ASW 15 eleronide kangelt käimise parandamine ja muu selle lennukiga seonduv

Sisestas kaido, R, 2008-01-18 11:00

Lisasin oma galeriisse pildid selle kohta, kuidas ja kust paigata seda pealkirjas kirjeldatud probleemi. Saadaval siit: http://www.purilend.ee/v/users/kaido/ASW-15+paikamine/

Nende piltide paigaldamise algpõhjuseks oli Mati vastavasisuline telefonikõne.

Kui nüüd laiemalt vaadata, siis enne kui nimetet purjeka eleronidega tegelema hakata tuleb too tervikuna ette võtta kuna:
1. Tiivad on väga hullus olukorras ja vajavad uuesti katmist. Selliselt lennata ei või
2. Tiivad võivad hallitanud olla. Tuleb vaadata tiibade sisse kasvõi peegliga (parem kasutada korralikke vahendeid) ja otsida hallitust
3. Mälu järgi oli tal ka sabaga mingi probleem (vist käis pöördetüür vastu kiilu) - seegi tuleb ravida
4. Kui juba asja kallale asuda, siis tasuks kokpit üle vaadata ja korda teha
5. Uurida võimalust paigaldada uus puksiirlukk ninasse (vana võib vintsimise jaoks alles jääda)
6. Uurida võimalust vähendada ujuva stabilisaatori neutraalsust, et juhisele rakenduvad jõud progresseeruks koos kiirusega. Sellele tasub läheneda väga ettevaatlik, kuid see on oluline teema, sest tänu neutraalsele stapile on lõhutud suurtel kiirustel nii mõnigi ASW-15
7. Paigaldada Mylar-i teibid ja turbulaatorid, kuna ASW-15 lennatavusele annavad need väidetavalt märgatavalt juurde

Kui see kõik tehtud saab klubi omale tõeliselt vinge purilennuki. Kas kõike seda mahukat tööd tasub ette võtta - ei tea.

Kommentaarid

matti - R, 2008-01-18 11:51

Aitäh Kaidole, vajaliku teabe eest. On selline uitmõte saada klubi ASW lendama. Enne kui üldse selle purilennuki peale kulutusi tegema hakata, on vaja veendumust, et saame eleronid korralikult liikuma. Alles seejärel on mõtet Kaido loetletud töid tegema hakata. Vana värvikihi ja dekoori mahalihvimine, uuesti pahteldamine ning värvimine on töömahukad ja aeganõdva d tööd. Oleks kahju kui kogu sellist tehtud tööd selgub, et eleronid liiguvad ikkagi ohtlikult kangelt ning kogu vaev on olnud asjatu.
ASW- le tuleks veel kiilu sisse liimida raadio lairiba-anten, kiilu ülaosa esiservale tuleks veel välja tuua variomeetri TEK toru.
Muidugi eleronide raskendatud käigu kurja juur võib olla hoopis pikkade juhtvarraste liigne tihedus tugihülsides, neid Kaido joonistel ei ole.

einar - R, 2008-01-18 12:10

http://www.asw15.org/component/option,com_docman/task,cat_view/gid,24/It...

einar

matti - R, 2008-01-18 14:32

Einari viidatud veebiaadressil on ainult ASW-15 manuaal (kah vajalik), see on mul juba varem klubi jaoks tõmmatud ning peaks Lennuameti nõuetele täitsa vastama, sest on ingliskeelne.

kaido - R, 2008-01-18 15:31

Loe seda selgitust. see on kogu asja võti. Seal on see lahendus kirjeldatud, mismoodi need tugipuksid lahti saab.

matti - R, 2008-01-18 21:44

Jutt on nendest eleronide juhtvarrastest, mis algavad tiivakonsooli kerepoolsest otsast kuni eleroni juures oleva liigendini. Sinnani on oma 4 meetrit ning nii pikal lõigul on need vahepeal toestamiseks läbi viidud puksidest, muidu hakkaksid vardad painduma või ka võnkuma. Seda tiivakonsooli osa joonisel pole ning seetõttu ei ole selle kohta ka kirjeldust.
Jantaril oli samade varrastega vastupidine probleem, kolisesid võnkusid teised liiga vabalt, sest nende varraste (all. torud) tugilaagrite pronksvõllid purunesid.
Sleplukk võib jääda sinna kus see on, kuid hea oleks kire ninaosasse lisada veel üks lukk, siis raskuskeskmele ligemal olev lukk sobib ASW vintsimiseks ja ninaosas olev lukk, lennuki järel sleppimiseks. See lisaluku plaan on muidugi kahtlane, sest siis tuleb ka kere kabiini põrandat tugevdada.

kaido - L, 2008-01-19 00:53

Seda ülejäänud tiiva siseosa joonist polegi sul vaja. Kirjutan siis lahti selle asja nii nagu mulle seda omal ajal seletati ja kuidas seda ka siin kirjeldatud on.

1. Eemaldada tiib
2. Leida jooniselt lõigatava ava asukoht. Mina lugesin sealt välja nii:
2.1 Märkida kaldtüüri pesa kerepoolset ribi (mitte segi ajada tiivakatte servaga, mis ulatub veidi kaugemale) pikendav joon Angel tiivale. Kontrollida, et saadud joon oleks tiiva kerepoolsest otsast 4440mm kaugusel
2.2 Märkida tõmmatud joonest kere poole 40mm kaugusele paralleelne joon (b)
2.3 Mõõta mööda esialgu märgitud joont Angel tiiva tagaservast 380mm. NB! Mujalt mõõtes saadakse vale asukoht, kuna kaldtüüri pesa otsa ja tiiva tagaserva vaheline nurk pole tiiva noolsuse tõttu täisnurk
2.4 Märkida vinkliga saadud kaugus joonele (b)
2.5 Saadud ristumine on väljalõike kese
3. Valmistada vineerist tugevdusseib läbimõõtudega 130/90 mm
4. Märkida väljalõigatava ava kontuur (100mm diameetriga ava tarbeks)
4.1 Teha kontuurile mitmesse kohta üheselt mõistetavad asendimärgid, et hiljem oleks võimalik kate õiges asendis õige koha peale tagasi liimida
5. Lõigata ava tiivasse
6. Ühendada lahti kaldtüüride juhtvarras ja tõmmata see välja
7. Puhastada kaldtüüride juhtvarras
8. Valmistada hõõrits, mille läbimõõt on 17,5mm ja kinnitada see 16mm läbimõõduga toru külge, mis oleks piisavalt pikk, et hõõrits saaks läbida kõik puksid ja jupp jääks hõõruja pihku kah. Seega ca. 4440mm peaks igati paras jupp olema. Jälgida, et hõõrits ja toru oleksid täpselt ühel joonel.
9. Puhastada puksid hõõritsaga
10. Paigaldada tagasi kaldtüüride juhtvarras. NB! Varrast mitte määrida, et olukord ei korduks.
11. Paigaldada vineerrõngas nagu näidatud joonisel ja liimida see sinna paigale. Vineerrõngas toetab tagasi liimitavat tiiva tükki ning tugevdab augu servi. 130mm vineeritüki sisse saamiseks 100mm august võib selle ühest kohast lahti lõigata ja siis ots ees nagu kruvi sisse keerata.
12. Liimida tiiva kate tagasi
13. Puhastada tööpind. Soovi korral pahteldada, lihvida ja värvida.

Mõnedel juhtudel on tüübid pannud vana tüki asemele ka kruvidega kinnitatava pleksiklaasist akna, et saaks vajadusel uuesti sama auku kasutada. Reeglina seda auku enam väga põhjalikult kinni ei mätsita.

Kui sleppluku ninasse paigaldamise juurde tagasi tulla, siis omajagu keerukust seal siiski on, sest ASW-15 kere pole ninas piisavalt tugev, et slepplukku seal kinni pidada. Selleks tehti sinna mingi värgendus aga kas see oli torudest ferm või mingi klaasriide ja liimi pusa, seda ma ei mäleta. Miskipärast usun viimast.

alari - R, 2008-01-18 19:55

Mis see puksiirlukk siia puutub? Mis sel viga?

einar - R, 2008-01-18 20:11

Puksiirlukul on ka kindel ressurss, mitu korda võib pukseerida, nagu ka õla- ja vöörihmadel(ajaline).

einar

alari - R, 2008-01-18 20:58

Seda jah aga miks vaja seda ümber paigutada? Kui praegusel resurss läbi, siis tuleb uus muretseda ja samasse kohta panna. See et ta veidi ühel pool ei ole probleem.

einar - R, 2008-01-18 21:02

Kaido: 5. Uurida võimalust paigaldada uus puksiirlukk ninasse (vana võib vintsimise jaoks alles jääda)

Vist selleks, et lukk asub kõhu all tiibade lähedal ja ühel küljel, mis stardil võib tekitada probleeme. Aga see ei ole teostatav, tõenäoliselt.

einar

alari - R, 2008-01-18 21:10

Usun, et ehituslikult nii tehtud, et mujale ei anna panna (vähemalt meie tingimustes).
See ASW-ga stardiprobleem on liialt ületähtsustatud. Pole hullu midagi. Kui on probleeme tuleb seda küll lendajast leida.
Eleronide probleem ja hallituse võimalikkus on esmased!

kaido - L, 2008-01-19 00:15

ASW-15 lisaluku paigaldamise kohta on kah töökirjeldus ja joonised kusagil olemas (mitte minul aga pmst. võimalik teatud jõupingutusega hankida). Keegi hull ei hakka olemasolevat lukku ninasse paigutama. Sinna tuleb ikka uus lukk panna. Ei ole üle mõistuse keeruline töö, kuid siiski mitte "nelja kruvi teema". Kindlasti pole see kõige olulisem töö selle purjeka juures aga kui asi põhjalikult ette võtta, siis tasub sellele mõelda. Päris palju ASW-15-id on omale ajapikku ninaluku saanud. Just klubides selliste taastamistööde käigus eesmärgiga vältida selliseid imelende, mis ka meie klubis selle purjekaga justnimelt totaka sleppluku asendi pärast toimunud on.

alari - L, 2008-01-19 10:19

Just nimelt - ei ole see kõige olulisem töö selle purjeka juures.
Sellised imelennud on toimunud liigvähese lennukogemusega ja endast ülehindavate purilendurite lubamisel valgete peale, s.t. need imelennud oleks toimunud ka mitte ASW15-ga lennates. Sleppluku asendist tingitud viltuse tõmbe pareerimine on sama lihtne nagu külgtuulega stardi puhul tuule mõju pareerimine.

matti - L, 2008-01-19 10:46

Eleronide teemast aru saadud.

Sleplukuga pole mõtet meie võimsusi arvestades jamada. Olen ka püüdnud kummutada legendi, justkui põhjustaks ASW-15 imelende sleplukk, kuid paistab, et asjatult. Alari ütleb õieti, süüdi pole luku asukoht, kuivõrd kogenematu piloot. Meie ASW lukul on põhimõtteliselt ressursi küllaga, sest vintsitud seda pea-aegu polegi.

kaido - L, 2008-01-19 20:48

Ka Derek Piggott, kes on üks kogenumaid purilennuinstruktoreid maailmas ja raamatu Gliding Safety autor, peab ASW-15 puksiirlukku ohtlikuks. Üldine reegel on see, et kui üks purilennuk omab mingisugust kiiksu, millest mitte teadlik lendur paneb selle lennukiga kindlalt võssa, siis loetakse seda alati ohtlikuks. Seda just klubikasutuses, kus paratamatult alati leidub väheste kogemustega piloote, kes muidu küünivad valge tasemele.
Pealegi. Selle puksiirluku lollakat asukohta tunnistas ka tehas, sest hilisematel versioonidel ASW-15-st (ASW-15 Dirol oli puksiirlukk paigaldatud kere telgjoonele. Selline puksiirlukk on ohutu ainult siis kui selle lennukiga lendavad piloodid, kellele see on ainus lennuk, millega nad aasta läbi lendavad. Näiteks siis kui see on inimese enda omandis. Pealegi peidab vintsilukku kinnitatud trossiga pukseerimine endas igal juhul varjatud ohte.
Teisalt ei liigita Piggott ASW-15 ohtlike purilennukite hulka, sest selline puksiirluku asend pole tappev. On purilennukeid, mille lennuomadused on nii hullud (näiteks PIK-20 pidurite pärast), et ükski puksiirkonks ei suuda iial nii palju probleeme põhjustada.

Ma ei ütle, et see oleks konkreetse eksemplari kõige suurem probleem. Kuid ei saa ka nägu teha, nagu oleks tegu imaginaarse hädaga, mille mõned asjatundmatud tüübid on välja mõelnud. Kas see väärib tegelemist või mitte sõltub konkreetsest raha- ja töömahust, mis sinna alla tuleb panna. Kõhutunne ütleb, et ei vääri aga kui juba tööks läheb, tasuks seda siiski kaaluda. Kasvõi lihtsalt selleks, et langetada ratsionaalne ja teadlik otsus tegemise/mitte tegemise kohta.

einar - L, 2008-01-19 21:21

Pik-20ga on õnnestunud lennata 2,5 tundi ja piduriklapid olid väga efektiivsed, keegi isegi ei mainitud piduriklappide probleemi. Mis siis mind ähvardada võis ?

einar

kaido - L, 2008-01-19 23:54

Ma ei taha seda Piggotti juttu täies mahus siia ümber tõsta. Igatahes käis see varasemate mudelite kohta. Üldjoontes oli sisu selles, et tiiva tagaservas olevate pidurite väljastamine käis mingi vändaga, mida tuli siis ühele või teisele poole kruttida ja vahest võib eksida kruttimise suuna valikul, mille tulemuseks on purunendud purilennuk. Hiljem (alates mudelist PIK 20D) tulid kasutusele tavalised Schempp-Hirth tüüpi pidurid, mis töötasid normaalsel viisil.

matti - P, 2008-01-20 13:58

See kommentaar teeb mind täiesti mõtlikuks. Veendumus, et juhtimisega mittehakkama saanud piloot peab leidma õigustatult süüd mujal, mitte aga oma suutmatuses. ASW-15 sleplukku asukoht on veidi tavatu ning see ongi järelikult üks äparduste põhjus, kas see ikka on nii? Võrrelda purilennukit pea-aegu, et elusolendina (käitub veidralt, on kiiksuga jne.), näitab tegelikult meie endi küündimatust, kiiksu meie endi peas.
Tunnistame ausalt, kas peame enda rahvast nii väikeseks, et meie keskel ei saa olla autoriteete, autoriteedid meie jaoks on kuskil kaugel ja kõrgel, nagu ka Derek Piggott, kelle nimi ei ütle mulle näiteks mitte midagi?
Ohutu lendamise võti on väljaõppes, ka ASW-l lendama asudes tuleb selle purilennuki iseärasused endale selgeks teha. Alari, Einari ja teiste (ka minu) nõuka ajal (mis hellitav väljend) väga põhjaliku väljaõppe saanud purilenduritele ei mahu kuidagi pähe, süüdistada purilennukit oma tehtud vigade puhul. Kaido on alustanud lendamist vabas Eestis ning seepärast ei arvesta ta üht väga suurt purilennu eripära (erinevust) Läänes ja NSVL-s. Nõukogude süsteemis oli maa ainult riigi omand, ning seepärast oli võimalik, et DOSAAF-i väljaõppekavas nähti ette väljaspool lennuvälja (platsile) maandunud purilennuki tagasitoomine lennuväljale, ka lennuki slepis. Oskustega purilendurid (enamik) olid suutelised lennuki slepis igasuguse keerukusega platsilt tõusma, kas purilennuki sleplukk asub 10 sm siin või seal oli täiesti tähtsusetu, sest muud segavad tegurid olid kordades suuremad.
Läänes oli purilenduri platsile maandumise hooleks maanduda võimalikult maantee ligidal, et oleksid võimalikult vähesed põllukultuuride kahjud ning tagatud ligipääs järelkärule. Purilennuki kodulennuväljale tagasisleppimine lennuki järel oli välistatud, purilenduril ei olnud seega selliseid oskusi vaja. Muidugi võib selliste oskuste puudumisel, nagu omasid seda Nõukogude purilendurid ning mida Piggottil ei olnud, igasugust kõrvalekallet „väljakujunenud“ normist konstruktsioonis, kahtlustada ebaõnne allikana.

peeter - P, 2008-01-20 15:07

Mina mitte ainult usun, vaid olen lausa veendunud, et lennuki erinevad konstruktsioonielemendid ja kompositsioon omavad väga määravat tähtsust lennuki käitumise seisukohalt. Nende hulgas on ka puksiirluku asukoht üks selliseid mõjureid. Ridali klubis on nii kogenud kui ka vähemkogenud lendajad korduvalt omal nahal ja tunnistajate silme all tunda saanud, et kui kõik läheb hästi, võib lennata muheldes, kuid kui ASW või T tiivaots hoojooksul korra rohtu puudutab, võibki järgneda kiire ahelreaktsioon, millest edukaks väljatulekuks on tõesti vaja enamat kui tavalendamisega omandatud oskusi.
Praeguseks ajaks on tuntud üle saja lennukikonstruktsioonilise asjaolu, mis mõjutavad pöörist, kusjuures eraldi toimivad pöörisesseminekut soodustavad ja pärssivad, pöörise kulgemist soodustavad ja pärssivad ning pöörisest väljatulekut soodustavad ja pärssivad mõjurid.
Soome PIK-i ajalooraamatus on kirjeldatud, kuidas konstrueeriti ja ehitati üks lihtne ning kindel algväljaõppepurilennuk, mida katsetasid mitu kogenud pilooti ja nende kõigi ühine arvamus oli, et seda lennukit ei saa pöörisesse ajada. Esimese vintsimisega lasi õpilane kohe pärast lahtihaakimist kõigi silme all selle lennuki pöörisesse, tuli aga ilusti välja ja maandus hästi. Peale seda alustasid kogenud lendurid uuesti ning olid sunnitud möönma, et sellise liigutusega on tõesti pööris võimalik. Nii saidki kogenud mehed ühe kogemuse võrra rikkamaks.

kaido - E, 2008-01-21 00:17

Oh jumal, jälle üks mõttetu vaidlus.

Mati. Mina ja kõik Ridali inimesed peavad Sind kindlasti autoriteediks. Selles pole kahtlust.

Ma ei tea, miks sa Piggottist midagi kuulnud pole, kuid kindlasti on tegu tuntud ja respekteeritud vanahärraga. Purilennu tegijate ring ei koosne ainult sakslastest. Ma pean Sinust väga lugu ja austan kõike seda, mida sa teinud oled, kuid kindlasti ei saa sind võrrelda kogemuse poolest Derek Piggottiga. Sest:

1. Piggott on lennanud paljude erinevate lennumasinatega (ca. 5000 lennutundi 147-l erineval mootorlennukil ja 5000 lennutundi 178 erineval purilennukil). Fakt on, et mitte ainsal eestlasel pole sellise ulatusega lennukogemust.
2. Piggottil on väga pikaajaline instruktorikogemus.
3. Piggott teenis lennuväes 11 aastat (alates 1942) lennuinstruktorina ja transpordipurilennuki piloodina. Algselt koolitus hävituslenduriks.
4. Piggott on osalenud üheksas filmis lennukaskadöörina
5. Piggott lendas maailma esimese purilennuki koopiaga ja osales selle ehitamises
6. Piggott oli esimene inimene maailmas, kes on tõusnud õhku inimjõul lendava lennukiga
7. Piggott on kirjutand seitset raamatut purilennust
8. Piggott disainis turvalukku purilennuki piduritele, mis on läinud seeriatootmisesse
... seda nimekirja võiks jätkata pikalt.

Derek Piggott on väga suure ja mitmekesise lennukogemusega piloot, kes on tegelenud ka purilennu teoreetilise poolega süvitsi just lennuohutuse vaatevinklist ja keda respekteeritakse maailmas kui selle valdkonna eksperti. See vana tegi veel 81 aastaselt 505km taski ära venelaste 12,6m tiivaulatusega purilennukil Me-7 (tuntud kui AC-4 Russia), kusjuures sama ülesande olid sunnitud katkestama palju paremate purilennukitega piloodid. On ülim (ja tõenäoliselt põhjendamatu) enesekindlus väita, et "mina tean lennuohutusest rohkem kui tema".

Pealegi pole asi selles.

Fakt on, et ASW-15 külgmise asetusega puksiirkonks põhjustab eripärasid lennuki käitumises puksiirlennu alguses. Seda peab arvestama, sellele tuleb vastu tegutseda ja seetõttu on tegemist konstruktsiooni iseärasusega, mis mõjutab vaieldamatult lennuohutust. Lennunduses on peamine riskifaktor inimfaktor ja kui mingi nüanss lennuki ehituses suurendab inimfaktori osakaalu on see vaieldamatult täiendava ohu allikas. Minu arvates on täielik absurd sellele vastu vaielda. On ilmselge, et pikiteljel asetseva puksiirkonksuga ASW-15-ga on ohutum startida.

Juhtimisega mitte hakkama saanud piloot on loomulikult alati ise süüdi. Aga kui purilennuki konstruktsiooni eripära suurendab probleeme, millega purilendur peab tegelema, on see lisariski allikas. Jutt ei käi absoluutselt mitte sellest, kas puksiirluku asetusega saab piloodi vigu vabandada, vaid sellest, et pikiteljel asetseva puksiirkonksuga purilennuki juhtimisel on inimfaktorist tulenev riskitegur väiksem ja selline purilennuk on seega ohutum lennata ceteris paribus.

alari - E, 2008-01-21 00:48

Mis maalane see hr ceteris paribus on ja palju tal lennutunde on?

kaido - E, 2008-01-21 07:26

Arvasin, et inimesed teavad seda fraasi aga ilmselt eksisin.

http://en.wikipedia.org/wiki/Ceteris_paribus

alari - E, 2008-01-21 08:19

OT: Kas K.Tiigisoone nimelise purilennuõpikuga tuleb koos ka vihik kasutatud võõrkeelsete fraaside indeks/tõlkega või kasutad neid ainult siin vestluses? Biggrin

kaido - E, 2008-01-21 09:03

Ei. Jah.

peeter - E, 2008-01-21 15:15

Kui seda arvamuste- ja teadmistevahetust annab vaidlusena võtta, siis vähemalt minu poolt pole eesmärgiks kedagi seljatada, pigem huvitavad mind teiste teadmised, ka siis, kui need on mu enda tõekspidamistega vastuolus. On olnud juhus, kus ma hakkasin ühest Matti väljaöeldud asjast aasta või paari pärast aru saama. Švejk märkas rõõmsalt endas geniaalsusesädet, avastades, et ümberpiiratud väeosa peab alla andma. Ilmselt on ka minul sarnaseid rõõmsaid avastusi veel hulganisti ees. Helsinki eduskunnatalo ees on ühe kunagise Soome presidendi Kyösti Kallio kuju jalamil tekst: Tarkus algab tõsiasja tunnistamisest. Olen püüdnud seda ikka vaikimisi meeles pidada.