Aastad pole vennad, selle aasta õppetunde lausa andis pastakast imeda. Loodetavasti ei ole tegu lubjastumise ega vanaduses osasid inimesi tabava õppevõime vähenemise ja “tean-kuidas-asjad-tegelikult-on” suhtumisega. Sestap olen ette tänulik klubikaaslastele vihjete eest teemal, et kus mul arenguruumi on ja üheskoos täiendame siis seda kirjatükki!
Lugu sellest, kuidas ma Tartu lennujuhid paanikasse ajasin ja uurimise põhjustasin
Vastu talve sain Lennuliiklusteenistuse AS käest parasjagu ehmatava, punase AMETIALASEKS KASUTAMISEKS kirjaga varustet emaili. Selle lisas oli uurimus pätt-purilennuk ZS-GCV Tartu õhuruumi tungimise järel vallandunud sündmustest. Minu kurvastuseks pandi selles hernestele nurka põlvili lennujuht ise. Loodame, et see ei too kaasa massilist purilendurite tagakiusamist järgmisel aastal!
Eks ma olin ise natuke süüdi ka. Asi selles, et kui raadios asukohta küsitakse, siis teatan ma lähima suure asula nimetuse. Ma üldse ei mõelnud, et “Valgjärve” tähendab Tartu lennujuhtidele, et olen nende õuele tunginud. Valgjärve aga on meie G2 õhuruumist väljas ja Tartu TMA sees. Mina aga punnitasin lõunatuule kiuste end hoida täpselt G2 piiri peal. Kui asukohta küsiti, põrutasin raadiosse esimese asula nime, mis kompuutris vastu vaatas.
See aga vallandas paraja rabelemise, sest samal ajal oli Tartust startimas Valga suunas IFR lend ja mõistagi siis enamvähem tee peale jääv transponderita purilennuk on üks paha asi.
Enda arvates olin ülimalt tubli, sest esitasin lausa lennuplaani ja puha (ilma selleta poleks mind üldse otsima hakatud), aga näe mis välja tuli! Enne Tartu poole minekut ikka helistan lausa maa pealt ja hoiatan neid ette jne. Ja nüüd järsku sihuke jama.
Õppetund siis selline, et miski ei oleks takistanud mul raadio teel teada anda, et ma sinna Tartu poole minekut kavatsen, kui ilm lubab. Sest juba poolel teel Valgast Tartusse võib näha, et Tartu pool on enamvähem OK ilm ja miks mitte neid siis ette hoiatada.
(Ahjaa, milles lennujuht pandi enda viga tunnistama? Nimelt oli ta IFR lennu eel õhuruumi puhastamiseks andnud käsu G2 põhjatsoonis (ehk siis purilennuväljast Põlva ja Otepää poole jäävas osas) kõigil õhusõidukitel kobida allapoole 2000ft MSL. See tähendab seal Saverna kandis peaaegu 400m AGL… Eksimuseks ei pidanud uurimiskomisjon siiski purilendajatele ohu põhjustamist, vaid õhuruumi kasutamise koostööprotokolli rikkumist).
Me oleme näha!
Sel aastal toimus Kevadtorm ennenägematu tõsidusega. Ilmselt olid Ida-Eestile suunatud kogu maailma radarid, luuresatelliidid ja agendid. Sestap oli ennustatav (aga siiski uskumatu), et Einar sai organitelt kõne täpselt sellel hetkel kui ma piki sopilist Läti põhjapiiri rühkisin. Oleme ikka mõistatanud, et kas radarid meid näevad. Selle kõne valguses ma arvan, et nad on kogu aeg näinud, aga ei ole tahtnud oma võimeid paljastada. Kevadtormi õhinas aga lobiseti välja.
Ärge siis teise poole agentidele rääkige, isegi kui mõõdukalt piinama asutakse 
Pigem võin aidata minikoolitusega, et kuidas lennuplaani esitada täitsa ametlikult Lätti lendamiseks. Siiamaani on täitsa sujuvalt läinud, kui natuke nippe teada.
Korduv lugu sellest, et taevas on ruumi vähe
Eelmisel aastal kirjutasin sellest, kuidas pilvede ümber hullates otsustasin viimasel hetkel pilvest vähe eemale hoida ja siis hüppas sealt tagant välja purilennuk. Otseselt ohtu ei olnud, aga oleks ma sinna pilve ligi hoidnud, siis võib-olla oleks olnud.
Sel suvel juhtus sarnane lugu. Sellises kohas nagu ei oota ju teist purilennukit ja ometigi lendas ta ootamatult minu alt läbi. Märkasin purjekat natuke enne FLARMi teadet. Distants oli tegelikult päris suur ja ei midagi ohtlikku. Täpselt paras, et valvsust säilitada!
Võistluskogemused
Elu esimene võistlus 2015. aastal andis nii palju õppetunde, et siiani on märkmeid huvitav lugeda. Sel aastal aga läks kuidagi mornimalt. Ma arvan, et õppimisväärset oli rohkem kui küll - lendasin ju koos maailma parimatega - aga üksinda ja ilma kogenuma treeneri silmata oma lollusi nii kergesti ei näe.
Midagi siiski WGC märkmeid lugedes siia pastakast imen:
Lenda pundis
Lugesin hiljuti ühe Sailplane Grand Prix osaleja muljeid, kus ta ohkis, et see võistlusformaat ikka üldse ei soosi individuaalset lendamist.
Leedus WGC-l olid ilmad päris keerulised ja kohati täiesti võimatud. Enamasti lennatakse teise oma riigi lenduriga paaris ja hoitakse üksteisega raadiosidet. Need paarid keepuvad omakorda mitmekesi kokku ja nii ongi paras punt koos, mis edeneb palju jõudsamalt kui individualistid.
Jah, mõnel päeval võitsid üksikud hundid, kes tegid teistest paremad otsused. Aga ilmad olid nii muutlikud, ma ei usu eluilmas, et keegi kavalpea suutnuks kõigil päevadel 100 km eemal toimuvat ilmamuutust ette näha. St pidi ikka õnne ka olema.
Võistlustel annab edu stabiilsus. Kui ei taha just mõne päeva võitu taga ajada, tasub leida miski punt ja sellega koos endale teed rajada.
Pundis lendamine pruugi tähendada teiste seljas sõitmist. Alati on võimalik teistele teed rajada, otsida paremat tsentrit, pilverea all proovida natuke teist trajektoori jne.
Teiseks kipuvad pundid kokku saama, poolduma jne. Võid terve päeva pundis lennata, aga puntide koosseis muutub pidevalt. Nii võib juhtuda nagu minul viimasel päeval - alati oli keegi lähedal ja ümber, aga ometi kellegil takjana küljes rippumata oli tasuks 6. koht.
Võistluste alguses õnnestus mul pundis olla ehk 25% teekonnast, viimasel päeval juba terve päev. Asi ei ole mitte selles, et ei oskaks tõuse võtta ja jääd teistest maha. Asi on rohkem mentaalses valmisolekus ja süvenemises - ei tohi käega lüüa, ei tohi kavaldada tehes 2-3 spiraali veel peale seda, kui teised ära lähevad. KOHE tuleb järgi minna. Teatud valguse suuna ja pilvede värvi puhul pole 1 minut (see on 2-2.5 spiraali) eespool lendavat purilennukit enam üldse näha. Sellest piisab, et hakata oma peaga mõtlema ja valida teine pilverida. Vastavalt Murphy seadustele on too pahatihti kehvem.
Veelkord - kui kõrgus pole ohtlik, mine kindlalt kohe kaasa!
Täiesti olematutes oludes saab lennata, ja kuidas veel ja millega veel!
Toimus ju klubiklassi MM, mitte vabaklassi püsside lennupäevad. Eestis ei tihkaks sihukeste koerailmade või pruunikas-siniste lämbete taevaste või mitmekihiliste kihtide alla üldse lasta end pukseerida. Aga ometigi lendasime Leedus sihukeste ilmadega sadu kilomeetreid. OK, mõnikord ka platsile, aga enamasti ikka lendasime.
Tõenäoliselt ei oleks üksi sellistes olukordades kuigi kerge. Pundid ja partneri raadioside aitab nii palju kaasa.
Kaks lahendamata küsimust ka
1. Tühistatud 7nda taski päeval maandusin tagasi lennuväljale, sest tõusud kadusid täitsa ära. Päästnuks julgem hüppamine ühe lootustandva pilvekese alla, aga 400m kõrgusel jullates nagu väga ei kibele asukohta vahetama. Kes vahetasid, said parema tulemuse. Kas nad kuulsid raadiost, et tasub sinna minna? Lihtsalt kogemus? Ei tea.
Sarnast asja kogesin võistluste ajal veelgi. Samas mindi ka täiesti süütutest olukordadest platsidele või kaotati jubedalt aega (võrreldes minuga).
2. Siiamaani on mulle segane, et mida näitab XCSoar ja mida S100 AAT taski lõpulennu kõrgusevaruna. Kõrgust finišis sealse miinimumkõrgusega (250MSL)? Kõrgust lennuväljal (mis on 5 km kaugemal) koos varukõrgusega (200m)? Midagi kolmandat?
Kui lisada siia juurde tavalised kaalutlused nagu: palju peaks juurde panema polaari kõdunemise arvelt (pole DC teab mis uus ja värv on tal ka nagu on). Palju saab usaldada terve päeva jooksul kõrgetes õhukihtides mõõdetud tuult lõpulennu madalatel kõrgustel? Kui palju kannavad metsad viimasel 10-20 kilomeetril?, saab paraja pähkli mõtlemiseks küll.
Selle lennuaasta piltide kontsentraat
Parimad hetked maa peal:
Vahvad hetked õhus:
Selle Triinu pildiga tähistan maikuus täitunud 1000. lennutundi. Hoolimata nadidest ilmadest tuli hooajal siiski 125 lennutundi täis, pole paha.
IGC edetabelis maandusin tugevale 2260. kohale 5326 purilenduri seas. Juhhei.
- Kasutaja teet ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse
Kommentaarid
Aitäh Teet, mõnna lugemine!
Aitäh Teet, mõnna lugemine!
Head ja rõõmuderohket Uut kõigile!
Tänud Teet kogemusi jagamast!
Tänud Teet kogemusi jagamast! Kuna kutsusid üles kirjatükki täiendama, ei saa ma seoses esimese "juhtumiga" jätta kommentaari lisamast:)
Kõigepealt tahaks kummutada arusaamise, et LLT poolt läbi viidud ohutusalaste juhtumite uurimiste eesmärk on kedagi "hernestele põlvili" panna (mida minu hinnangul selles uurimises ka ei tehtud). Samuti ei ole LLT-l volitusi "kolmandale osapoolele" mingisuguseid ettekirjutusi ja soovitusi teha.
Mis puutub konkreetsesse juhtumisse siis tahaks täpsustada, et kahtlust ilma loata TMA-sse sisenemise kohta ei tekitanud mitte ettekanne „Valgjärve“, vaid Ridali köögi poolt lennujuhile lahkelt jagatud asukoha info (tõenäolielt Skylines põhjal). Kirjeldus TP asukoha kohta oli järgnev: Otepää ja Nõuni vahel, Otepäält põhja pool, Otepää ja Elva lõigul, kaugus Otepääst 15km, 1400m. Nüüd kui vaadata kaarti ja seda kirjeldust uskuda, võiks ju õigustatult tõusetuda küsimus, et kas purilennuk ikka oli G2-s.
Lennuplaaniga antud juhtum kuidagi seotud ei olnud, kuna lennujuht tahtis G2 põhja ülapiiri vastavalt koostööprotseduuridele muuta ning Tartu eraldi kedagi taga ei otsinud. Samuti ei saa nimetada seda „käsuks puhastada G2 põhjatsoon“, kuna tegemist on taktikalise võimalusega koostööprotseduuride raames ehk see toimub vaid kokkuleppel Lennuklubiga.