Kuuldused minu varajsest lahkumisest

Aasta lõpus on ikka kombeks kokkuvõtteid või selgitustöid teha. Kuna ühelt poolt räägitakse, et olen klubist ja purilennundusest lahkunud, teisalt kritiseeritakse, et ma polegi mingi arvestatav purilendur olnud, mõtlesin olukorda pisut selgitada- et mis värk on.

Minu lendamiste taustast niipalju, et '98 aastal, vist olin 15, tegin ühe langevarjuhüppe ja käisin aeg-ajalt Wilga ja Blaniku "junni hoidmas". '99 lendasin juba selge eesmärgiga saada purilenduriks ca 10h. Ilmselt oleks rohkemgi lennanud, kui poleks 2 kuud Saksamaal kolanud. 2000a solo ja sügisel Piratiga. 2001 lõpuks olin kogunud ca 100h ja välja lennanud veel Cobra, Jantari ja Lakiga. Tänaseks lennuraamatus kokku 430h purilennukil. Lisaks olen aja jooksul saanud katsuda erinevaid motoriseeritud lennuvahendeid. Mitte just teab-mis palju, sest minimaalne arvestatav võistluskogemus jääb sinna 1000-2000 kanti. Samas on seda niipalju, et saan kohalike marsruut- ja pikemate termikalendudega hakkama.

Vastab tõele, et tegelen aktiivselt hüppamisega, kuid kuuldused minu varajsest lahkumisest purilennundusest ei vasta päris tõele. Jah, 13h ja 15ne maandumist möödunud hooajal on vähe, eriti võrreldes keskmiselt 50-80 tunniga varasematel hooaegadel. Kuid julgen väita, et seda on kindlasti rohkem kui nii mõnelgi teisel klubiliikmel sel hooajal.

Miks hüppan? Vaja oli vaheldust, eneseületamist, sisemine soov tunda oma arengut ja midagi uut õppida. Teine põhjus on noor (palju omaealisi) aktiivne seltskond eesotsas mitmete väga heade sõpradega.

Olen näinud mitmeid "igavesi" purilennuõpilasi, kes on aastaid samal tasemel, ega jõua kuidagimoodi oma esimese sooloni või litsentsini. Et mitte samasugune hüppaja olla, siis oli minu eesmärk hüppamises nn õpilasredel lühikese aja ja intensiivse hüppamisega läbida. Vinduma ei tohi jääda! Tänud siinkohal SLK-le, kes/mis andis nn üleminekuperioodiks kasutada klubi varju jm varustust, mis sisuliselt oli minu kätes, et saaksin arenemiseks igal võimalusel ja palju hüpata. Tulemuseks 25 hüpet eelmisel ja 113 sel aastal ja oma varustus. Oskus vabalangemises end valitseda, nn kujundhüppeid teha ja palju kiiremate kuplitega rallida. Aasta tagasi tundus see veel võimatu. Tõsi, selle kõige saavutamiseks, tuli teha valikuid ja anda purilennu osas pisut järele.

Kui oled vähegi aktiivne ja asjalik huviline, siis RLK-s on samasugune haruldane võimalus kasutada treeminiseks üsnagi personaalst ühekohalist sport-purjekat. Soodsalt!!! Kui tulnuks tasuda purjeka renti jmt, siis ilmselt oleks mul praegu 20 h vms.

Uueks hooajaks soovin kõigile rohkelt lendamist. Pidev vägikaikavedu klubi kodulehel on küll iseenesest väga tore, kuid see ei tee meist paremaid lendajaid. Klubi on ikkagi selleks, et üheskoos teha kõik selleks, et me saaks mõnusalt ja taskukohaselt õppida! lendama. Ja koduleht vahend lendamisele ja seda toetavatele tegevustele kaasaitamiseks.

Ja purilennuõpilased, tehke selgeks, mis on teie eesmärk, vajadusel tehke valikuid ja pingutage selle suunas. Vaid nii tuleb edu ja rahulolu. Arvan, et eestlased on nii rikkaks läinud, et huviliste ja uute õpilaste näol peaks lähiaastatel tegevust ja rõõmu jätkuma kõigile- Ka õpilastele, sest kambakesi on tõuse otsida ja Lõuna- Eestis ringi lennata palju lõbusam...

Läks pisut õlle kõrval targutamiseks, nagu mingi vana peer kohe Smile Aga ega ma halvaga.

Soovin kõigile hääd vana lõppu ja veel paremat uut. Et ikka kogu aeg hirmsat moodi tõuseks, nagu Habe Laki kokpitist kunagi raporteeris Smile

Tanel