Neid nõrku ühenduslülisid peab paras varu olema. Õnneks saame me hakkama sisuliselt ühte tüüpi linkidega (kui LAK-e vintsima ei hakka). Esialgu läheb neid normaalsest ka rohkem puruks, sest vintsimise kogemus väike. Muu kola peaks enam-vähem koos vintsiga tulema v.a. vari. Tross on omaette teema. Selle valik sõltub peamiselt konkreetsest vintsist.
Mis rehnutiga sa sellise tulemuse said?
Dyneemast 60m jupp maksab 67,83 EUR ehk 1061 krooni. 2000m maksab 35 000EEK pudinatega. 2km peaks võtma selle pärast, et siis saab totaalse läbi kulumise korral lihtsalt jupi maha võtta. Aga muidugi on ka odavamaid variante. Näit. ei pea tingimata ostma kas 2,5 või 5mm vaid saab ka näit 4mm köit. Muidugi on ka variant jääda terastrossi juurde. Siis on 1500m-se trossikera hind seal 6 000 EEK. Eestis saab vist odavamalt.
Nojah. Arumaeitaipa, mis selle lennuki sleppköie nii kalliks teeb. Aga need Kuusiku näitajad on üsna realistlikud. Hea mootori, korralikult optimeeritud tõusuprofiili, dyneema ja normaalse vastutuulega on 2:1 (2m köit=1m kõrgust) suhe täiesti saavutatav .
Sisuliselt on vintsil 2 komponenti, mis määravad ära, kas sünteetilist trossi saab kasutada või mitte. Trummel ja trossi juhtija. Mõlema puhul ei tohi olla teravaid servi ja nii trumli kui ka trossijuhi kerimisraadiused peavad vastama teatavatele miinimumidele. Standardne Tost trossijuhtija, mis reeglina vanadel vintsidel peal on ei sobi, kuna rullide diameeter on liiga väike. Samuti on vanemate vintside trumlid liiga tihti (mitte alati) liiga väikesed.
Aga lisaks on veel 2 asja, mida peab arvestama
1. lahtihaakimise kõrgus - mida kõrgemal lahti haagitakse, seda suurem vahe on sünteetlise köie ja terastrossi puhul saavutatavas kõrguses. Alla 300m sisulist vahet ei ole (ca. 20-30m). S.t. vintsi korralik juhtimine mõjutab madalal lahtihaakimiskõrgust rohkem kui trossi materjal.
2. Rahakoti paksus
Lisaks sellele tuleb arvestada veel lennuraja materjaliga (betooni peal kulub köis kiiremini) ja sellega, kas tagastusvintsi kasutatakse või ei.
Terastrossi kasutamisel on oluline, et lennuklubis oleksid olemas inimesed, kes oskavad terastrossi pleissida. Sünteetilise trossi jätkamine katkemise korral on oluliselt lihtsam.
Kommentaarid
Neid nõrku ühenduslülisid
Neid nõrku ühenduslülisid peab paras varu olema. Õnneks saame me hakkama sisuliselt ühte tüüpi linkidega (kui LAK-e vintsima ei hakka). Esialgu läheb neid normaalsest ka rohkem puruks, sest vintsimise kogemus väike. Muu kola peaks enam-vähem koos vintsiga tulema v.a. vari. Tross on omaette teema. Selle valik sõltub peamiselt konkreetsest vintsist.
Topeltrõngaid on meile
Topeltrõngaid on meile vaja, aga 400 eek. on kallis, valmis pukseerimisköis 60 m. maksab 5500 eek.
einar
Mis rehnutiga sa sellise
Mis rehnutiga sa sellise tulemuse said?
Dyneemast 60m jupp maksab 67,83 EUR ehk 1061 krooni. 2000m maksab 35 000EEK pudinatega. 2km peaks võtma selle pärast, et siis saab totaalse läbi kulumise korral lihtsalt jupi maha võtta. Aga muidugi on ka odavamaid variante. Näit. ei pea tingimata ostma kas 2,5 või 5mm vaid saab ka näit 4mm köit. Muidugi on ka variant jääda terastrossi juurde. Siis on 1500m-se trossikera hind seal 6 000 EEK. Eestis saab vist odavamalt.
See on lennuki sleppköie
See on lennuki sleppköie hind, Kuusiku omad ostsid dyneemast 5mm nööri pikkusega 2000m, h: 30 000 eek. Blanik kerkis 800 m kõrgusele.
einar
Nojah. Arumaeitaipa, mis
Nojah. Arumaeitaipa, mis selle lennuki sleppköie nii kalliks teeb. Aga need Kuusiku näitajad on üsna realistlikud. Hea mootori, korralikult optimeeritud tõusuprofiili, dyneema ja normaalse vastutuulega on 2:1 (2m köit=1m kõrgust) suhe täiesti saavutatav .
Trossi materjal sõltub
Trossi materjal sõltub vintsi ehitusest.Kerimisaparaat pole universaalne.
Kindlasti aga mitte
Kindlasti aga mitte ainult.
Sisuliselt on vintsil 2 komponenti, mis määravad ära, kas sünteetilist trossi saab kasutada või mitte. Trummel ja trossi juhtija. Mõlema puhul ei tohi olla teravaid servi ja nii trumli kui ka trossijuhi kerimisraadiused peavad vastama teatavatele miinimumidele. Standardne Tost trossijuhtija, mis reeglina vanadel vintsidel peal on ei sobi, kuna rullide diameeter on liiga väike. Samuti on vanemate vintside trumlid liiga tihti (mitte alati) liiga väikesed.
Aga lisaks on veel 2 asja, mida peab arvestama
1. lahtihaakimise kõrgus - mida kõrgemal lahti haagitakse, seda suurem vahe on sünteetlise köie ja terastrossi puhul saavutatavas kõrguses. Alla 300m sisulist vahet ei ole (ca. 20-30m). S.t. vintsi korralik juhtimine mõjutab madalal lahtihaakimiskõrgust rohkem kui trossi materjal.
2. Rahakoti paksus
Lisaks sellele tuleb arvestada veel lennuraja materjaliga (betooni peal kulub köis kiiremini) ja sellega, kas tagastusvintsi kasutatakse või ei.
Terastrossi kasutamisel on oluline, et lennuklubis oleksid olemas inimesed, kes oskavad terastrossi pleissida. Sünteetilise trossi jätkamine katkemise korral on oluliselt lihtsam.