Pisut analoogiat purilennundusega

Sisestas hendrik, E, 2007-05-21 18:02
Forums: 
Huvitavad leiud internetist

Plaanin siia koguda leide muudelt aladelt, kus purilennundus annab inspiratsiooni.

Vett ankruna kasutav purjekas
Purjetamise kiirusrekordid on juba ammu tehtud kasutades õmmeldud purje asemel kõvapinnalist tiiba. Tegelikult on purjetamine purilennunduse kõrval samal tasemel, kus on praegu deltaplaanid lennunduses.

Maailma ülehinnatuim sõiduk
Ehk asenda mugav auto salong purjeka kuppliga või kitsenda lennuvabadust maanteega, vahet pole, kaks halba asja ühes ja üle mõistuse kallis sealjuures.

hendrik - E, 2008-02-04 12:15

Üha enam võtavad purjekad purilennuki kuju:

Põhjalikumalt uudisest siin.

Pole kaugel aeg, kui ei pea enam vahet tegema purilennukil ja purjejahil.
Hendrik

hendrik - E, 2009-03-30 21:52

Üks ratastel purjekas püstitas uue kiiruse rekordi:
http://www.greenbird.co.uk/land-record/the-craft
Väidetavalt suudab see 10 aasta arendustöö tulemus sõita 5 korda kiiremini, kui tuul. Purilennukitega võrreldes on seda siiski 10x vähem. Kas tõesti tekitavad rattad sellise kao või on veel palju arenguruumi?

hendrik - T, 2010-03-09 11:15

Kõvapinnalised purjed on nüüd siis jõudnud võidukalt purjetamise F1 klassi:

Tagatiib on suurem, kui tiib ise:

http://www.americascup.com/en/multimedia/gallery/index.php?idIndex=52
http://bmworacleracing.com/en/interactive/images_2008/images_overview.html

http://extras.timesonline.co.uk/pdfs/ttsthemonster2.pdf

hendrik - T, 2010-03-09 11:19

Ka väiksemate c-klas purjekate puhul on tiib tegemas võidukäike:


http://www.sailmagazine.com/cclasscats/
http://www.sail-world.com/Europe/Americas-Cup:-Steve-Clark-on-Heavy-Air-...

kaido - T, 2010-03-09 16:51

Minu teada on jääpurjekatel jäika purje juba ammu kasutatud. Muidugi mitte DN klassis.

hendrik - K, 2010-03-10 16:23

Eks küsimus on kiiruses. Kui purjekas ikka piisavat kiirust ei saavuta, siis ei anna jäik purje eelist. Jää peal on head vunki palju lihtsam kätte saada, kui vee peal. Katamaraanid ja trimaraanid on juba saavutamas piisavalt head kiirust, mille puhul hakkab tiib purjest paremini tööle. Raske kiiluga ühekerelised purjekad ei hakka nii pea tiiva all seilama, kuna veetakistuse osakaal on liiga suur. Tahad 2x suuremat kiirust, pead 8x suuremat jõudu rakendama, oli see veetakistuse puhul nii? Kergete katamaraanide ja trimaraanide puhul on veega kokkupuute pinda vähem, suured kiirused lihsamad tulema ja õhutakistuse osakaal suurem. Jääpurjekal on aga kokkupuutepind võrreldamatult väiksem, seepärast neil see tiiva variant ammu levinud.

Põhimõtteliselt on siit veel vaid üks samm lennukini - ühe sümmeetrilise jäiga purje asemel kaks tiiba, milledest üks on horisontaalne, aidates keret takistuse vähendamiseks kergitada, teine purjeks vertikaalselt ülesse tõstetud...

hendrik - N, 2010-03-11 00:45

Üks näide rekord-jääpurjekast:


See siis sama greenbird tiim, kes ülal mainitud maismaa rekord-purjeka ehitas.
http://www.greenbird.co.uk/ice-record

Jääpurjekaga pole seni nii edukat sõitu tehtud, tulemuseks vaid 70 miili tunnis, kuigi oodatakse 125miili tunnis. Polevat siledat jääd olnud. Maismaa purjekaga saadi 126 miili tunnis kätte (vee rekord on 84 miili tunnis ja seda tavalise purjega).

hendrik - P, 2010-06-13 16:59

Harisin ennast pisut tiib-purjega veesõidukite osas. Mõningaid fakte:

  • Kui tiib panna purjega võrreldes 2x väiksema kohtumisnurga alla, siis genereerib see ikka rohkem "tõstejõudu" ja sealjuures on takistus enam kui 3x väiksem.
  • Väiksem nurk teeb eriti märgatava vahe vastutuult purjetades. Kui tiiva puhul kasutatakse kohtumisnurka 10 kraadi, siis purje puhul 20 kraadi. See tähendab, et purjega peab pikema distantsi sikk-sakitama.
  • Ühe kerega jahi puhul annab 10% veojõu suurenemine alla 1% kiiruse kasvu. Mitme-kerega jahi puhul kuni 5%. Seda muidugi juhul, kui ülejäänud kere(d) peale ühe õhku saab. Siin aitab jällegi kaasa tiiva parem ja kontrollitavam "tõstejõud". Ehk tiivaga purjekas saab vungi sisse palju väiksema tuulega, kui purjega variant.

    • Ainsaks miinuseks on see, et "purje hiivamine" tiiva puhul tähendab kraanat ja meeskonna liikmeid saja kanti.

    Prantslased ehitasid 12a tagasi laheda katamaraani, millel kaks tiiba mõlema kere otsas:

    http://www.ensta.fr/~lecata/galerie/index.htm
    Sellel on tiivad erinevalt teistest ebasümmeetrilise profiiliga. Ka kere all olevad hüdrotiivad on mõlemil poolel erinevad. Ehk siis rekordpurjekaks ehitatud ja ujub vaid ühes suunas. Muidu võiks mõtet hellitada, et sirutab korra tiivad laiali ja lendu ta tõusebki:D

    Midagi sarnast on disainerid ka luksusjahile vürtsiks pakkunud. Purjena need vaevalt et toimivad:

    Veel üks huvitav kontsepsioon:

    Sellel tiivad fikseeritud 90 kraadi alla. Purjetab mõlema külje peal. See tiib, mis horisontaalne, aitab kere veest kergitada. Õhutakistus on selleks märksa odavam, kui veetakistus.

    Erinevai rekordpurjekaid leiab siit:
    http://www.windjet.co.uk/index.php?option=content&task=view&id=21&Itemid=56