Kõige suurema VNE-ga purilennuk?

Sisestas hendrik, N, 2006-10-05 16:24
Forums: 
Üldine vestlus

Huvitav oleks teada, millisel purjekal on see näitaja kõige suurem ja kui suur on seejuures vajumine?

Hendrik

matti - N, 2006-10-05 17:17

Purilennuki JS1 Vne=290 km/h, suurim aerodünaamiline väärtus (L/D)= 53 .

hendrik - N, 2006-10-05 18:41

Üritasin midagi JS1 kohta leida, kuid kole vähe inffi on. Hästi googeldada ma kah ei oska, saan ainult mudel-lennukite andmeid.

Kas sellel on äkki mõni levinum nimi olemas? HP 132 Jetstream? Kes tootja on?
Hendrik

matti - R, 2006-10-06 13:15

Vaata veebiaadressil www.jonkersailplanes.co.za

hendrik - R, 2006-10-06 17:42

Njaa, parameetrid on muljetavaldavad. Aga nagu ma aru saan, siis neil pole veel prototüüpigi valmis ja numbrid on arvutuslikud. Kas ta ka reaalsuses nii hea välja kukub?

kaido - R, 2006-10-06 22:13

Purilennukite aerodünaamilised omadused osatakse tänapäeval väga täpselt välja arvutada. Nii, et tõenäoliselt tulevad need numbrid sinna väga lähedale.

Kaido_signature

hendrik - N, 2006-10-05 18:58

Minuteada on kiireim purilennuk Windex 1200.
VNE on 350km/h, juhitav 250km/h, väärtus 38 (100km/h) ja seda 12m tiivaga, varisemiskiirus 70km/h. Polaari pealt vaadatuna tundub, et ca 75km/h juures vajub 0,7m/s ja 200km/h juures juba 2,5m. Kui arvestada, et tal mootor ja propp samal ajal sabas, siis pole üldsegi mitte halb purilennuk.

Teab keegi rohkem selle kohta? Kas on pikema tiivaga lennukeid, mis VNE osas konkureeriks?
Hendrik

matti - R, 2006-10-06 11:05

Nojah kui nii asjale läheneda, siis NSVL-aegne Antonovi lennukitehase purilennuk A-13 on veelgi kõvem sõna, selle Vne=400 km/h. Eks küsimuse asetus sõltub ju ka sellest, mida keegi õigeks purilennukiks peab. Windexi ajastu purilelennukite nii mõnedki tehnilised andmed olid ülespuhutud. Windex on rohkem vigurlennuklassi kuuluv purjekas, tema tegelik aer.väärtus on 36 ning kiiruste polaarkõver pole tegelikult see, mis paberil.

hendrik - R, 2006-10-06 11:47

Njah. Peab tunnistama, et otsisin tegelikult tõesti "päris purilennukite" seast kiireimat, kuid neil kõigil reeglina VNE 270km/h. Väärtus võiks olla vastavalt klassile kas vähemalt 40 või 50. Min. vajumine võiks olla alla poole meetri. Vigurlennukitel on reeglina VNE 290km/h (n. poolakate Fox). Windex aga üllatas oma 350km/h-ga. Lugesin läbi ka testlenduri kommentaarid ja need olid lausa lennukit ülistavad. Kuna tegemist on kit-lennukiga, siis tekkis ahvatlus. Oluliselt parem ikka kui Blanik, eriti kui moto-blanikutest rääkida Wink

Ega vist üle 50 väärtusega lennukit üle 300km/h VNE-ga võimalik ehitada polegi?
Hendrik

kaido - R, 2006-10-06 12:01

HpH Glasflügel 304-S peaks tulema 18m versioonis LD 51 pudinatega ja Vne 280
ASG-29 on LD>50 ja Vne 285
Ventus 2cxM on Vne 285
Nimbus 4DM on Vne 285

Windexist ei ole minu teada eriti kaupa saanud, sest mootori paigutus on erakordselt vale vigurlennuki jaoks ja mootoriga purilennukina on ta viletsa polaariga. Kui mu mälu mind ei peta, siis pani Windexi disainer sellega krässi kunagi ja rohkem pole sellest projektist eriti räägitud. Kodulehel on kah kiri: "Updated 2001-02-16"

Kaido_signature

hendrik - R, 2006-10-13 12:50

Lars Bergstrom oli see mees, kes 1997a märtsi alguses Floridas Windexit testides otsa sai. Ta oli purjejahtide disainer. Kodulehel on väidetud, et Windexi projekti alustasid Sven-Olof Ridder ja Harald Undén. Mõningad allikad aga väidavad, et Sven Ridder töötas tegelikult kah jahtide disainimisega ja Lars aitas Windex-it disainida. Nende saavutused purjejahtide alal tekitavad küll sügava respecti.

Midagi täpsemat ei ole õnnestunud välja uurida, kui et testis lennuki varisemist. Arvatakse, et lennuk sattus stabiilsesse varingusse või lamepöörisesse, kus juhtpinnad ei toiminud. Piloot olevat üritanud keha asendit muutes lennukit varingust välja tuua ja päästis rihmad lahti. Ma ei tea, kui edukalt lennuk varisedes langevarjuna toimib, kuid kaks pilooti olevat ellu jäänud taolises õnnetuses. Võibolla oleks ka antud juhul piloot kergemalt pääsenud, kui rihmad oleks kinni olnud. Fataalne oli ainult peavigastus.

Sellised lühikese kerega ja tagumise tsentreeringuga lennukid on ilmselt rohkem stabiilsusele kalduvamad varisemisel, kui pika sabaga. Tugevalt ees olev massikese ja kaugel olev saba tekitavad suurema momendi varingust välja toomiseks.
Hendrik

hendrik - R, 2006-10-13 11:31

Mind pisut paeluvad Windexi wingletid, mis on allapoole suunatud. Kas keegi oskab kommenteerida, kui tõhusad sellised asjad üldse olla saavad? On need äkki ainult ilu pärast? Kas on veel lennukeid peale Windex-i, kus allapoole pööratud winglette kasutatakse? Tean küll lennukeid, millel on tiiva otsas mõlemis suunas winglet, kuid purilennukeid selliseid vist pole...

Hendrik