Elu siin Cambridge's on olnud kiire ja kuigi Duxford asub meie majast vaid viie miili kaugusel, esimesel kahel siinoleku aastal me sinna lennushowle ei sattunud. Nüüd, meie viimasel aastal Cambridges, olen juba teisel showl. Viimati käisin kevadisel lennushow'l, nüüd sellel pühapäeval "Flying Legends" airshow'l.
10. juulil 70 aastat tagasi algas "Battle of Britain" (http://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Britain) --- Saksa õhuväe rünnak brittide vastu: "The Battle of France is over. I expect The Battle of Britain is about to begin..." (Winston Churchill). Briti õhuvägi suutis rünnakule edukalt vastu seista ja seda peetakse peamiseks põhjuseks, miks natsiarmee ei astunud kunagi Briti pinnale (natsi-Saksamaa vallutas vaid Kanalisaared). Winston Churchill ütles oma kuulsas kõnes: "Never in the field of human conflict was so much owed by so many to so few". "Mitte kunagi varem inimestevaheliste konfliktide ajaloos ei ole nii paljud olnud nii palju (tänu) võlgu nii vähestele" --- ja tõsi ta on, see tänuvõlg on näha Inglise rahvast --- lennushow on rahvast täis, isad räägivad väga uhke näoga oma lastele Spitfire'dest ja Hurricane'idest, emad kannavad piknikukorve, vanaisad vaatavad poisikeseliku vaimustusega lennukeid. Nii mõnigi noor poiss kannab piloodivormi --- ilmselt tulevane lendur, minnes oma vanemate jälgedes.
Flying Legends ei ole täis keerukaid aerobaatilisi manöövreid ega ka suurepäraseid sünkroonseid esitusi. Lennukid on vanad, samuti piloodid, tohutu vaev on läinud lennukite lennukõlblikuna hoidmisele. Raha lennukite restaureerimisele ja hooldamisele on tulnud põhiliselt annetustest, riik ei ole midagi andnud. Igal lennukil on oma toetajate klubi ja minagi oleks saanud astuda mõne sellise klubi liikmeks.
Ma kardan, et mul on mõnede lennukite identifitseerimisega pahasti läinud. Iseenesest on jube häbi, et maailma lennunduse legendaarseid lennukeid ei tunne ära esimesest pilgust. Aga neid legende on nii palju, nad on vägagi sarnased ja neid on mitmeid variante.