https://aviation-safety.net/wikibase/300184
Klassikaline asi: üsna kohe peale starti pussus puksiirlennuk ära, purilennuk proovis teha madalal 180 kraadi pöörangut, aga kukkus pöörisesse.
OK-0107 (56) endine kodu algatas selle peale pisukese arutelu/täienduskoolituse pöörisesse kukkumise teemal: https://gliding-team.pl/nie-przepadaj
Google translate töötab poola keelest suhteliselt hästi, soovitan lugeda!
- Kasutaja teet ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse
Kommentaarid
https://aviation-safety.net
https://aviation-safety.net/wikibase/300184
Purilennuk MDM-1FOX, puksiirlennukil olid mootoriga probleemid ja FOX kukkus tagasipöördel pöörisesse. Pukseeris WT9 Dynamic, oli massiga kuskil 350 kg ja FOX massiga 540 kg.
https://www.helko-verlag.de/wp-content/uploads/2020/11/Konzept-weniger-U...
einar
Lugesin poolakate artikli
Lugesin poolakate artikli ddiagonaalis läbi. Eks tuleb tõdeda, et lennukite puhul on jätkuvalt kiirus see, mis sind elus hoiab. Üks asi mille peale ma varem polnud mõelnud on vihma faktor moodsamate purilennukite puhul. On küll palju räägitud sellest, kuidas vihm hävitab lennuki väärtust, aga tegelikult ju koos sellega ka kõiki muid parameetreid. Mida moodsam lennuk seda hullem. Wilga või Cessna peal polegi ilmselt märgatavat vahet, kas vihma sajab või mitte. Küll aga tasuks ilmselt vihmaga maandudes viimastel pöörangutel hoida igaks juhuks suuremat kiirust uuematel parema väärtusega purilennukitel.
Teet, kas sul on selline praktika Jonkeril?
Minu kogemus ei kinnita, et
Minu kogemus ei kinnita, et märg tiib variseks hullemini kui kuiv.
Jonkeri manual ka rõhutab, et natsa rohkem kiirust tuleb kasuks, aga seda mitte niivõrd tiiva omadusete kui võrd vihmaga teinekord kaasneva turbulentsi tõttu.
"When flying in rain, it can be expect that there will be a decrease in glide performance. The airfoil is specially designed not to have any loss in lift when contaminated and the stall speed is relatively unaffected by rain and bugs. However, it is recommended to increase the landing speed by at least 10km/h (or 5kts) to compensate for turbulence and descending air often associated with rain."
Palju olulisemaks kui vihm on ilmsesti see, et ballastita purilennuk ja täislastis purilennuk ja täislastis suure pinnakoormusega moodne purilennuk ja täislastis suure pinnakoormusega pikatiivaline purilennuk on neli erinevat asja. 30 kg/m2 ja 60 kg/m2 on päris erinevad asjad. Täislastis 15m JS3 ja 21m JS1 on mõlemad 60 kg/m2 ja kui Wilga 120 kmh pealt hakkab lõbusasti kõrgust korjama, siis mina jään veel maa peale köie otsas töllerdama ja ei saa ratast maast lahti. Suht eba tunne. 130 kmh on juba üsna norm ja see 10 kmh on ju kerge kõikuma.
Jah, kiirus on oluline, aga elulemise aspektist on kohtumisnurk tähtsamgi ja koordineeritud pööre on kohtumisnurga lähedane sugulane. Vihmas võib niit kuplile kleepuda, kallakut tuleb vähe, ballast ei ole võib-olla lõpuni välja jooksnud ja neljandas pöördes ongi crash isegi siis kui kiirus on 100+... Kawa kirjutas ka oma kommentaaris, et lühikesetiivalised mootorlennukid lendavad ilusti ilma pedaalideta, aga purilennukil liiga vähe pedaalidega töötamine on paha-paha. Kolasinski algatatud arutelus meeldis mulle ka meeldetuletus, et purilendurid veedavad päris suure osa ajast justnimelt "varisemiseelses olukorras" - tõusus ju katsume lennata aeglaselt (või mitte-nii-väga-aeglaselt, aga tummises pöörangus, mis viib jälle tagasi kohtumisnurga jutuni).
Aga jah, kui kiirust pole, siis pole ka midagi muud.
Üks kogemus oli kunagi LAKiga
Üks kogemus oli kunagi LAKiga. Vahetult enne maanduma tulekut tuli lennuväljale korralik sadu peale, nähtavuse pärast ei tahtnud maanduma minna, kuidagi sain lennuvälja lõunaotsa juures mingist väikesest madalast pilvest kinni vist umbes 500 m kõrgusel, pool ringi oli sadu, teine pool tõusu, püsisin väga kindlalt nullis. Kartsin just sajufaktorit, aga võib öelda, et spiraalitamine ei erinenud millegi poolest tavalisest ilma vihmata nõrgast tõusust, kiirus ja kallakud sobisid kenasti, vihmase poole peal eriti nagu ei tajunudki, et vajumine oleks häirivalt suur. Veerand tundi hoidsin ilusti kõrgust ja kui sadu oli möödas, siis rahulikult maanduma.
(ilma teemata)
35 % õnnetustest on tõusul ja maandumisel, 22% vintsistardil, lennuki taga pukseerimisel 8 %. Vaadake minu pandud lingil pilti number üheksa.
einar
"Modern" on suhteline, aga
"Modern" on suhteline, aga Falke flight manualist- Wet wings – warning.
The SF 25 C uses a modern glider wing section so it is sensitive to rain on the wings. The airflow over the wings is disturbed by the rain drops, which reduces the lift available. With dry wings the minimum speed is 38 knots, but with wet wings it is about 44 - 46 knots. The stall characteristics are also affected. With dry wings, the SF 25 C is good-natured in a stall, but with wet wings it can drop a wing. When flying in rain, always fly at speeds greater than 46 knots. When taking off with wet wings, never lift off at less than 46 knots. Climb and approach at about 57 knots. Avoid steep turns and other high g force maneuvers. Any snow or ice on the wings must always be removed before take-off. Don't forget to clean off the tailplane too.
Kui SF25C tiib on modern,
Kui SF25C tiib on modern, siis on Jonkeri tiib post-modern ja tänu sellele putukatest ja vihmast vähe mõjutatud
Minimum speed 38 versus 46
Minimum speed 38 versus 46 knotsi on +20%, päris oluline vahe :)