Miks peaks? Probleeme võib ilmneda pigem järsemalt pidurdamisel. Muus olukorras võib see kooslus olla isegi stabiilsem, kui suurema masinaga, kuna konks on tagasilla lähedal.
See Smart kaalub 750 kilo ja on väga lühikese teljevahega. Iga suurem ebastabiilsus käruga (ja purilennuki käru võib muutuda teatud tingimustel uskumatult ebastabiilseks) viib selle julga seal teelt nagu lipsti. Otsi Googlest purilennuki käruga toimunud õnnetuste kohta infi. USA-s on kolm korda raskemate masinategagi võssa pandud.
Smardil on tagasillas rohkem kaalu, kui mõnel tavapärasel esisilla veolisel masinal. Teljevahe ei mängi siin palju rolli, kuna konks on praktiliselt tagasilla kohal ja jõuõlg võib olla seetõttu väiksem. Tavalistel masinatel, eriti esisillaveolistel on tagasild konksust väga kaugel ja see muudab selle õõtsutamise lihtsamaks. Veelgi hullem on horisontaalne ristisuunaline kiikumine - kaugel asetsev kärukonks murrab suure jõuõlaga kerge tagasilla libisema. Võid Smarti vaadata ka kui esisilda käru küljes, see lahendus on igal juhul stabiilsem.
Muideks, smart on maanteel uskumatult stabiilne ja rooli taga tekib suure auto tunne. See on saavutatud aerodünaamilise põhja abil. Just aeglasematel kiirustel annab lühike teljevahe ning suur massikeskme kõrguse ja rööpe suhe tunda.
Sõitsin suvel ringi, 120 rauas, kaks ratast risti taga katuse kohal. Mõtlesin alguses, et rohkem taha viidud massikese ning suur tuuletakistus kõrgel tõstab esiosa muutes juhitavust kehvemaks. Aga muud vahet ei olnud, kui pidin 5.-da käiguga sõitma, kuna 6.-daga pidi gaasipedaali liialt horisontaalseks suruma. Jalgratas pole muidugi mingi näitaja käruga võrreldes, kuid see näitab kui hästi põhja aerodünaamika toimib, isegi kui esisilda üritatakse suure jõuõla abil maast lahti kangutada. 2m kõrgel olev tuuletakistus 120km/h juures võib olla üsna võrreldav 30cm tagasilla keskmest tagant poolt käru kiikumisest tekitatavate jõududega.
Seega, ärge minge emotsionaalseks ennem kui kõike aspekte ei analüüsi.
Hendrik
LAK-17 käru koos purilennukiga kaalub sama palju kui see sinu smart. Jantari oma kiirelt ei leidnud. Vahet pole, kus telje peal see mass asub. Kui tagatelg on kõvasti maas, kangutatakse esitelg paigast, mis on veel hullem.
Keegi ei ütle, et smart on halb auto. Aga mina küll ei julgeks sellega maanteekiirusel purilennuki käru pukseerida. Või suvalist muud smartiga sama või suurema massiga käru.
No kui smardil oleks ainult üks sild, siis ongi kogu kupatus kokku nagu väga hea kaalujaotuse ja pika teljevahega sõiduk. Kuna nad ei ole üks tervik, vaid liigendiga ühendatud, siis võtmeküsimuseks ongi sildade ja konksu vahel moodustuva jõuõla suurus. Smardi puhul on see jõuõlg sisuliselt olematu.
Ainult kaalust rääkida pole ka õige, tuleb lisada ka põhja poolt tekitatud tõmbejõud, mis suurenevad kiiruse suurenedes. Mina kardaks selle kooslusega pigem alla 70 sõita.
Hendrik
Ära unusta, et kui käru hakkab vänderdama, tekivad seal taga ka pikisuunalised kiirendused. Kui see 750 kilo seal taga seda Smarti mingi nurga all tõmbab või lükkab ei aita sul mitte mingi aerodünaamiline põhi siin mitte midagi. Ma olen jätkuvalt veendunud, et Smartist purilennuki käru võnkumiste summutamiseks ei piisa. Ka näiteks VW Golfil on tagaosa ülend pea olematu. Ikkagi olen lugenud lugu (praegu ei leia viidet), kus purilennuki käru selle tee pealt viis.
Golfiga ei julgeks minagi sellist käru vedada. Eriti I/II põlvkonna Golf-ga, mida olen pisut rohkem tarbinud, kui raskemat III põlvkonda. Ja ega Golfil teljevahe smardi omast palju suurem pole, kere on vaid pikem ja ratastest kaugemale ulatuva taguosa olemasolu lisab jõuõlga. Smardi roolis tunneksin ennast igal juhul kindlamalt. Smardi ainus oht on see, kui keegi sulle vastu põrutab ja laubaka teed, siis on kabelimats. Muus osas ma ei pea teda suurtest autodest vähem võimekaks.
Saan aru, et meie kärude põhiliseks puuduseks on amortide puudumine? Sellisel juhul tuleks sõidukiirus valida vastavalt teeoludele eelkõige purjeka huvides. Lisaks on meie kärud aerodünaamiliselt ebastabiilsemad, kui pildil olev.
Hendrik
Räägid nagu oleks purilennuki käruga maanteel sõitnud!?
Sulle ju füüsika meeldib ja tunned ennast ses koduselt - järelikult peaksid teadma midagi ka jõuõlgadest. Vaata nüüd fotot ja sõiduki ning käru pikkusi, teljevahesid ja mõlema masse.
Ma pole füüsikas tugev aga tean kui lihtsalt jantari käru vänderdama hakkab, LAK-i omast rääkimata. Olen kilomeetreid sõitnud nii käru vedavas autos (väga erinevates) kui ka nende taga sõitnud pingsalt käru vaadates ja kontrollides.
Tavaline lavastatud naljapilt, kus smardi taha on lükatud haagis. Tõenäoliselt puudub smardil ka konks. See ei tähenda,et keegi smarti maha tahaks teha.
Smardile on kärukonksud saadaval, lähevad pamperi all oleva nn. crush-box asemele (kusjuures tagarattad ulatuvad pamperi keskosast kaugemale). Täitsa usun, et see pilt on lavastatud ning et nii raske käru vedamine pole smardiga legaalne. Samas aga ei ole nõus selle koosluse ebastabiilsusega. Ta võib seda olla, kuid lihtsalt peale vaatamisega ei saa seda tuvastada. Seega siin välja näidatud reaktsioonid iseloomustavad just inimeste eelarvamustega suhtumist sellesse masinasse.
Mitte eelarvamustega suhtumist sellesse masinasse vaid selle masina võimesse normaalselt ja ohutult vedada purilennuki käru!
(keegi reageerinutest ei ole halvustavalt suhtunud Smarti)
See ongi eelavamustega smarti suhtumine ju. Mina pole rääkinud halvustamisest vaid just eelarvamustest. Sest objektiivseid põhjendusi ei ole, miks peaks smart olema võimetu normaalselt ja ohutult purilennuki käru vedada.
Hendrik, sa peaksid kunagi päriselt oma smardiga purilennukit haagises vedama, siis ajaksit teist juttu. Smart on selleks võimetu, hea, kui ta suudab sinu linnast Ridalisse toimetada. Isegi see suht ohtlik.
pildid oleva käruga...
Sel on ju olemas päris kobe kiil. Et kui kiirus üles saada, siis võib kooslus isegi stabiilne olla . S.t. natuke vänderdav, aga päris kääri ei lähe.
Kui purilennuki käru üks ratas satub maanteauku, siis saab tema sealt miski erghastuse. Seesinane erghastus levib nagu säde ja ürhitab käru veidi viltu keerata. Viltukeeramise vastaline asi (peale õhuliikumisfüüsikaliselt toimiva kiilu) on eesolev auto. Selle auto viltukeeramisevastalisusvõime on kasvav samavääriliselt selle auto kaaluga.
Kas sa tahad öelda, et buss, mille esisillal on samapalju kaalu, kui tagasillal, läheb kiiva kui tagaratas sõidab läbi augu? Selle vältimiseks on vaja esisillale kaalu lisada? Reeglina on neil ikka tagasillale rohkem kaalu peale aetud.
Veetakse ka ralliautosid järelkärul tavalise sõiduautoga, mis kaalub vähem kui veetav käru ja auto kokku. Kui käru on pikk, siis see pigem suurendab stabiilsust. Muidugi, kui esimene auto piisavalt lödi ja laseb mingis suunas kiikumisel resonantsi tekkida, siis läheb ohtlikuks. Eriti kui see kiikumine põhjustab ka käru suuna muutust ja liikumisest tulenevat resonansti võjmendavat vänderdamist. Aga siin on mängus palju muid, olulisemaid tegureid, kui vedava auto mass.
Hendrik
Vedava auto mass on esmatähtis; mida suurem, seda parem, ohutum, stabiilsem, pidurdamisel jne. Meie Eiri Ky ei ole stabiilne, ta on kõrgemaks tehtud ja hakkab taga vibama, kohati peab rooliga palju tööd tegema. Pildilolev Cobra haagis on madal, stabiilne. Helsingist Kirunasse oli ta mul Hiace taga ja väga stabiilne igas olukorras. Smart on linnaauto, et toimetada sinu maine keha punktist A punkti B ja et oleks hea parkida. Täna isegi Elmer asjale pihta saanud.
Seega, pildil olev kooslus oleks igati reaalne ja ei lenda teelt üle 70km/h?! Vähemalt cobra haagisega. Eelarvamuste taga on meie meeste halvad kogemused Eiri Ky-ga ja puuduv sõidukogemus smardiga.
Jah, Hendrik. See on ju silmaga näha, et 70 km/h ja ei raasugi rohkem (-_-)
No ma ei tea. Osta omale purilennuk, pane kärru ja kihuta smardiga ringi palju tahad. Mõni mootorratas on kah hea stabiilne. Purilennuki käru ma sellega ikkagi ei veaks. Sest sel pole massi ollagi selle jaoks.
ei. ei ole reaalne. Üle 70km/h ta teelt ei lenda, pigem sõidab otse välja.
Aga korralikust august läbi sõites ta esimese laksuga vajutab su vedrud lössi ja siis teise laksuga tõstab smardi tagarattad õhku ja siis läheb kuhu tahab.
Sama on ka maanteel metsavahelt põllule jõudes külgtuulega. Seal ei pea ta isegi smardi istmikku kergitama. Smardi istmikurataste külgsuunaline hõõrdejõud on parimal juhul miski 200kg. Käru pää ja saba külgsuunalisest tuuletakistusest tulenevate jõude erinevus suurematel kiirustel on hetkeliselt suurem.
S.t. reaalses elus Ridali-Tartu ots lõpeb kraavis kui sa just muruniiduki kiirusel ei liigu.
Ma ei saa sellest seletusest aru. Kas bussil tõusevad esirattad õhku, kui tagaratastega august läbi sõidab? Kaalujaotus on käru telje ja smardi tagatelje vahel umbes sama. Ja kuidas mõõta külgsuunalist hõõrdejõudu kilogrammides?
Jube kiusatus on ohtralt omadussõnu kasutada oponendi arvustamiseks, kuid üritan mitte isiklikuks minna.
Hendrik
Külgsuunaline hõõrdejõud kilogrammides on suht lihtne. Smardi istmik kaalub oma 300 kg ja hõõrdejõu koef on tal 0.6 näiteks, nende kahe arvu korrutis väljendab sedasinast jöudu jöukilogrammides.
Bussil ei tõuse nina õhku, sest buss ei ole oma tagarataste peal kiiuv asjandus. Veoauto nina tõuseb väga õhku kui koorem pole õieti paigutatud.
Smardi nina tõuseb väga õhku kui smardi esi või tagarattad august läbi käivad.
S.t. iga vertikaalne löök annab 900kg kaaluvale kiigele hoo sisse. 500kg kaaluva auto amordid ei ole sellele arvestatud.
Palju kaalub Cobra haagis koos lennukiga? 600kg? Smardil on kaalujaotus 2/3 taha. Seega sinna langeb ca 500kg. Koos kahe reisija ja pagasiga rohkem. Kuna käru konks on tagasillale suhteliselt lähedal, siis võid ette kujutada, et see on jäigalt ühendatud ja et smardil esisilda pole ning ta kaalubki ainult 500kg. Mis sa siis saad? Bussi taolise pika sõiduki, mille mõlemad teljed on enam vähem võrdse kaalujaotusega. Kogu pisut üle tonni kaaluva süsteemi massikese on suht kahe ratta vahel. Kas selline süsteem peaks juhitavuse kaotama või esirattad õhku tõstma, kuna ta on pikk? Kas ei peaks selline pikkipüsivuse probleem tekkima just lühikese sõiduki puhul?
Ütled, et smart ja käru ei ole jäigalt ühendatud? Aga palju siis on ikkagi vahet? Teljevahe on 1,8m. Seega massikese asub 120cm esisillast, 60cm tagasillast. Olles pildilt konksulahendust näinud, asub konks kusagil rehvide tagumise servaga ühel joonel. Veljed on 15'' ehk siis 19cm velje servani telje keskpunktist. Lisaks ca 5-6cm rehvi. Oletame, et konks ulatub pamperist veel 5cm tahapoole, saame ilusa numbri - 30cm teljest. See tähendab, et massikese on 90cm konksust. Ehk siis tagarataste õhku tõstmisel jaotub kaal 428kg konksule ja 321kg esisillale. Ehk siis on vaja 15% vähem jõudu rakendada, kui liigend oleks otse tagasillal, mis oleks sama hea kui kärul oleks konksu asemel esirattad ja 500 kg lisaraskust nende kohal! Või vaidled vastu?
Võime veel arvutada. Oletame, et rataste haardetegur (mitte hõõrdejõu koefitsent) on 0,6 (kuigi ise pakuks rohkem), siis tagasilla libisema saamiseks on vaja 256kg-ga võrdelist külgsuunalist jõudu. Kust see tuleb? Jõuõlast käru massikeskme ja konksust kauguse ning massikeskmeja ja aukku kinni jäänud ratta vahelise kauguse vahel. Oletan, et massikese on täpselt silla kohal. Kui suur on käru rööbe? 1,6m? Seega ratta kaugus massikeskmest 80cm. Konksu kaugus sillast? ca 6m? Kui suur peab olema siis löök rattale? Rattale mõjuv horisontaalne jõud peab olema võrdeline 2176 kg-ga. Ja samas üks ratas kannab vaid 300kg. Tekib küsimus, kas selline jõud silda küljest ei tiri? Mis juhtuks, kui sillale panna 6x suurem raskus peale? Kui räägime löögist, siis peame eeldama, et käru inertsimoment on 0 ja ka auto ei kaalu midagi. Reaalsuses peaks see löögi jõud sõltuvalt kiirusest veel kümneid kordi suurem olema, et inetrtsimomenti ületada ja autot nihutada sellises ulatuses, et puksid ja rehvid külgsuunas haarduvuse kadumiseni pingestuksid. Mida suurem kiirus, mida pikem käru, seda stabiilsem.
Ma ei tea, kuhu on kadunud inimeste geomeetria taju. On siis seda kõike raske ette kujutada ilma pika seletuseta? Ja kui ikka aru ei saa ning soov vastu vaielda, siis paluks argumenteeritult.
Hendrik
Kommentaarid
Not very smart. Usun, et
Not very smart.
Usun, et suuremal kiirusel kui 70km/h kaob selline kooslus teelt.
Miks peaks? Probleeme võib
Miks peaks? Probleeme võib ilmneda pigem järsemalt pidurdamisel. Muus olukorras võib see kooslus olla isegi stabiilsem, kui suurema masinaga, kuna konks on tagasilla lähedal.
"Stabiilsem, kui suurema
"Stabiilsem, kui suurema masinaga"???
oomaigaad!
Räägite, nagu oleks
Räägite, nagu oleks smardiga maanteel sõitnud. Ainult emotsioonid, ei ühtegi argumenti.
See Smart kaalub 750 kilo ja
See Smart kaalub 750 kilo ja on väga lühikese teljevahega. Iga suurem ebastabiilsus käruga (ja purilennuki käru võib muutuda teatud tingimustel uskumatult ebastabiilseks) viib selle julga seal teelt nagu lipsti. Otsi Googlest purilennuki käruga toimunud õnnetuste kohta infi. USA-s on kolm korda raskemate masinategagi võssa pandud.
Smardil on tagasillas rohkem
Smardil on tagasillas rohkem kaalu, kui mõnel tavapärasel esisilla veolisel masinal. Teljevahe ei mängi siin palju rolli, kuna konks on praktiliselt tagasilla kohal ja jõuõlg võib olla seetõttu väiksem. Tavalistel masinatel, eriti esisillaveolistel on tagasild konksust väga kaugel ja see muudab selle õõtsutamise lihtsamaks. Veelgi hullem on horisontaalne ristisuunaline kiikumine - kaugel asetsev kärukonks murrab suure jõuõlaga kerge tagasilla libisema. Võid Smarti vaadata ka kui esisilda käru küljes, see lahendus on igal juhul stabiilsem.
Muideks, smart on maanteel uskumatult stabiilne ja rooli taga tekib suure auto tunne. See on saavutatud aerodünaamilise põhja abil. Just aeglasematel kiirustel annab lühike teljevahe ning suur massikeskme kõrguse ja rööpe suhe tunda.
Sõitsin suvel ringi, 120 rauas, kaks ratast risti taga katuse kohal. Mõtlesin alguses, et rohkem taha viidud massikese ning suur tuuletakistus kõrgel tõstab esiosa muutes juhitavust kehvemaks. Aga muud vahet ei olnud, kui pidin 5.-da käiguga sõitma, kuna 6.-daga pidi gaasipedaali liialt horisontaalseks suruma. Jalgratas pole muidugi mingi näitaja käruga võrreldes, kuid see näitab kui hästi põhja aerodünaamika toimib, isegi kui esisilda üritatakse suure jõuõla abil maast lahti kangutada. 2m kõrgel olev tuuletakistus 120km/h juures võib olla üsna võrreldav 30cm tagasilla keskmest tagant poolt käru kiikumisest tekitatavate jõududega.
Seega, ärge minge emotsionaalseks ennem kui kõike aspekte ei analüüsi.
Hendrik
LAK-17 käru koos
LAK-17 käru koos purilennukiga kaalub sama palju kui see sinu smart. Jantari oma kiirelt ei leidnud. Vahet pole, kus telje peal see mass asub. Kui tagatelg on kõvasti maas, kangutatakse esitelg paigast, mis on veel hullem.
Keegi ei ütle, et smart on halb auto. Aga mina küll ei julgeks sellega maanteekiirusel purilennuki käru pukseerida. Või suvalist muud smartiga sama või suurema massiga käru.
No kui smardil oleks ainult
No kui smardil oleks ainult üks sild, siis ongi kogu kupatus kokku nagu väga hea kaalujaotuse ja pika teljevahega sõiduk. Kuna nad ei ole üks tervik, vaid liigendiga ühendatud, siis võtmeküsimuseks ongi sildade ja konksu vahel moodustuva jõuõla suurus. Smardi puhul on see jõuõlg sisuliselt olematu.
Ainult kaalust rääkida pole ka õige, tuleb lisada ka põhja poolt tekitatud tõmbejõud, mis suurenevad kiiruse suurenedes. Mina kardaks selle kooslusega pigem alla 70 sõita.
Hendrik
Ära unusta, et kui käru
Ära unusta, et kui käru hakkab vänderdama, tekivad seal taga ka pikisuunalised kiirendused. Kui see 750 kilo seal taga seda Smarti mingi nurga all tõmbab või lükkab ei aita sul mitte mingi aerodünaamiline põhi siin mitte midagi. Ma olen jätkuvalt veendunud, et Smartist purilennuki käru võnkumiste summutamiseks ei piisa. Ka näiteks VW Golfil on tagaosa ülend pea olematu. Ikkagi olen lugenud lugu (praegu ei leia viidet), kus purilennuki käru selle tee pealt viis.
Golfiga ei julgeks minagi
Golfiga ei julgeks minagi sellist käru vedada. Eriti I/II põlvkonna Golf-ga, mida olen pisut rohkem tarbinud, kui raskemat III põlvkonda. Ja ega Golfil teljevahe smardi omast palju suurem pole, kere on vaid pikem ja ratastest kaugemale ulatuva taguosa olemasolu lisab jõuõlga. Smardi roolis tunneksin ennast igal juhul kindlamalt. Smardi ainus oht on see, kui keegi sulle vastu põrutab ja laubaka teed, siis on kabelimats. Muus osas ma ei pea teda suurtest autodest vähem võimekaks.
Saan aru, et meie kärude põhiliseks puuduseks on amortide puudumine? Sellisel juhul tuleks sõidukiirus valida vastavalt teeoludele eelkõige purjeka huvides. Lisaks on meie kärud aerodünaamiliselt ebastabiilsemad, kui pildil olev.
Hendrik
Räägid nagu oleks
Räägid nagu oleks purilennuki käruga maanteel sõitnud!?
Sulle ju füüsika meeldib ja tunned ennast ses koduselt - järelikult peaksid teadma midagi ka jõuõlgadest. Vaata nüüd fotot ja sõiduki ning käru pikkusi, teljevahesid ja mõlema masse.
Ma pole füüsikas tugev aga tean kui lihtsalt jantari käru vänderdama hakkab, LAK-i omast rääkimata. Olen kilomeetreid sõitnud nii käru vedavas autos (väga erinevates) kui ka nende taga sõitnud pingsalt käru vaadates ja kontrollides.
Tavaline lavastatud
Tavaline lavastatud naljapilt, kus smardi taha on lükatud haagis. Tõenäoliselt puudub smardil ka konks. See ei tähenda,et keegi smarti maha tahaks teha.
einar
Võib olla. Ehkki
Võib olla. Ehkki lennuväljal vedamiseks ja väikesel kiirusel ringi liikumiseks käib küll.
(No subject)
Smardile on kärukonksud
Smardile on kärukonksud saadaval, lähevad pamperi all oleva nn. crush-box asemele (kusjuures tagarattad ulatuvad pamperi keskosast kaugemale). Täitsa usun, et see pilt on lavastatud ning et nii raske käru vedamine pole smardiga legaalne. Samas aga ei ole nõus selle koosluse ebastabiilsusega. Ta võib seda olla, kuid lihtsalt peale vaatamisega ei saa seda tuvastada. Seega siin välja näidatud reaktsioonid iseloomustavad just inimeste eelarvamustega suhtumist sellesse masinasse.
Mitte eelarvamustega
Mitte eelarvamustega suhtumist sellesse masinasse vaid selle masina võimesse normaalselt ja ohutult vedada purilennuki käru!
(keegi reageerinutest ei ole halvustavalt suhtunud Smarti)
See ongi eelavamustega
See ongi eelavamustega smarti suhtumine ju. Mina pole rääkinud halvustamisest vaid just eelarvamustest. Sest objektiivseid põhjendusi ei ole, miks peaks smart olema võimetu normaalselt ja ohutult purilennuki käru vedada.
Hendrik, sa peaksid kunagi
Hendrik, sa peaksid kunagi päriselt oma smardiga purilennukit haagises vedama, siis ajaksit teist juttu. Smart on selleks võimetu, hea, kui ta suudab sinu linnast Ridalisse toimetada. Isegi see suht ohtlik.
einar
Palun selliseid katseid
Palun selliseid katseid toimetada isikliku, mitte klubile kuuluva purilennuki ja käruga.
pildid oleva käruga... Sel
pildid oleva käruga...
. S.t. natuke vänderdav, aga päris kääri ei lähe.
Sel on ju olemas päris kobe kiil. Et kui kiirus üles saada, siis võib kooslus isegi stabiilne olla
on ikka küll. Kui
on ikka küll.
Kui purilennuki käru üks ratas satub maanteauku, siis saab tema sealt miski erghastuse. Seesinane erghastus levib nagu säde ja ürhitab käru veidi viltu keerata. Viltukeeramise vastaline asi (peale õhuliikumisfüüsikaliselt toimiva kiilu) on eesolev auto. Selle auto viltukeeramisevastalisusvõime on kasvav samavääriliselt selle auto kaaluga.
Kas sa tahad öelda, et
Kas sa tahad öelda, et buss, mille esisillal on samapalju kaalu, kui tagasillal, läheb kiiva kui tagaratas sõidab läbi augu? Selle vältimiseks on vaja esisillale kaalu lisada? Reeglina on neil ikka tagasillale rohkem kaalu peale aetud.
Veetakse ka ralliautosid järelkärul tavalise sõiduautoga, mis kaalub vähem kui veetav käru ja auto kokku. Kui käru on pikk, siis see pigem suurendab stabiilsust. Muidugi, kui esimene auto piisavalt lödi ja laseb mingis suunas kiikumisel resonantsi tekkida, siis läheb ohtlikuks. Eriti kui see kiikumine põhjustab ka käru suuna muutust ja liikumisest tulenevat resonansti võjmendavat vänderdamist. Aga siin on mängus palju muid, olulisemaid tegureid, kui vedava auto mass.
Hendrik
see konksuteljevaheteooria
see konksuteljevaheteooria on küll imponeeriv, aga sel on üks vale eeldus - see kehtib juhul, kui smardi rattad on vastu maad.
Vedava auto mass on
Vedava auto mass on esmatähtis; mida suurem, seda parem, ohutum, stabiilsem, pidurdamisel jne. Meie Eiri Ky ei ole stabiilne, ta on kõrgemaks tehtud ja hakkab taga vibama, kohati peab rooliga palju tööd tegema. Pildilolev Cobra haagis on madal, stabiilne. Helsingist Kirunasse oli ta mul Hiace taga ja väga stabiilne igas olukorras. Smart on linnaauto, et toimetada sinu maine keha punktist A punkti B ja et oleks hea parkida. Täna isegi Elmer asjale pihta saanud.
einar
Seega, pildil olev kooslus
Seega, pildil olev kooslus oleks igati reaalne ja ei lenda teelt üle 70km/h?! Vähemalt cobra haagisega. Eelarvamuste taga on meie meeste halvad kogemused Eiri Ky-ga ja puuduv sõidukogemus smardiga.
Jah, Hendrik. See on ju
Jah, Hendrik. See on ju silmaga näha, et 70 km/h ja ei raasugi rohkem (-_-)
No ma ei tea. Osta omale purilennuk, pane kärru ja kihuta smardiga ringi palju tahad. Mõni mootorratas on kah hea stabiilne. Purilennuki käru ma sellega ikkagi ei veaks. Sest sel pole massi ollagi selle jaoks.
ei. ei ole reaalne. Üle
ei. ei ole reaalne. Üle 70km/h ta teelt ei lenda, pigem sõidab otse välja.
Aga korralikust august läbi sõites ta esimese laksuga vajutab su vedrud lössi ja siis teise laksuga tõstab smardi tagarattad õhku ja siis läheb kuhu tahab.
Sama on ka maanteel metsavahelt põllule jõudes külgtuulega. Seal ei pea ta isegi smardi istmikku kergitama. Smardi istmikurataste külgsuunaline hõõrdejõud on parimal juhul miski 200kg. Käru pää ja saba külgsuunalisest tuuletakistusest tulenevate jõude erinevus suurematel kiirustel on hetkeliselt suurem.
S.t. reaalses elus Ridali-Tartu ots lõpeb kraavis kui sa just muruniiduki kiirusel ei liigu.
Ma ei saa sellest seletusest
Ma ei saa sellest seletusest aru. Kas bussil tõusevad esirattad õhku, kui tagaratastega august läbi sõidab? Kaalujaotus on käru telje ja smardi tagatelje vahel umbes sama. Ja kuidas mõõta külgsuunalist hõõrdejõudu kilogrammides?
Jube kiusatus on ohtralt omadussõnu kasutada oponendi arvustamiseks, kuid üritan mitte isiklikuks minna.
Hendrik
Külgsuunaline hõõrdejõud
Külgsuunaline hõõrdejõud kilogrammides on suht lihtne. Smardi istmik kaalub oma 300 kg ja hõõrdejõu koef on tal 0.6 näiteks, nende kahe arvu korrutis väljendab sedasinast jöudu jöukilogrammides.
Bussil ei tõuse nina õhku, sest buss ei ole oma tagarataste peal kiiuv asjandus. Veoauto nina tõuseb väga õhku kui koorem pole õieti paigutatud.
Smardi nina tõuseb väga õhku kui smardi esi või tagarattad august läbi käivad.
S.t. iga vertikaalne löök annab 900kg kaaluvale kiigele hoo sisse. 500kg kaaluva auto amordid ei ole sellele arvestatud.
See ettekujutus on ikkagi
See ettekujutus on ikkagi väär!
Palju kaalub Cobra haagis koos lennukiga? 600kg? Smardil on kaalujaotus 2/3 taha. Seega sinna langeb ca 500kg. Koos kahe reisija ja pagasiga rohkem. Kuna käru konks on tagasillale suhteliselt lähedal, siis võid ette kujutada, et see on jäigalt ühendatud ja et smardil esisilda pole ning ta kaalubki ainult 500kg. Mis sa siis saad? Bussi taolise pika sõiduki, mille mõlemad teljed on enam vähem võrdse kaalujaotusega. Kogu pisut üle tonni kaaluva süsteemi massikese on suht kahe ratta vahel. Kas selline süsteem peaks juhitavuse kaotama või esirattad õhku tõstma, kuna ta on pikk? Kas ei peaks selline pikkipüsivuse probleem tekkima just lühikese sõiduki puhul?
Ütled, et smart ja käru ei ole jäigalt ühendatud? Aga palju siis on ikkagi vahet? Teljevahe on 1,8m. Seega massikese asub 120cm esisillast, 60cm tagasillast. Olles pildilt konksulahendust näinud, asub konks kusagil rehvide tagumise servaga ühel joonel. Veljed on 15'' ehk siis 19cm velje servani telje keskpunktist. Lisaks ca 5-6cm rehvi. Oletame, et konks ulatub pamperist veel 5cm tahapoole, saame ilusa numbri - 30cm teljest. See tähendab, et massikese on 90cm konksust. Ehk siis tagarataste õhku tõstmisel jaotub kaal 428kg konksule ja 321kg esisillale. Ehk siis on vaja 15% vähem jõudu rakendada, kui liigend oleks otse tagasillal, mis oleks sama hea kui kärul oleks konksu asemel esirattad ja 500 kg lisaraskust nende kohal! Või vaidled vastu?
Võime veel arvutada. Oletame, et rataste haardetegur (mitte hõõrdejõu koefitsent) on 0,6 (kuigi ise pakuks rohkem), siis tagasilla libisema saamiseks on vaja 256kg-ga võrdelist külgsuunalist jõudu. Kust see tuleb? Jõuõlast käru massikeskme ja konksust kauguse ning massikeskmeja ja aukku kinni jäänud ratta vahelise kauguse vahel. Oletan, et massikese on täpselt silla kohal. Kui suur on käru rööbe? 1,6m? Seega ratta kaugus massikeskmest 80cm. Konksu kaugus sillast? ca 6m? Kui suur peab olema siis löök rattale? Rattale mõjuv horisontaalne jõud peab olema võrdeline 2176 kg-ga. Ja samas üks ratas kannab vaid 300kg. Tekib küsimus, kas selline jõud silda küljest ei tiri? Mis juhtuks, kui sillale panna 6x suurem raskus peale? Kui räägime löögist, siis peame eeldama, et käru inertsimoment on 0 ja ka auto ei kaalu midagi. Reaalsuses peaks see löögi jõud sõltuvalt kiirusest veel kümneid kordi suurem olema, et inetrtsimomenti ületada ja autot nihutada sellises ulatuses, et puksid ja rehvid külgsuunas haarduvuse kadumiseni pingestuksid. Mida suurem kiirus, mida pikem käru, seda stabiilsem.
Ma ei tea, kuhu on kadunud inimeste geomeetria taju. On siis seda kõike raske ette kujutada ilma pika seletuseta? Ja kui ikka aru ei saa ning soov vastu vaielda, siis paluks argumenteeritult.
Hendrik
Lehed