Nii, netiühendusega on siin kogu aeg jama olnud, nüüd võeti elekter ka ära. Sajab ladinal sooja äikesevihma ja lennuohutus on tagatud.
Lennuohutus pole siinkohal sõnakõlks. Napi kahe lennupäevaga on toimunud juba järgmist:
- kuigi start oli 18, siis maanduda on siia mugavam täpselt vastupidise kursiga 36. Saab otse hooga seisuplatsile veereda. Treeningpäevadel on pukseerijad valmis kella 17-18ni, ja siis osad ka startisid. Samal ajal otse vastu siis teised maandusid. Mina tulin viisakalt 18, aga see on üle paksu metsa ja täpselt platsiharjutuse tunne (elev tunne, sest kes meist eriti Jantariga metsa sees platsidel käinud viimasel ajal on...) ja järskus näen kuidas otse näkku läheneb teine purilennuk, üks tiib teisest kõvasti kõrgemal. Eks ta tegi natuke vältimismanöövrit... Seejärel startis Arcus enda mootori väel, vingerdades kahe platsile seisma jäänud purjeka vahelt läbi ja stardirajal said nad sõbralikult kõrvut kokku maanduva purjekaga - üks just ratast maha panemas, teine maast lahti rebimas (kes pole näinud Arcust startimas, siis on see väga kipakas etendus - mootor turjal lükkab nina maha ja saba püsti. Maast lahti rebimiseks jebitakse mitu korda gaasi maha, et saba normaalsesse asendisse saada, ja siis jälle punni... Pooltel meestel kukub seepeale tiib maha ja nii nad siis kimavad, üks tiib maas, saba püsti-maha-püsti ja suur tolmupilv taga haleda pinina saatel).
Jagasin Sabetskisele muljeid ja tema muheles leebelt ja ütles, et "meil on suur lennuväli". Selle lennuvälja üle on leedukad väga uhked igal sammul. Memmekatest lääne-eurooplased vinguvad ainult. Näiteks eile ei meeldinud neile see, et 5km kaugusel oleva finiši miinimumkõrgus on 100m AGL. Noh, eks ta napikas ole, aga kes see käseb lennuväljale peale finišit tulla - mine platsile, finish on ju tehtud! Tšehhid räägivad, et neil on 0, ja igaüks peab ise ohutu kõrguse endale valima. Lõpuks toimus lausa hääletus ja tõsteti siis 250m MSL peale.
- eilsel HARJUTUSpäeval oskas üks prantslane adrenaliini nii üles kütta, et läks Poola piiri ääres paksus metsas platsile... sulpsti järve (lennuk ja purilendur pidada OK olema). Seal kandis tõesti ei ole mingeid platse. Räägitakse, et 800 meetri peal on võistlus lõppenud ja tuleb otse lähima asula suunas minna, et seal kuskil mingi riba leida. Samas tõusud ja lennuilm on seal müstiliselt kõvad.
Piirkonnast saab aimu selle kaardipildi pealt: https://goo.gl/maps/228yW34swiQ2 Suured laaned igal pool.
Eile lendasin natuke taski ja keerasin siis kodu poole tagasi. Siin on samasugune ilm nagu eelmine aasta: +30, lennuvälja 15-20 startivat purjekat ühes tõusus, marsruudil sinine taevas, välja arvatud standardsed tõusukohad jõgede ja metsade kohal. Seal on muretu, mujal otsi kus sa saad. Ajas teise pöördepunkti juures meeletu pilve ka üles ja enamik minu ümbruses keerasid otsa ümber. Võistlusolukorras tundus, et 50:50 võimalus läbi lennata, aga harjutuspäeval 120 km kaugusel Poolas platsile minna ei tundunud asjalik idee. Siiski vaatasin, et kohalik mees LM tegi taski ilusti läbi, uudistada saate seda lendu siit: http://www.soaringspot.com/en_gb/34th-wgc2016/results/club/practice-1-on....
Päris mitu platsi oli eile. Üks ainult 11km kaugusel lennuväljast. Päris õhuässade hulka olen sattunud, kes igat päeva kui karmi võitlust maailma parima nimel võtavad! Palun saata Heinariga tauriini ja kofeiini tablette (või küünlaid, kui tablette saada pole :). Toored pullimunad kõlbavad ka, Habe pidi tulema ja tema on väga kuulus kokk).
Teistest silmapaistvatest klubiliikmetest annan teada Parksepa elus olemise fakti. Helistas, andis nõu ja tervitas Sabetskist. Elmer ja Peep on ka siin, Eesti on MMile selgelt oma parimad ajud saatnud.
P.S. Palun kanda Ridali rekordiraamatusse Jantari kokkupaneku rekordi. Ühe mehega sai kokku pandud!
- Kasutaja teet ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse