Naljakas lendamine oli seekord. Mõtlesin, et proovin seda Taneli soovitatud lühikese marsruudi korduvat läbi lendamist ja õieti tegin. Sain rahulikult uhada ja kiiret lendamist harjutada selmet põdeda, kas ma lennuväljale tagasi jõuan.
Sedasi nägi see lend välja. IGC faile ise asub siin: http://www.egeen.ee/u/braun/ridali/files/593X7SK1.igc
Pilvepõhi oli madalaim, millega ma kunagi lennanud olen - 800-1100. Samas tõuse oli tihedalt ning küllalt tugevaid. Pärast taski läbi lendamist võtsin uue ülesande lennata läbi Ridali-Antsla-Rõuge-Ridali kolmnurk, kuid Antsla juures hakkas purjekal aku tühjaks saama ja pidin tagasi tulema. Teisalt oli Antslast kuni peaaegu Võruni ka suhteliselt suur auk, mis oleks tähendanud seda, et oleksin pidanud kauglet ringiga Rõugeni hiilima, siis lipsti pöördepunkti mingis sektori tagumises osas ära võtma ja siis mingi ringiga uuesti Võru kaud Ridalisse lendama. Risky business if you ask me. Arvestades, et 1100 meetrist kõrgemale sai harva. Antsla pöördepunkti võtsin küll sektori tagumises nurgas ära.
See pilt sai tehtud Tilsi ja Ridali vahel Antsa poole lendu alustades (peitepilt - leia pildil Blanik).
Aga igatahes oli õpetlik lend. Eriti selles suhtes, et järgmiseks aastaks tuleb ehitada uus akusalv kahe aku jaoks, et saaks rahulikult pikemaid lende teha. Ilmselt see akude kõmmeldumine on olnud ka selle raadionõrkuse põhjuseks, mis mind vahest XL-ga lennates vaevanud on.
Lisaks tegin Matiga paar maandumisharjutust Blanikuga, kuna sel hooajal pole saanud ühtegi maandumist tehtud ilma kitseta. Blanik maandub ikka jube aeglaselt võrreldes Jantariga 
Isegi kinniste tagatiibadega. Aga arvan, et sain pihta, mis ma valesti teen. Ootan Jantarilt samasugust maaefekti nagu Blanikul, kuid seda ei ole ega tule.
Stardis Taneli järel.
See pilt on Lennuameti ametnikele, kes arvavad, et PDA varjab spidomeetri vaatevälja.
Kirglik hüppaja uuris klubi uut langevarju. Lõpuks leidis selle värvi mitte sobivat ja kargas ilma edasi.
- Kasutaja kaido ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse