Vette maandumise kohta sai kokku pandud selline tekst. Probleem on selles, et mul endal puudub õnneks või kahjuks vahetu kokkupuude nii vette maandumise kui ka vette maandunutega. Olen kohanud erinevaid kirjeldusi, kuid need on vasturääkivad. Mõned mainivad kupli minema laskmist enne maandumist, mõned mitte. Kupliga koos maandumise puhul on mul kahtlus, kas pole mitte ohtu kupli purunemiseks. Kas kellelgi on selle teema kohta rohkem infot? Praegu kirjeldasin maandumise koos kupli eemaldamisega. Teksti ise on siin:
------
Vette maandumisel tuleb sooritada võimalikult väikese kiirusega ilma läbi vajumiseta laskumine veepinnale. Kohe kui vette maandumise otsus on tehtud, tuleb sellest raadio teel teada anda. Võimalusel on kasulik maanduda suunaga kalda poole, sest siis on purilennuk hiljem madalamas vees ja seda on lihtsam välja tõmmata. Teine võimalus on maanduda alltuulekaldaga paralleelselt, sest siis lükkab tuul purilennuki hiljem kaldale. Võimalikult varakult tuleb lülitada välja elektritoitega instrumendid ning hoolitseda, et vesi oleks välja lastud ja ballastipaakide kraan korralikult suletud. Samuti tuleb vabastada langevarju rihmad (NB! Purilennuki rihmad peavad olema kinni ja pingutatud). Vahetult enne välja joondumist tuleb avariiriivist lasta minema purilennuki kuppel. Seda seetõttu, et suletud kupliga purilennukist vee all väljumine on peaaegu võimatu. Kuplit ei või lasta minema varem, sest see võib purustada stabilisaatori (kui on tegu T-kujulise stabilisaatoriga) ja muuta purilennuki juhitamatuks. Samuti ei saa seda jätta hilisemaks, sest siis ei jää selleks enam aega. Kohe pärast kupli minema laskmist ja vahetult enne maandumist veepinnale tuleb võimalusel sulgeda pidurid, sest vastasel korral võib vee surve murda tiivad ja/või pidurid. Vee pinnale tuleb sooritada võimalikult sujuv maandumine lennates vee pinnani. Tavalise läbivajumisega maandumist kasutada ei tohi, kuna see toob kaasa liiga varajase saba sukeldumise, mistõttu purilennuk võib viskuda üles, millele järgneb varisemine ja vette kukkumine koos tõenäolise purunemisega. Välja lastud ratas aitab glisseerida kauem ja kustutada kiiresti energiat. Veepinna puudutamisele järgneb lühikese glisseerimise järel kohe ka kiire sukeldumine. Purilennuki esimese hoo peatumisel tuleb koheselt vabastada rihmad ja kas oodata purilennuki tõusmist pinnale või kui purilennuk upub (üldjuhul ballastitankideta metallpurilennukid upuvad, seevastu plastist ja ballastitankidega varustatud purilennukid ujuvad) tõusta ise pinnale.
Vette maandunud purilennuki instrumendid muutuvad pahatihti kasutuskõlbmatuteks, kuid purilennuk ise on tõenäoliselt pärast üle vaatamist ja võimalikku pisiremonti taas kasutuskõlblik.
-------
- Kasutaja kaido ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse
Kommentaarid
Maandutakse ikka kaldaga
Maandutakse ikka kaldaga paralleelselt või kergelt "diagonaalis" ranna poole, muidu võib vastu kalda perve või vastu seal asetsevaid puid krässida.
Viiteid juhatada ei oska, kuid kõigil piltidel, mida vette maandumistest näinud olen, oli purjekas kupliga. Reichmanni raamatus oli ka mingi lõik pühendatud vette maandumisele. Mis seal kirjas oli?
Kas sõna glisseerima, saaks asendada eestikeelsemaga?
ehk ka see abiks
ehk ka see abiks http://www.faa.gov/library/manuals/aircraft/glider_handbook/
Ei sõnagi vette
Ei sõnagi vette maandumisest aga muidu tänuväärt materjal
Häiris samuti tekstis sõna
Häiris samuti tekstis sõna "glisseerima".
Kas vette maandudes ei peaks ratta sisse jätma? Väljalastud ratas puutub esimesena vett ning tugeva äkilise takistuse tõttu võib purjekas üle nina käia?
Ei ole küll erialast kirjandust uurinud, kuid olen arvanud, et maanduma peaks piki kallast ning võimalikult väikesel kiirusel hoidma väljajoondununa ning kui vähegi võimalik teeks nii, et puude veega toimuks korraga nii kerel kui sabal või isegi õige väheke sabal ennem?
Ma olen aru saanud, et nagu
Ma olen aru saanud, et nagu põhi vastu vett puutub, läheb kere kohe veel alla, sest purilennuki tagant üles kaarduv suhteliselt kitsas kere tekitab omalaadi "imemisefekti".
Kipun arvama, et kui ratas
Kipun arvama, et kui ratas on väljas on see parajaks suureks takistuseks kokkupuutes veega ning kuna raskus on eespool, siis sellise takistuse ilmnemine lennuki eesosas paneb küll lennuki kapoteeruma (jälle halb sõna). Kui ratas sees võib võimalikult väikesel kiirusel parallelselt vee kohal lennates läbi vajudes loota väiksele "vesiliule"
selle asemel, et üle nina käia.
Imemisefekti kohta ei oska midagi kosta - pole füüsikas tugev
(aga jah - kogemused õnneks puuduvad - lihtsalt oletan)
Justnimelt. see on sedalaadi
Justnimelt. see on sedalaadi asi, mida peab teadma, mitte oletama. Seetõttu ei vaidle aga ka ei nõustu, sest Rootsi pilootide soovitusest lugesin välja teisiti.
Kuna sommidel on palju
Kuna sommidel on palju järvi ja vähe platse, peaks nende poole pealt uurima. Kindlasti on neil täpselt välja töötatud protseduuri reeglid. Samuti lennukite bülletäänides võib sellekohast infot leida. Näiteks Morane omas on olemas õpetus ja seal on õpetus just nii, et väiksel kiirusel ja saba puutuks esimesena.
Ridali purjekatel võib-olla Pirati bülletäänis miskit äkki?
Kirjutasin SVEDANOR-i
Kirjutasin SVEDANOR-i (http://www.nordic-gliding.org/). Nemad oskavad ehk juhatada parima allika poole.
Kunagi rääkisin ühe
Kunagi rääkisin ühe Soomes Räyskälä lennuvälja kasutava klubi meestega, nad ütlesid, et Räyskäläs on järv otse raja otsas ning vettemaandumine on igasuvine praktika, millest suurt numbrit ei tehta. Ei mäleta küll konkreetseid õpetusi, aga ähmaselt meenub, et justkui oleksid variandid võimalikud. Ilmselt oleks asjalik mõne sealse praktiku või paljukordse pealtnägijaga vestelda. Räyskäläs lendavad paljud klubid, nii, et sealt peaks olema lihtne asjalikku nõu saada.
Kõik eeltoodud
Kõik eeltoodud teoritiseerimised on tehtud eeldusel, et lainetus praktiliselt puudub. Kui järvel/merel on ikka korralik lainetus, siis ainult jumal taevas või neptun merepõhjas teab, mis purjeka osa esimesena vett puutub ja mismoodi.
Järvel (kui just pole tegu
Järvel (kui just pole tegu Peipsiga) korraliku laine tekitamiseks on vaja nii tugevat tuult, et sellega niikuinii ükski purilennuk ei lenda.
Selle maandumise (loe: vette
Selle maandumise (loe: vette vajumise) hetkel piisab ka 20-30 cm lainest, et see nilpsaks ennem ebasoovitavat kere osa ja purjekas panebki uperpalli
Ja selline laine tekib lihtsalt vähemagi suurema järve pinnal kuhu juba purjekaga maanduma mahub. Ja nagu kirjutasin merest rääkimata.
Esimestel vesilennukitel oli
Esimestel vesilennukitel oli probleeme vee küljest lahti saamisega, kuna põhi oli kumer. Siis lisati põhjale vett tõrjuv rant, et kumerusest tekkivat tõmbejõudu vähendada. Purilennukil võiks seega vähemalt avatud ratta luugiga maanduda, kui mitte ratas täitsa väljas. Pealegi ratas ei tohiks väga suurt takistust tekitada, kuna ta kipub ikkagi vee peal veerema.
See sõltub ilmselt lennukist, kas üritada sabaga ennem vett puutuda või seda vältida. Ise eelistaksin siiski varisemise piiril saba vette panna, kuna kohtumisnurga suurenedes vajub lennuk niikuinii läbi ja ei torpeteeru tagasi õhuku.
Siis veel see küsimus, et võimalikult väikese kiiruse saavutamiseks peaks kindlasti tagatiivad väljas maanduma, kuid kui lennuk vee alla imetakse, siis kas sellest tulenev latakas ei pruugi mehhanisme rikkuda? Äkki on oluline mainida, et tagatiibu ei tohi fikseerida ja tuleks hoida käega lahi, nii et löögi puhul annaks järgi?
Hendrik
Huvitav, ma ei leidnud
Huvitav, ma ei leidnud Reichmanni raamatust esimese otsimisega. Eks peab uuesti vaatama. Glisseerimise eestikeelne vaste on vesiliug?
Võib-olla antud kontekstis
Võib-olla antud kontekstis ei looks ise uut nimisõna vaid kasutaks väljendit "vee peal libisema"?
Glisser on ÕS-is olemas ja
Glisser on ÕS-is olemas ja selle vaste on liugpaat. Sõna glisseerima ÕS-s pole. VS-i pole lahti saanud veel. Peab kodus sirvima. Sõna vesiliug kasutatakse praktikas sellise olukorra kirjeldamiseks, kus auto rehv kaotab kontakti märja tee pinnaga ehk siis tõuseb teed katva vee peale. Sisuliselt on tegemist sama olukorraga ainult, et "teed" katvat vett on mitu meetrit
Nojahh. Võib arvata, et
Nojahh. Võib arvata, et vesiliust või veel libisemist saab ikkagi paremini aru kui glisseerimisest. Mis iganes ka väljendiks ei ole, saab see vette maandudes kaunis lühike olema
Kuplit ei lasta minema (ei
Kuplit ei lasta minema (ei tõmmata punast nuppu), vaid tehakse sulgemis lukk lahti.
Vastused siis:
EMERGENCY PROCEDURES
• Landing in lakes.
If there are no fields in sight, lakes are preferable. Land parallel with the shore. Providing the canopy is either side or front hinged, unlatch it before landing, this prevents the canopy from jamming shut due to compression loads on the fuselage. Flaps should be set to the neutral position and the spoilers should be closed at touch-down. Flaps and spoilers were not designed for water loads.
Contrary to what may be intuitively obvious, it is important to lower the landing gear. It has been proven that there is less tendency for the glider to tuck under if the gear is down.
If a water landing is done correctly, the glider may well be flyable the next day. In some parts of Sweden water landings are done on a more or less regular basis as lakes are the only option other than trees.
http://www.harrishillsoaring.org/doc/Kai_Off-airport_Ldgs.pdf
Kuplit ei lasta minema (ei tõmmata punast nuppu), vaid tehakse sulgemis lukk lahti.
Tundub loogiline. Vaatan,
Tundub loogiline. Vaatan, kas nad svedanorist kah midagi vastavad.
Sain ühelt rootslaselt
Sain ühelt rootslaselt (Sakari Havbrandt) ühe preseka, mida ta näitas WGC-l 2006.a. Üldjoontes ühtib selle jutuga, mis Tanel kirjutas. Ehk siis:
1. Ei ole soovitatav, kuna võib olla ohtlik
2. Tõenäoliselt ohutum kui metsa või raiesmikule laskumine
3. 10 vette maandumist Rootsis viimase 15 aasta jooksul
4. Ei ühtegi tõsist vigastust ei piloodile ega lennukile
5. Paljudel juhtudel on purilennuk juba järgmiseks päevaks lendama saadud
Enne maandumist vette
1. Raadios teade
2. Vool välja pealülitist (meil vist on väga vähestel purjekatel pealüliti)
3. Valmistu mõttes
4. Leia üles rihmade kinnitus aga ära ava
5. Leia üles kupli eemaldamise käepide aga ära kasuta
Kus maanduda
1. Piisavalt sügaval
2. Piki kallast
3. Järve allatuulekülge
Kuidas maanduda
1. Ratas välja
2. Väikesel kiirusel, kuid kindlasti põhiteliku ratas enne
3. tagatiivad neutraali
4. Pidurid kinni (kui võimalik)
5. Kui tagumine ratas puutub esimesena vett, tõmbab see saba alla, kohtumisnurk suureneb ja purilennuk paiskub õhku tagasi. Järgneb varisemine ja vette plartsatamine