Kasutaja einar ajaveeb

Ridali 28. märtsil

kopad kohal , algab uue elektriliini ehitus lennuväljalekopad kohal , algab uue elektriliini ehitus lennuväljale

30. märts kalale.

Ridali Kalastajaklubi MTÜ suundub laupäeval Tilsi järvele kala püüdma. Järve jääl püüame olla umbes kell 12. ja lahkume 15.00-16.00, oleneb, kuidas näkkab.
Järve jääle läheme Põdra maja juurest, pererahvas pakkus lahkelt ka sauna.

Estonian Airi kahjum ulatus mullu 49 miljoni euroni

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/estonian-airi-kahjum-ulatus-mullu-...

kommentaar:
Joke5
21.03.2013 13:52
Uskumatu millised numbrid.

49,2 miljonit eurot kahjumit ...

see teeb peaaegu 1 miljon eurot nädalas
ehk
200000 eurot iga tööpäev
ehk
25000 eurot tunnis
ehk
416 eurot minutis

KUHU lugupeetud eesti õhumüüjad te selle raha olete pannud ???

Koit Kaskel: Teatan ametist lahkumisest

Head kolleegid

Teatan, et 3. aprill 2013 on minu viimane tööpäev Lennuameti peadirektorina. 4. aprillist võtab peadirektori ülesanded üle lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristjan Telve.

Olen töötanud Lennuametis alates jaanuarist 1998, sealhulgas peadirektori ülesandeid täitnud alates 2003. a maikuust. Noore inimese jaoks on see ainult veidi vähem kui poole elu pikkune periood, mistõttu siit saadud kogemuse väärtust on raske üle hinnata. Seepärast olen kogu südamest tänulik teile kõigile, kellega olen oma tegemistes kokku puutunud, mõistva koostöö ja mulle osutatud usalduse eest! Aitäh!

Heameel on tõdeda, et ohutuse tase Eesti ärilises lennutegevuses on viimase 10 aasta jooksul olnud igati korralik, õnnetusi pole toimunud juba alates 2003. a veebruarist. Vaatamata oma väiksusest tulenevatele piirangutele on Eesti järjest täienevate Euroopa lennundusohutusnõuete osas EASA poolt korduvalt edukalt standardiseeritud, mis tõendab, et EL ühised lennundusohutusnõuded on rakendatud. Samuti oleme tunnustuse saanud Euroopa Komisjonilt, ECAC-ilt ning läbinud mitmed muud rahvusvahelised auditid. Seega võib väita, et lennuohutuse järelevalve on Eestis korraldatud ja teostatud viisil, mis on võimaldanud lennundussektoril häireteta toimida ning avalikkusel nautida mõistlikult madala riskitasemega lennundusteenuseid.
Oluline on ka, et osaletakse rahvusvahelises ühistegevuses ja arendusprojektides ning tehakse järjest tihedamat koostööd tsiviil- ja militaarstruktuuride vahel. See kõik on võimalikuks saanud ainult tänu lennundustegevuses osalejate, regulaatorite ja järelevalve omavahelisele koostööle ning lennunduspersonali professionaalsusele, millele kaasaaitamine on olnud minu üheks peamiseks missiooniks selles ametis.
Loodetavasti saab tehtule tagasi vaadates öelda, et oleme üheskoos Eesti asja ja eriti tsiviillennundust edasi aidanud.

Saavutatut tuleb hoida ja arendada, samuti aidata järgi valdkondi, mis on ehk erinevatel, kuigi tihti objektiivsetel põhjustel vajalikust vähem tähelepanu saanud. Selleks kõigeks soovin teile jätkuvalt säravaid ideid, koostöövalmidust, otsustavust ning teotahet teha ära õigeid asju ning oskust teha neid ka õigesti. Eesti väärib kohta lennundusmaailma paremikus ning tahtmise korral on selleks kõik eeldused.

Lugupidamisega ja kõige paremate soovidega

Koit Kaskel
Peadirektor
Lennuamet

Ernst Kalde hindä tettü purilinnuki pääl

Ernst KaldeErnst Kalde
Miis, kiä pand Võro liina pudõlihe...

1930ndil aastil elli Võrosuu tsillokõsõn majan Võro kõgõ suurõmb vällämõtlõja, kinkal oll nigu veren kõik aig pruuvi ja kõpitsa. Tuu oll kõigilõ võrolaisilõ teedä Kalde Ernst, kiä tävve õigusõga tiinse är «Wõro Edisoni» nime. 1933-34ndil aastil tekk tä valmis purilinnuki, miä om ka seo pildi pääl kuun tegijäga. Seo purilinnukiga kõrraldõdi talvildõ Tamula pääl lindamisõ kursuisi. Seo oll Kalde Ernsti edimäne suur tüü, midä panti tähele ka muial Eestin.
1930ndidõ keskel oll Võro vällämõtlõjal käsil vahtsõnõ vällälöüdüs, nimelt lambasoolikist viiolikiili tegemine. Tuu jaos mõtõl tä vällä keerotamismassina, minka sai lambasooliga traadi pääle keerota ja nii saadul viiolikeelel olï peenemb ja parõmb kõla ku Itaaliast ostõtuil viiolikiilil. Tä tahtsõ velega kuun ka viiolikiili tüüstüse käümä panda, a tuu es õnnistu. Viiolikiili oll vällämõtlõjal hindäl kah vaia, selle et tedä kutsuti ka «Wõro Stradivariusõs», kiä oll tennü mitu viiolit uma perre jaos ja neo olli ainulidsõ kõlaga.
Ummamuudu ja seletämäldä oll ka Kalde pudõlihe pant Võro liin, ohkõsõst papist tettü maja ja kerigu näütsi Võri liina illo. Järgmädses oll täl plaanin pudõlihe panda Wõro vaksal ja Taara kasarmu, a kas tä tuud tetä jõudsõ, ei mõista üldä. Huvitav om viil märki, et Kalde veljul es olõ ütelgi vällämõtlõja suunt.
Kalde Ernsti juhtlausõ oll: mõtlõ asjo vällä terve elo, kõik aig proovi ja kõpitsõ ja ku ka summa lätt, tii-i tuust vällägi, otsi vahtsit mõttit ja kõpitsõ edesi.

Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja

Purilennu MM 2015 ja 2016 toimub Pociunais

Purilennu MM uue 13,5 meetri klassis toimub 2015 aastal Pociunais ja purilennu MM klubi, standard ja 20 meetri kahekohaliste klassis 2016 aastal samuti Pociunais.
http://www.fai.org/igc-news/37028-2013-igc-annual-meeting
PW-5 ilmselt uues 13,5 klassis enam ei osale, kas ehitatakse uued plaanerid või uued tiivad olemasolevatele keredele.

Soomlaste Arcus E ja...

Langevarjurid "Pealtnägijas"

6. veebruari "Pealtnägijas" on lõik Kuusiku langevarjuritest.
Sealsed langevarjuklubid teevad endale algavaks hooajaks reklaami ja teemaks on hüppel tekkinud luumurd ning järgnenud kohtuasi.
Kui oled allkirja paberile andnud, siis peale uksest väljahüppamist on kõik edaspidine juhtuv hüppaja mure. Aga kodanik hüppaja ei taha sellest hiljem millegipärast enam aru saada.
Kindlustus Saksamaal, kohustuslik kõigile:
http://www.fallschirmsportverband.de/index.php/service/Versicherung?Mttg...

Seminar EASA nõuetest

http://www.ecaa.ee/index.php?id=200164
Klubi liikmetest on oma osalemisest teatanud Jaan Susi ja Kert Kotkas.

Ideid rahvakogult: Estonian Air MTÜ-ks,...

Sama mõtte käisin korra välja siin kodulehel :).
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ideid-rahvakogult-estonian-a...

Eesti rahvusliku lennufirmaga seoses on huvitav ettepanek Urmas Arumäel, kes leiab, et tuleks ehk leppida sellega, et Estonian Air ei hakkagi kasumit teenima ning tuleks seda käsitleda kui MTÜ-d.

„Mis mõtet on siis mängida äriühingut, kui äri teha ei saa, ei osata, või polegi võimalik. Äriühingu eesmärk on toota kasumit ja kui seda polegi kuskilt tulemas, ongi pankrot,“ kirjutab ta.

„Samas oleks Estonian Airi sulgemine teatud mõttes katastroof ja süvendaks Eesti ääremaastumist. Äriühingut lõputult riigi poolt doteerida ei saa - see moonutaks turgu ja poleks kooskõlas vaba turumajandusega ning Euroopa Liidu reeglitega. Kuna äriühingut MTÜks ümber kujundada ei saa, tuleb AS Estonian Air viisakalt ja vabatahtlikult lõpetada ja moodustada MTÜ Estonian Air, mida saab riik vajadusel ülal pidada,“ leidis Arumäe.

Lehed