Leedu Mix klass lahtised meistrivõistlused 2015 - 10. võistluspäev

Täna siis uudistasin, kuidas kohalikud lendavad. Sattusime üsna peale starti kogemata kokku, ta kutsus kaasa ja nii siis koos trügisime. Alustuseks tegime kohe kaks viga - startisime pool tundi liiga vara. Teiseks hõikas Arturas mulle, et ma osa vett välja laseksin, oma mõistusega ma poleks seda teinud. 

Asi selles, et stardis oli pilve piir 700 meetrit. Lahtihaakimine 600 peal ja nii sattus kogu see mass sinna pluss-miinus 50 meetri sisse. Pilvi oli 6/8, st pilve all tundus, et auke üldse pole. Nii tuli stardi järel tükk aega lennata 600-750 meetri vahel. Oli ikka päris närvesööv. Teised tulid pool tundi hiljem juba normaalse 1000 peal.

Teekonna peal tegin kaks poolikut viga. Olin Arturasest kümmekond kilti ette rebinud kui jäin tagasiteel paari kehva tõusu jullama. Tema kunagi nii ei tee - kui ikka tõus alla keskmist ja kõrgus ohtlik pole, siis julmalt edasi. 

Teine poolik viga oli klassika - pilve all olles vaatasin järgmise pilve ilu järgi, aga ei võrrelnud teekonnajoont ja tuult. Suundusin siis allatuule rea alla. Aga tuul oli hüva (25-30 kmh), siis hakkas see mind kogu aeg ära kandma. LX8000 on see viga, et ta on aeglane. Keerad tõusust välja ja tema keerab kaardi õigeks alles mõne sekundi pärast, see on üsna häiriv. Aga sinna läks minimaalselt aega kaduma.

Kui sealt närvesööva 600 pealt pääsesime, siis kogesin siinse aja jooksul esimest korda "normaalset Eesti ilma" - 1500m alus, mõni pilv tõstab 3ga ka jms. Muidu on iga päev siin üks ekstreemsus teise otsa olnud.

Eile siis oskasin väsinud peaga paraja jaburusega hakkama saada: ajasin finiši miinimum- ja maksimumkõrguse sassi! Ma nägin finišeerides kurja vaeva, et alla 250 meetri suruda, aga see oli just keelatud Nii ma oma eilse kolmanda koha ära kaotasin. Too oli mu elu esimene AAT ja millegiga oskasin LX8000 nii lolliks sättida, et ta kisas mulle terve viimase lennutunni pidevalt ja kohati sekundi tagant, et "oled lõpulennu kõrgusel". Aga jee ma olin. Päeva lõpuks oli üksi pilvedeta kuuma taeva all ja lärmava kompuutriga võideldes juhe nii koos, et nii see miinimum ja maksimum segi läksid.

AAT "lihtsustamiseks" on siis lennukompuutrites ekraanil sihukesed numbrid:

• Tsk.Sp
• tReq.Sp, ehk siis siiamaani saavutatud teekonnakiirus ja vajalik kiirus selleks, et jõuda AAT kontrollaega täpselt. Ideaalis on need siis võrdsed - tuleb lennata seni jõukohaseks saanud kiirusega ja siis oledki kohal. Kui tReq.Sp on suurem kui tõenäoliselt saavutatav, siis tuleb AAT teekonda lühendada (aga eile näiteks ei olnud see enam võimalik, sest meile oli antud liiga raske ülesanne).
• tDelta, ehk kui täpselt AAT kontrollaega on lootust jõuda
• tRemain, see on AAT ajast alla tiksuv taimer, ehk mitu minutit on veel aega.
• tETE, estimated time enroute, ehk palju praeguse McReady-ga usutavasti taski läbimiseks kulub. Kui kõik on hästi, siis on tDelta=0, tRemain=tETE
• tReq.Mc, taski kontrollaega jõudmiseks vajalik McReady (selle arvutab arvuti)
• Mc, mu praegune McReady, mille ma olen ise siis parasjagu jõukohase leidnud olevat. Selle muidugi pakub ka LX8000 välja, ise tuleb ainult kinnitada või suurendada/vähendada. Ideaalis on siis tReq.Mc=Mc
• trqSTF. see on tReq.Mc-le vastav speed-to-fly. Eriti kasulik on see lõpulennul, enne peksab see segast. Sisuliselt näitab see kiirust, millega täpselt finišisse jõuad. 
• tArrMc0. McReady 0-iga finišisse jõudmise kõrgus. Julged mehed võivad sellel hetkel, kui see näitaja jõuab miinusest 0 peale, lõpulendu alustada. Lootes, et vajutamisi on vähem kui tõstmisi :-). Kui on aga mingi 5ne tõus, siis tasub kindlasti see veel ära võtta ja see number lasta palju suuremaks, siis saab lõpulendu lauluga anda.
• tDis, ehk mitu kilomeetrit on taskil veel jäänud. Üldiselt on see osutunud kõige usaldusväärsemaks numbriks. Panen peast natuke tuuleparandit juurde arvestan 1:40 kiirusel 180 ja 1:50 kiirusel 130. 

Lisaks numbritele näitab LX8000 kaardil:

• sinisega marsruudi joont ja mitu kilomeetrit oled ristsuunas sellest kõrval
• punasega seda joont, millega pöördepunkti keskele jõuad (NB! Pöördepunkti lähedal näitab see valesti, sest punkti ennast pole vaja tabada, vaid 0.5km raadiust selle ümber. AAT puhul näitab see joon enamasti täiesti mööda).
• halli joonega enda kurssi
• jämeda sinise noolega arvuti soovitatud lennusuunda, et saada AAT puhul maksimaalne distants
• AAT pöördetsooni sees "samadistantsi jooni". Ehk siis iga joone peal ükskõik kuhu lähed, tuleb distants sama. Ideaalne lennusuund on siis nendega risti.
•  

LX8000 kümnele numbrile ja joonterägastikule lisaks näitab vario järgmisesse pöördepunkti jõudmise kõrgust (mida ei tohi siis finišiga sassi ajada .

XCSoar panustab ka omalt poolt. Numbrid on enamvähem samad, aga kaart natuke loetavam. XCSoar eeldab, et edasine ilm on sama möödunuga ja jaotab distansi pöördepunktide vahel ära. Kui ühest pikemalt lähed, siis hammustab teistel ära. Kui ilm paraneb, nihutab allesjäänud punktidel samadistantsi joont kaugemale.  

Nii pole ime, et võib enamvähem kogu lennupäeva nii mööda saata, et taevasse vaatasid ainult vilksamisi