad kontaktid mis avamisel.
Küsib maandumise aega ja soovib head õhtut

Head lendamist!

Usutavasti minu karjääri pikim lend.
Ridali-Võhma-KilingiNõmme-Meremäe-Tartu-Vastseliina-Ridali.

Kripeldama jäi see, et Pärnusse välja ei trüginud.
https://www.skylines-project.org/flights/18423/

Ilm ei olnud kuigi tugev - McReady oli 1 enamiku ajast ja vahel lausa 0.6

Eilne hetk vahetult enne kupli kinnipanekut.
Leia pildilt 1 kärbes ja 13 parmu ja arva ära, mitu neist lõpuks kupli alla jäid

Mis oleks kui lisaks lennuväljal töö tegemisele ("massiline" tegevus) ja lendamisele (mitte nii massiline tegevus viiks end paremini vormi?

Meil on kogenud purilendureid küll, kes nõu oskavad anda. Pean end suhteliselt regulaarseks lendajaks, aga ikkagi arvan, et 5, 10 või isegi 25 aastat tagasi kuuldud teooriatundidest on nii mõnigi asi võib-olla juba meelest läinud.

Pakun välja sel laupäeval, 8. juunil kell 20:00 uhkes miljonimajakese õppeklassis.
Pakkuge välja esinejaid ja teemasid! 30 minutit on täiesti piisav. Teeme neid asju pigem sageli ja lühemalt.

Kui muid ettepanekuid ei tule, siis võiks ühiselt vaadata XCSoar tarkvara ja et kas see aitab või segab paremaks purilenduriks saamise püüdlusi.
Meie klubis üllatavalt paljud on seda kasutama hakanud.

Jonkeri abiga sai hooaeg avatud, sünnipäevalaps Einar tuli ka appi ja kahe mehega sai pea 3 tundi taevasse poognaid tõmmatud.

Pilvedeta ilm, tõusud alguses üksteisest kaugel ja kitsad, aga 3-4 m/s kuni 1600m kõrguseni. Õhtupoole läks ilm päris heaks.
Mustad põllud töötasid hästi ja metsad natuke ka. Märgadel aladel aga oleks nagu kaks gravitatsiooni korraga allapoole imenud.

Jääkaante all olevate järvede kohal pole ma Eestis kunagi lennanud ja nii vara algas hooaeg viimati mul 19 aastat tagasi.

https://www.facebook.com/pages/Jonker-Sailplanes/188010050668?ref=stream

OLC graafik väidab, et ülelennus on 260 kmh täitsa tavaline, aga see petab - millegipärast on seal ground speed.

IGC faili uurides on näha, et üle lendavad pigem 220ga ja lõpuluendu 160ga.

Eile tuli värske Gliding International number (Jan-Feb 2013). Sees intervjuu Kawaga, kus lõik:

"Did you have a secret weapon?
We were exceptionally well-prepared. For example, we had weather forecasts prepared especially for us by the Estonian University.

Did you share it with the others?
It was freely available on the internet, so anyone who found it could use it."

Väga huvitav, mis Eestis tehtud ilmaennustust ja USA kohta ta kasutada võis? Ja sihukest asja nagu Eesti Ülikool ka pole nagu olemas.

... Lõuna-Aafrika meistrivõistlused 21-meetrise versiooniga. Konkurents ei paistnud siiski liiga tihe olema.
http://www.soaringspot.com/sanats2012/results/open/total/day8.html

Tema uuest purilennukist on ilupilte ka netti ilmunud: http://jannorphotography.weebly.com/other.html

Küsisin, et miks ta uue purjeka Austraalia registrisse pani. Tuleb välja, et 21-meetri versioon on Lõuna-Aafrika lennuametis ikka veel sertifitseerimisel. Austraalia lennuameti instruktor olevat enne Uvaldet tehases käinud, purjeka üle vaadanud ja nende arvates kõik vinks-vonks korras!

Nüüd on siis teada, kuhu meie oma purilennukid võiksime registreerida

www.skyfullofheat.com
https://www.facebook.com/pages/Sky-Full-of-Heat-by-Sebastian-Kawa/376910...

Ingliskeelsega tuli tal mingi viivitus sisse, muidu oleks pidanud juba ammu lettidel olema.

Õiged pukseerijad ei hakka haakimiseks maanduma:
http://www.britishpathe.com/video/glider-snatching

Natuke piinlik on, et ei ole saanud miljonimajakese projekti lõpuspurdile kaasa lööma tulla,
ja veel piinlikum on saata siit päikeselisi tervitusi,
aga nagu uus eesti vanasõna kõlab: "häbi on, aga ei tunne!",
siis raporteerin siit Tšiilist, et sai Aconcagua kõrvalt mööda lennatud.
Ei midagi erilist - mägi nagu mägi ikka, lisan pildi kah

Põhjalikum memo siis, kui korralikku netti saan. Seniks tervitusi siit maakera alumiselt küljelt!

Täitsa raju, võitja keskmine kiirus on 170 kmh!

http://www.soaringspot.com/sasgp2012/results/18-meter/daily/day2.html

Tüübid raporteerisid seal 8 m/s tõususid ka muidugi.
Muljeid saab enamvähem online-s jälgida siit: https://www.facebook.com/AfricanSailplaneGrandPrix2012

Teet

Oktoobri koosoleku kokkuvõte
http://www.egu-info.org/dwnl/EGU%20newsletter%203-2012.pdf
(muuhulgas paluvad saata 2010 ja 2011 surmaga lõppenud purilennuõnnetuste loetelu)

ja pikk raport "kuidas arendada klubisid ja võita juurde liikmeid". Mõne riigi nippe peaks ka meil olema võimalik järgi teha:
http://iof2.idrottonline.se/ImageVaultFiles/id_25937/cf_78/EGU_Proceedin...

Tartus, minu õues. Loodan homme Ridalisse veeretada ja siis...

Senikaua nautimiseks üks pilt sellest purilennukist. Jah, seesama eksemplar ZS-GCV.

See on veel rajum lend ookeanikaldal kui mina Wellingtonis sain

http://www.youtube.com/watch?v=yIkj6dbLxgw

Tellin ajakirja Gliding International ja selle väljaandjal John Roakel on aeg-ajalt tehtud tabel kogu maailma kohta. Eesti kohta tal andmed täiesti puuduvad, saadaks talle?

Kas keski oskab leida järgmised andmed:
1. Membership 2000-2011 (ma paneks siia kõik (õpilas)litsentsiga purilendurid)
2. Fatalities 2002-2011
3. Clubs and sailplanes 2010-2011 (ma paneks siia kõik purilennukid, mis peale paberimäärimist lendama võiksid saada, mitte ainult need, mis hambuni paberitega varustatud)

Paneme Eesti kaardile!

Roake tabeli järgi on viimase 5 aastaga purilendurite arv vähenenud 10 000 võrra, 2011 lõpu seis on 111 448.

Teet