Treenida sain peamiselt molutamist, ilma üldse polnud.
Silma torkab see, et leedukate ilmaennustused üldse ei päde. Internet on Ridalis võrreldes siinsega ülikõva, nautige 
Viimasel treeningpäeval sain 1.5 tunniks korraks õhku ka. Ilm on siin kuidagi äkilisem. 2 tunniga muutus ilm madalast sajust, täiesti pilvituks, siis ülearenes ja lõppes keskmise lausalise kihiga.-
Ridalis on meid üsna korralikeks koolitatud. Sihukest risti-rästi maandumist ja finaalis tehtavaid siksakke, ümberpööramisi ja lahingpöördeid polnud minu silmad veel näinud.
Eriti meeldis mulle see hetk, kus meeskonnajuhtide koosolekul leedukatest orgunnijaid asju sättisid. Teemaks, et kas finiš saab olema 3-5km raadusega (nagu uuemal ajal kombeks. Ungari EMV-l oli 5 km ja minimaalne kõrgus 250m) või lennuvälja servas, nagu vanadel headel aegadel. Emantsipeerunud lääneeurooplased muidugi kohe hääletasid ringi poolt. Seepeale kohe leedukad teatama, et "ega ringil on ka oma vead" ja et kas võib jätta protseduuridesse mõlemad ja et "Pociunai on ilmselt maailmas ainuke koht, kus joon on üsna ohutu, te ei taha ju seda mõnu proovimata jätta!!". Eurooplased natsa mõmisesid ja valisid sõnu (no ega itaallaste ja prantslaste inglise keel leedukatest palju parem pole) ja leedukad kohe teatasid "noh, jõudsimegi ilusti ühisele otsusele, et joon on põhiline"
Avamine toimus linnaväljakul. Organiseerijaid oli kindlasti rohkem kui osalejaid. Sildikandjad, hümnilauljad, sõjaväeorkester, rahvakunstnikud (2 tk) ja mis põhiline - rahvasaadik, meer, mingi föderatsiooni esimees, mingi ministeeriumi osakonnajuhataja, mingi mees veel ja siis veel 5 meest. Kõik võtsid sõna, kõik tuli lasta ka tõlkida ja 1.5 tundi peaväljakul tammumist nagu niuhti. MM osalejad tiriti veel kohaliku bojaari vastuvõtule, ilmsesti maksa treenima. Aga no vähemalt siiras ja südamest oli see liputõstmise tseremoonia. Igal maal omad kombed. Hunnik pilte on siin http://kvitrina.lt/2015-08-01-pasaulio-sklandymo-cempionato-atidarymo-ce...
P.S. Pisuke õppetund ka. Ridalis harjunud maandumisrutiinidelt tulles (pärituuleosal, ratas väljas, riivis jne) tuleb uues kohas hoolikam olla. Ma oleks jälle kõhuli maandunud peaaegu. Maanduma tulin päris pika lõpulennuga ja otse maha (finaalis 600m kõrgusel tuigerdava paraplaani ümber põigates siiski), nina ees startisid Wilgad veel risti ja lennuväli oli poolele teele seisma jäänud purjekatega palistatud. Raadioeetris valitseb siin vaikus, lahtihaakimist ei teatata, pärituuleosa ka mitte. Nii see tähelepanu ära hajus. Ärge teie nii tehke
- Kasutaja teet ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse