Piloodid: UFO-sid ei saa eitada

Kommentaarid

Selliseid ohkamisi ja õhkamisi on vaja.On varem kärinaga ilmunud,tasakesi haihtunud et siis küpsekrõbeda ajakoorikuga kaetult uuesti välja ilmuda.Keegi punnitab välja midagi uskumatut ja müstilist, ajakirjandusel leiba mõneks ajaks.Inimese aju lausa vajab mõtetut infot .
Kunagi olid vilja sees rõngad moes.
Kümmekond aastat paar selli treisid neid ja kõik olid rõõmsad kuni nad ise ära tüdinesid ja asjast teada andsid ,et nad enam ei viitsi .
Kahju uskujatest,rõõm otsas.
Olen näinud videosid ,kus rõnga tegijaid jahtisid uskumatud .Infrapuna seadmetega varustatud uskumatud varitsusest välja kargasid ja kuidas maise välimusega ringitulnukad oma nahka päästsid lidumisega nii et muld lendas.
Kahju ,rõngad jäid seekord poolikuks.Müstika mõne inimese jaoks aga jäi.
Eks ta ole sama asi ,et usume jessukest sunnitult edasi,mis siis et kristluse teooria sama jabur on nagu teaduslik kommunism kaugel teadusest.
Nüüd kui röövel kallale tuleb ,võib politseist kaplani abiga jumala enda appi kutsuda patrulli asemel.Kõikvõimas kaplan puhub muhkudele ja palvetab teie eest kui segi pekstud hammasteta suumulk hästi liikuda ei taha.
Äkki aitab ,vähemalt papil riigileib laual.

Kunagi, kui seiklesin Lõuna-Kuriilidel, rääkisid mitmed kohalikud elanikud, et nad ise või lähedased tuttavad on näinud elus või kärvanud veedinosaurusi. Loomulik, et sealt edasi läks jutt UHVUdele. Üks mees väitis, et oli just sel kevadel mäe taustal näinud heledat sigarikujulist monstrumenti hõljumas, taustamõõdus otsustades hindas ta selle pikkuseks paarsada meetrit. Hiljem teisel, 50 km eemal asuval saarel, kui tuli ühe endise Moskva teadustöötajaga samal teemal juttu, sekkus vestlusse tema lasteaiakasvatajast naine, kes rääkis, et nad olid kogu lasteaiaga vahtinud, kuidas hiiglaslik hele sigar kerkis aeglaselt mäe tagant välja ning vajus siis tagasi. Huvitaval kombel pakkus ta ilmingu nägemise ajaks eelmisel saarel kirjeldatuga võrreldes ühe päeva võrra erineva kuupäeva.

Minu enda nähtud kõige meeleolukam UHVU näitas ennast 86 a. Septembri lõpul või Oktoobri algul kella kümne paiku õhtul Raplast põhja poole vaadatuna horisondist 10-15 kraadi kõrgusel. Taevas oli hiiglaslik väga hele ellips, mis meenutas maa poole pööratud prožektorit. Ellipsist tuli hele,ülalt ellipsilaiune, alt laienev valguskoonus maa poole, valguskoonuse keskel oli kiiskavroheline kera. Ellips hakkas kitsenema, justkui oleks prožektorit ära pööratud, ning siis kadus. Mõne minuti pärast kadus ka valguskoonus. Seejärel hakkas roheline kera servadest hägustuma ja aeglaselt tuhmuma. Kella järgi vaadates oli veel viiekümne minuti pärast selles kohas õrnrohekas helendus nähtav. Üpris ümar kuu paistis samal ajal ligikaudu samal kõrgusel selja tagant, umbes SSE. Jõudsin rohelist kera enne selle lõplikku hajumist veel kahele tuttavale näidata.
Hiljem on ülalkirjeldatud lugu kuulates mõned eneseteadlikud ja üle keskmise haritud meesinimesed pihku muheledes üritanud mind vaikselt veenda, et tegu oli ilmselt siiski reaalsuse suhtes ebaadekvaatse kujutlusvõime vohamisega.
Ei teagi, mis selle peale ütelda. Persse ka nagu ei sobiks saata.