Ajaveebid

Allpool siis mõneti humoorikas ülevaade igasugu viguritest millega mainitud teleseriaalide kangelane hakkama on saanud.

Igasugune reklaam purilennule teretulnud. Olgu see kasvõi hilpude müümise taustal. http://www.dunhill.com/en/jude-law

Kunagi kui purilennuga alustatud sai, olid minu esimesed tõusud auto järel. Soomlased olid Tapale toonud oma suure USA bussi, millel ca. 200hp mootor ja spetsiaalne kaagapuu katusel. Tookord sai siis nende käest kerjatud kaagapuu joonised ja need ka kätte saadud aga kuna ise kolisin peatselt ära Ridalisse lendama, jäid need joonised kusagile sahtlipõhjal. Nädalavahetusel ilmusid nad ühest keldrisse jäänud kolimiskastist muude asjade otsimise käigus välja. Olgu need siis siia rahvale vaatamiseks välja pandud. Kui keegi on huvitatud asja realiseerimisest, võin kommenteerida, kuidas see praktiliselt välja näeb.

Suuremad pildid on nähtavad minu galeriis.

Nagu praktika näitab, selliseid asju ikka juhtub, kui ühes piirkonnas palju sagimist.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=18290695
Oleks neil FLARM olnud...

Loodetavasti tarbivad ka MKM ametnikud dellfit
Hendrik

http://news.bbc.co.uk/1/hi/england/kent/7261235.stm

http://www.postimees.ee/250208/esileht/valisuudised/313943.php

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ref=topcomm&ArticleID=f1bf3f69-2ca9-411c...
ja on olnud ka konkreetne näide. Võib olla keegi tunneb end ära, pisuke eneseanalüüs tuleb kasuks.
Teema oli meil arutluseks Ridalis umbes kolm aastat tagasi. Plusspunkt Jaanile, sest tuleb välja, et tal oli tookord õigus. TVd vaadates seisid paar aastat hiljem konkreetse näitliku alfaisase alluvad streikijate seas ja nõudsid palka !

http://edition.cnn.com/2008/US/02/23/stealth.bomber.crash.ap/index.html

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=18260686

Sai eelmisel nädalal Eestis käidud. Uut sellist kogemust ei tahaks ja ega pole eriti tõenäoline, et selline hulk ebaõnnestumisi tabab ühe reisi jooksul.

Mina hakkasin reedel autoga Inglismaalt tulema ja sain vaevalt 100 km sõita kui lahkusid piduriklotsi katted. Eks ma siis tulin ülejäänud 1600 km ilma pidurdamata. Kiirteel pole pidureid tarvis, samuti ka Lätis, Leedus, kus on linnadele korralikud ümbersõidud tehtud. Pärnu oli esimene koht, kus pidureid vaja --- valgusfoorid, jalakäijate ülekäigud. Kogu aeg olin valvel, et ülekuumemenud laager kinni jookseb, sõitsin väga ettevaatlikult ja üritasin võimalikult palju teiste autode tegevusi ette näha. Jõudsin esmaspäeval kohale.

Abikaasa ja lapsed hakkasid laupäeval tulema. Esimeseks läks katki takso, millega lennujaama mindi, siis lennuk. Lennujaamas nad töllasid kolm tundi kuni lennukit parandati, siis tõusti õhku ja maanduti Berliinis, kuna lennuk oli õhus jälle katki läinud. Seal vahetati lennuk teise vastu välja. Kokku kestis lennureis 3 tunni asemel 8 tundi.

Väike tütreke oli eelmisel õhtul end pahasti tundnud, kuid me pidasime seda lihtsaks külmetuseks, kuid lennukis hakkasid tulema punnid ja haigus osutus tuulerõugeteks. Asjale lisas veel vürtsi kurjad pardateenindajad, kes surusid haige lapse eraldi tooli ja käskisid rihma kinni panna. Palvele, et kas saaks lisarihma, millega last saaks süles hoida, vastati, et pole ette nähtud. Tuleb välja, et kui laps on kaks aastat täis, siis PEAB istuma eraldi toolis, hoolimata kaalust. Isegi autodes käib turvatooli värk lapse kaalu järgi. Jabur.

Eks sai siis kogu nädal kodus oldud ja last põetatud. Auto sai viidud remonti ja hiljem sai tehtud kiirmüük. Hind oli küll tunduvalt alla turuhinna, kuid mul polnud aega oodata. Sain kätte veebilehe backupid, kuid alles paar tundi enne Tartust lahkumist ja mul polnud aega neid kellegile edasi anda. Igasugu muid asju oli ka palju ajada.

Tagasiteel oli jälle jama lapsega, kes keeldus üksi oma istmel istumast ja tahtis emme sülle. Kurjad lennusaatjad jälle keeldusid lapserihma andmast. Peaks vist EasyJetile kaebuse kirjutama. Reeglid ja protseduurid võivad ju olla, kuid common sense peab ka olema.

Koju jõudes jäin aga angiini.

Igatahes nii palju ebaõnnestumisi, et lausa lõbus oli --- mis tuleb järgmisena. Sellise ebaõnnestumiste jada tõenäosus on nii väike, et ma ei usu, et sellist reisi kunagi veel tuleb. Tagasi mõeldes ei usu ise ka.

Tervisi kõigile.

Sai käidud laupäeval Järvi järve peal perega uisutamas. Väga lahe oli. Jää oli tugev ja paks, mis oli mõneti üllatav, kuna 60km lääne pool Muuga veehoidlas oli nii õhuke jää, et isegi kalamehi polnud peal. Mõned pildid siis.

Viktor plaanis koos Raulp` ga viia klubi esindusmeeskond kalapüügivõistlustele. Kui minek, siis leian ka sikuska, puuri ja plasku hõlma alla.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=18238077

http://www.postimees.ee/190208/esileht/siseuudised/312872.php?tallinna-h...

http://www.weekend.ee/?lk_id=30&id=3685

http://lennukid.pilk.ee/

http://kreisiraadio.politseikroonika.pilk.ee/

No üldiselt me kõik teame - mingi muu värv peegeldab vähem energiat tagasi, soojeneb kiiremini ja soojem komposiit on nõrgem. Aga kui suur see erinevus ikkagi on ja kuidas see sõltub ümbritseva õhu temperatuurist?

Allolev pilt on küll Fahrenheitides, kuid annab siiski mingi ettekujutuse. Eriti kui teada, et Celsiusesse ümber arvestada saab nii: [℃] = ([°F] − 32) × 5⁄9.

Näiteks - vertikaalskaalal on alumine number 19,44°C, Keskel olev eraldi välja toodud 178°F=79,44°C ja tipus olev number on tegelikult 113°C. Horisontaalskaala algab -2,7°C ja viimane number on 41,7°C. Eraldi välja on toodud 33,3°C

Kogu see jutt kehtib muidugi vaid siis kui õhk ei liigu. Kuid vahekorrad jäävad ilmselt ikkagi samaks.

Bob Kuykendall (mis nimi) ja Brad Hill ehitavad korraga kahte uut purilennukit. Mõlema puhul on ideoloogia sama - luua purilennuki osade komplekt, millest ilma erioskusteta purilendur saab koostada mõõduka lisavaevaga omale purilennuki. HP-24 puhul siis 80-date tipp-purilennukitega sarnaste lennuomadustega klassikalise purilennuki, Glidairi puhul HP-24 tiibadega mootorpurilennuki. HP-24 projekti teostumist saab jälgida siit: http://www.hpaircraft.com/hp-24/ ja Glidairi teostumist saab jälgida siit: http://www.hpaircraft.com/glidair/
Mõlema ehituse jälgimine annab ettekujutuse purilennuki loomiseks vajaliku töö mahust. Arvestades, et Peebu lennuki keerukus on oluliselt suurem kui mainitud eksemplaridel, tõuseb austus Peebu vastu. Sõltumata sellest, mis Ridalis tema lennuki lennuomaduste kohta on tavaks arvata.

Mina isiklikult küll ei mõista, miks see Glidair motopurjekas peab nii kole olema, kuid ju sel on oma põhjused. HP-24 hind hakkab olema ise kokku pandava komplektina kusagil $20 000 kanti. Ehk siis mõnevõrra kasulikum hange kui sarnase võimekusega purjekas kasutatuna osta. Registreerida saab küll ainult eksperimentaalis aga kuna tegu on ühekohalise purilennukiga, siis sisulist vahet pole.

HP-24

Glidair

http://www.postimees.ee/140208/esileht/meedia/311885.php

Tšehhi firma HpH Ltd. ostis mõned aastad tagasi ära kunagise Glasflügeli mudel 304 vormid. Selle alusel on nüüd aastaid tehtud sama purilennuki erinevaid modifikatsioone nagu näiteks Glasflügel 304CZ, 304C Wasp jne.

Nüüd on tšehhid kätte võtnud ja sellele kerele ehitanud vanade moraalselt vananute asemel külge täiesti uued tiivad. Tulemuseks 304S, mille lauglemisväärtuseks 18m versioonil täiesti arvestatav 51,2. Aga sellest oli tšehhidel veel vähe. Lennukit on võimalik ka tellida väikese reaktiivmootoriga, mis pole küll startimiseks mõeldud, kuid võimaldab vältida platsile maandumist.

Kodukas siin. http://www.hph.cz/

Mootor tõmmatakse purilennu ajaks keresse. Pilt siin:

Lendamas:

Kolmvaade:

Glasflügel 304 eripära on parallelogrammiga teostatud juhis. Kuidas see töötab, pole mul kahjuks ettekujutust ehkki kui juttu on parallelogrammist, siis võib üht-teist aimata.

Minu teada on Matti kunagi Rootsis mingitel tiitlivõistlustel halvasti remonditud Glasflügel 304-ga lennanud. Originaaliga siis, mitte tšehhide toodangiga.

TOUREST 2008 turismimessil on kohal kõik lennukompaniid , kes soovivad reisijateveol nn. "tordist" suuremat tükki endale lõigata. Hindu püütakse viimaseni alla suruda, valmis ollakse lendama isegi kahjumiga, et hiljem loodetavalt väljasureva firma turuosa endale saada.
http://www.postimees.ee/140208/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/31...
Messil pakub ka Estonian Air 50 000 eriti odavat piletit:
http://www.estonian-air.ee/10877?id=10330
Konkurents on hea !

Mulle meeldib kui inimesed genereerivad värske idee ja siis viivad selle ellu. Ilmekaks näiteks on SG-1. Mõnedel Uus-Meremaa pilootidel tekkis Genesis-2 vaadates küsimus, et miks selline purilennuk peab tingimata stabiilse tiivaprofiiliga olema. Võtsid siis mehed oma teadmised kokku, rehkendasid nii ja rehkendasid naa ning leidsid, et ega ei peagi. Tehti konkreetne 3D mudel ja analüüsiti seda nii tugevusvarule kui ka aerodünaamilisele väärtusele ja saadi purilennuk:
tiivaulatusega 13,9m
väärtusega 47 kanti
tühimassiga 143 kg
pikkusega 4,52m

Vähe sellest. Kui kõik rehnut oli tehtud, võeti käärid ja hakati klaasriiet lõikama ning seda kokku liimima. Purilennuk on vaikselt valmimas. Kõrvalt vaadates tundub, et paar aastat läheb veel.

Kodukas asub siin: http://www.foamworks.co.nz/sg/index.htm

Venelased on ikka päris ülbeks läinud:
http://media.izvestia.ru/society/article77/

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=a33dd0e0-1087-4af9-b6a6-ec40c5...

http://www.flylal.com/ee/

Vette maandumise kohta sai kokku pandud selline tekst. Probleem on selles, et mul endal puudub õnneks või kahjuks vahetu kokkupuude nii vette maandumise kui ka vette maandunutega. Olen kohanud erinevaid kirjeldusi, kuid need on vasturääkivad. Mõned mainivad kupli minema laskmist enne maandumist, mõned mitte. Kupliga koos maandumise puhul on mul kahtlus, kas pole mitte ohtu kupli purunemiseks. Kas kellelgi on selle teema kohta rohkem infot? Praegu kirjeldasin maandumise koos kupli eemaldamisega. Teksti ise on siin:

------

Vette maandumisel tuleb sooritada võimalikult väikese kiirusega ilma läbi vajumiseta laskumine veepinnale. Kohe kui vette maandumise otsus on tehtud, tuleb sellest raadio teel teada anda. Võimalusel on kasulik maanduda suunaga kalda poole, sest siis on purilennuk hiljem madalamas vees ja seda on lihtsam välja tõmmata. Teine võimalus on maanduda alltuulekaldaga paralleelselt, sest siis lükkab tuul purilennuki hiljem kaldale. Võimalikult varakult tuleb lülitada välja elektritoitega instrumendid ning hoolitseda, et vesi oleks välja lastud ja ballastipaakide kraan korralikult suletud. Samuti tuleb vabastada langevarju rihmad (NB! Purilennuki rihmad peavad olema kinni ja pingutatud). Vahetult enne välja joondumist tuleb avariiriivist lasta minema purilennuki kuppel. Seda seetõttu, et suletud kupliga purilennukist vee all väljumine on peaaegu võimatu. Kuplit ei või lasta minema varem, sest see võib purustada stabilisaatori (kui on tegu T-kujulise stabilisaatoriga) ja muuta purilennuki juhitamatuks. Samuti ei saa seda jätta hilisemaks, sest siis ei jää selleks enam aega. Kohe pärast kupli minema laskmist ja vahetult enne maandumist veepinnale tuleb võimalusel sulgeda pidurid, sest vastasel korral võib vee surve murda tiivad ja/või pidurid. Vee pinnale tuleb sooritada võimalikult sujuv maandumine lennates vee pinnani. Tavalise läbivajumisega maandumist kasutada ei tohi, kuna see toob kaasa liiga varajase saba sukeldumise, mistõttu purilennuk võib viskuda üles, millele järgneb varisemine ja vette kukkumine koos tõenäolise purunemisega. Välja lastud ratas aitab glisseerida kauem ja kustutada kiiresti energiat. Veepinna puudutamisele järgneb lühikese glisseerimise järel kohe ka kiire sukeldumine. Purilennuki esimese hoo peatumisel tuleb koheselt vabastada rihmad ja kas oodata purilennuki tõusmist pinnale või kui purilennuk upub (üldjuhul ballastitankideta metallpurilennukid upuvad, seevastu plastist ja ballastitankidega varustatud purilennukid ujuvad) tõusta ise pinnale.
Vette maandunud purilennuki instrumendid muutuvad pahatihti kasutuskõlbmatuteks, kuid purilennuk ise on tõenäoliselt pärast üle vaatamist ja võimalikku pisiremonti taas kasutuskõlblik.

-------

Taustapilt Win-i kasutajatele: http://www.fsv-kelheim.de/328334561_c21d5d6bea_o.jpg

Põlvamaa Omavalitsuste Liit kuulutb välja taotluste vastuvõtu käesoleva aasta kultuurisündmuste toetamiseks. 18. veebruarini vastu võetavate taotluste projektid peavad olema suunatud maakonna kultuuritrditsioonide säilitamisele ja edendamisele ning pidama silmas kogu maakonda haaravate ja järjepidevust järjepidevust kandvaid tegevusi ja kultuurisündmusi.

"Lõunaleht"