Kolitud

Vahetasin sel nädalavahetusel elukohta. Kappasin Viimsis ühest kohast teise koos oma koli ja perega. Kõigega kaasnes muidugi mitu päeva mööbli monteerimist jms. jura. Igatahes suur tänu AVA expressile, kes mu kola kahe tunniga ühest kohast teise vedasid. Kaks härga tassisid nii, et vesi tilkus - ma ise oleks vist kogu nädalavahetuse nende kastidega tegelenud. Kusjuures huvitav seik oli see, et kui mainisin meestele, et asju pakkima hakates poleks arvanudki, et seda nodi nii palju on, hakkasid nad naerma ja ütlesid, et nad pole siiani kohanud kedagi, kes selle mainimata jätaks.

Jorgen avastas muidugi vanni. Mitte, et meil eelmises korteris poleks vanni olnud, kuid uues korteris on suurem. Selline nurgakas. Ja jugaduššiga. Tüüp mängis ümber vanni ja lasi sinna vett senikaua, kuni riietega serva pealt vanni kukkus.

Teine tore seik oli see, et kamina südamiku küljes oli veel ka pärast esimest proovikütmist (see sai tehtud kohe kamina paigaldamisel) piisavalt õli jäänud, et laupäevase esimese õhtu kaminavalgel muudaks huvitavaks laes üürgav tuletõrjesignaal. Õnneks sai selle sealt hõlpsasti kätte.

Praegu ootame veel pikisilmi köögi, laudade ja voodi valmimist, mis peaks mingi paari nädala jooksul toimuma. Siis saab juba inimese moodi elama hakata. Praegu magame kokkukäival diivanil (mis pole sugugi halb variant antud eksemplari puhul) ja enamus elust käib kastide otsas. Ja veel on kolimata kõik kraam, mis keldris oli aga see ootab seda aega, millal uus kelder valmis saab.

Teine suursündmus oli see, et vanas majas toimus ühistu üldkoosolek ja ma olen nüüdsest lõpuks ühistu juhatuse esimehe kohustustest prii. Noh, kui asjad üle antud saab. Igatahes olin ma eile pärast seda üsna rõõmus. Mida võib aimata igaüks, kes on elus viis aastat tasuta ühistut vedanud.

Aga kõik aeg, mis praegu uues kodus elamise sisse seadnmisest üle jääb, kulub lõputöö kirjutamisele. Mis peaks 16 aprill valmis olema. Siis on lootust lõpuks oma elu elama hakata.