Lähinädalal võtab Eesti Lennuamet kasutusele uue, lennuohutusalast järelevalvet parandava infosüsteemi PAMS (Physiological Aviation Management System ehk füsioloogiline lennuohutuse infosüsteem – H. R) ning paralleelselt PAMS-i rakendamisega asutakse ka kogu Eesti lennunduspersonalile paigaldama paremasse tuharasse elektroonilisi mikrokiipe, millese on kantud kõik andmed lennundusloa väljastamise, tervisekontrolli läbimise, pädevuste kehtivuse jms kohta (kliki: loe edasi).
Kiibi paigaldamine algab 1. aprillil 2009. ja lõpeb 1. aprillil 2010 .
Kiip on unikaalne ja võimaldab lennuametil igal ajal teostada isiku kontrolli ja viia kiipi sisse vajalikke muudatusi. Kiip paigaldatakse süstlataolise esemega Lennuameti inspektori või volitatud lennundusarsti poolt. Nõnda saab lennunduslubade osakond saata lennundusloa taotleja peale andmete kontrolli eraldi nn operatsioonikabinetti, kus lennundusmeditsiini inspektor siirdab kiibi. Kuigi kiibi kontrollimiseks ja muudatuste teostamiseks on soetatud uus, kallihinnaline aparatuur, siis vaatamata sellele riigilõivud ei muutu.
Kiibi ja tarkvara välja töötanud AS Medmeedia soovib sama toodet müüa veel paljude teiste riikide lennuametitele.
„Meie süsteem on üles ehitatud selleks, et abistada lennuametit protsesside läbiviimisel õigeaegselt, võimalikult efektiivselt ja täpselt,” rääkis Medmeedia kiibiprojekti juht Lennu Lõpp. Ta selgitas, et lennuametil on kokku sadu eri järelevalvekohustusi ning vaatamata eelarves tehtud kärbetele kasvab kohustuste hulk iga aastaga. „Lennuamet peab järelevalvet teostama lennujaamade, lennukite, pilootide, lennuteenistuse, juhtimiskeskuste, hooldusfirmade ja palju teiste operaatorite üle ning uus kiibisüsteem aitab kontrollida kogu Eesti lennnunduspersonali.” Paberkandjal lennundusload kaotavad kehtivuse aasta pärast.
Lennuameti tundmatuks jääda sooviv töötaja kinnitusel on inspektorid seni kasutanud enamasti paberkujul dokumente või on iga inspektori dokumendid peidetud eri arvutite erinevatesse kaustadesse. Väga suure osa tööajast veedavad inspektorid väljasõitudel ning inspekteerimisel saadud andmed tuleb jällegi kontoris uuesti arvutisse sisestada.
Paanikaks pole aga põhjust! Kui näiteks meespiloot tunneb lennujaamas õrna puudutust oma istmikul ning ümber pöörates näeb enda läheduses teist, malbelt naeratavat meeskodanikku, siis ei maksa mingil juhul arvata seda, tegu oleks tegemist samasooihara tegelasega. Pigem võib olla tegu kontrolliaparaati kasutava inspektoriga, kes lihtsalt teeb oma igapäevast tööd! NAMSI ja kiibi ristkontroll tagab senisest oluliselt tõhusama järelvalve meie lennunduspersonali üle.
Kontrollimisel saadud info on kohe kättesaadav. „Uue süsteemiga jookseb suur osa infost juba enne kohapeale minekut Lennuametisse ja on ristkasutatavates registrites kõigile asjaosalistele kohe kättesaadav,” on inspektorid rahul.
Kui palju PAMS-i ja kiibi kasutamine lennuameti tööd efektiivsemaks muudab, selgub tõenäoliselt juba aasta lõpus, kui kogu programm loodetakse täiel määral tööle saada. „Päris kindlasti aitab see suurendada lennunduse ohutust, sest ära kaob inimfaktorist tulev informatsiooni väärhaldamise risk,” kinnitati Lennuametist.
Lennuameti tellimisel programmi välja töötanud Medmeedia asub kiipi hoolega propageerima ka teiste riikide lennuametitele. „Oleme valmis seda välisturgudele pakkuma ja oleme seda tegelikult ka teinud,” rääkis Lennu Lõpp. Programmi on tutvustatud näiteks Guatemalas, El Salvadoris, Costa Ricas, Kataris, Saudi Araabias ning Hispaanias ja Leedus. „Lennunduse järelevalve põhimõtted on üle maailma suhteliselt standardsed, mis aitab toote müümisele kindlasti kaasa,” rääkis Lennu Lõpp.
Lennuameti jaoks läks kiibi infosüsteem maksma ligikaudu seitse miljonit krooni, raha saadi Euroopa Liidu tugiprogrammidest.
Medmeedia näeb suurt turgu Aafrikas
••Lisaks Lähis-Ida, Ladina-Ameerika ja Euroopa maadele loodab Medmeedia lennunduspersonali kiibiprogrammiga trügida ka Aafrika turule.
•• Selleks on ettevõte appi palganud Hispaania lennundusspetsialistidest müügimehed ja on kiipi tutvustatud ühel Aafrikas toimunud lennunduskonverentsil. „Aafrika turg on väga huvitav, sest neil puuduvad varasemad kogemused ja turg on avatud,” rääkis Medmeedia kiibiprojekti juht Lennu Lõpp ning lisas, et paljudel Aafrika lennukompaniidel on seni ohutuse kaalutlustel keelatud lennata Euroopasse. Aafrika turule pääsemisel loodab Lõpp sealse lennuametite liidu peale, mis garanteeriks rahalised vahendid.
•• Euroopas pakub Medmeediale samas valdkonnas seni konkurentsi vaid koertele ja kassidele kiipe valmistav firma. „Nende ees me ei kohku, sest mõlemal on oma eripärad.”
