Vene GPS - Glonass on omadega õhtal.

Vene GPS süsteem sisuliselt ei tööta, ebatäpsus on suur jne.
Venelastel puuduvad isegi täpsed sertifitseeritud kaardid, praegused ei vasta tegelikkusele. Lugemist sel teemal "Izvestijast"

http://www.izvestia.ru/russia/article3112293/

Kommentaarid

GLONASS on algselt peale vale põhimõtte peale üles ehitatud. Tehnoloogia erinevusest tulenevalt on vastuvõtjad parajad kobakad. Ehkki valmistajad on samad, kes GPS vastuvõtjaid teevad - Magellan, Trimble ja teised. Kummaline on ka see, et üldiselt pole teada ühtegi venelaste enda vastuvõtjate valmistajat ehkki igasuguste lõhkevate asjade sisse neid ilmselt omal jõul tehakse.

Tundub olevat surnult sündinud projekt ja Lääne militaristid võivad vaid õnnelikud olla kui venelased sinna alla raha matavad - seni kuni nad seda teevad ei tule nad vähemalt mõne targema mõtte peale.

Tahtsivad paremat aga välja tuli nagu alati

http://en.wikipedia.org/wiki/GLONASS
SP signaaliga pakutakse max täpsuseks 70m. Huvitav, palju militaarid HP signaaliga saavad? Jutu järgi on orbiidid praegu tihendatud Tsetseenia kohale, ju siis sellest rohkem abi, kui GPS-st. Viimasel oli SP signaali täpsus 150m, kui õieti mäletan.

Venelased võimlevad Indja pärast. Hiljuti kirjutati, et India saatis ühe Venemaalt tellitud alvelaeva tehasesse tagasi, kuna raketid panid sihtmärgist mööda. Üldse ei imesta, kui nad kasutavad tegelikult GPS-i ja jänkid keerasid väikese vimka.
Hendrik

GPS signaal on täpsusega nihkele pool tennise palli.Seega mõõtmed sentimeetrites.Kuuldavasti on Jänkid viimasel ajal loobunud sati kellasignaalidega jubimise.Kuigi oht selleks on alati olemas.
Lennuriista või tapariista kohale jõudmise täpsus rohkem sõltuv kõigest muust .Vastuvõtja protsessor võib korraks eksida,ja ....Ivanitel kohe mitte ei vea.

SA lõpetati juba 1. maist 2000, 2007 aasta septembris aga USA kaitseministeerium teatas, et ei kasuta SA võimelisi sateliite, mis annab garantii, et SA-d uuesti peale ei panda. Mis täpsusesse puutub, siis tavaline GPS vastuvõtja on 5-6 meetrise täpsusega, WAAS ja EGNOS võimeline vastuvõtja on 1-2 meetri täpsusega (95% ajast). Mina viimasel ajal ei ole oma GPSiga WAASi signaali kätte saanud. DGPSiga sai täpsust veidi veel suurendada. Jutt on positsiooni täpsusest. Nihke täpsus ehk relatiivne täpsus sõltub suuresti tingimustest ja võib olla isegi 1-2 millimeetrit. Tüüpiline on 5 sentimeetrit.

GPS-il on see piirang (Selective availability) välja lülitatud juba tükk aega ja uued satelliidid, mis üles lähevad selle piirangu peale panekut väidetavalt ka enam ei võimalda.

GLONASS-i peamine erinevus oli/on mälu järgi selles, et:
1. Kõik GPS satelliidid saadavad signaali viiel kindlal sagedusel, millest igal pritsitakse eri informatsiooni ja satelliite eristatakse stringi päise järgi. Sageduste vahed on suured - kümnetes Mhz-des
2. GLONASS-i satelliitidest igaüks töötab eri sagedusel, mis on suhteliselt lähestikku - vahe on 0,562Mhz (reserveeritud on vist 25 sagedust). See teeb raadio poole ja hilisema signaali puhastamise ning analüüsi keerukaks. Lisaks kasutab GLONASS ajast ja arust koordinaatsüsteemi, mis vajab reaalseks kasutamiseks teisendamist

Vaatasin järgi, et Magellani GPS+GLONASS tööstuslik GNSS seadde kaalub pool kilo, samas kui sarnaste võimetega GPS seade kaalub 100g.

Huvitav, kas GLONASS-l on siis ka eelis kiiremas ärkamisaja osas? GPS puhul edastavad eri satid samal sagedusel ja seade peab katse-eksitus meetodil sama signaali kokku panema, mis vastuvõtu kohas sattide signaalidest seguneb, et sellega signaali kustutades testida, kui täpselt ta koordinaadi ära arvas. Kui vanad koordinaadid teada ja positsioneerimisest pole palju möödas, siis pole keeruline uut välja segitada. Kui aga seade nädalaid välja lülitatud, siis võtab ärkamine aega. Eri sageduste puhul peaks selles osas mingi eelis olema.

Idee poolest võiks ju nii olla. Idee poolest peaks ka 25 sagedust olema ka keerukam segada kui viite aga ei tunne ise raadiotehnikat absoluutselt seega võiks seda teemat mõni asjatundlikum (Matti näiteks) kommenteerida. Iseasi, kas sel mõtet on.