Täna siis AAT, ehk igaühel võimalus teekonnavalikuga kaarte segada.
XCSoar (ja LX8000 jms kompuutrid, aga mitte S100 tüüpi variokad) annavad päris lihtsalt võimaluse teha what-if analüüse. Keerad McReady-t juurde ja kohe pakub ta pikema teekonna. Nihutad ühes tsoonis pöördepunkti kaugemale, siis nihkuvad ülejäänutes punktid lähemale. Aga valikute tegemine jääb ikka endale.
Selle pildi peal on viimase pöördepunkti sees näha kaarjas joon. See tähendab, et ükskõik millise koha valimine sellel joonel annab sama tulemuse. Matemaatiliselt. Reaalselt sõltub asi pilvedest jms. Võistlusel olgi nii, et pilved suunasid meid kõiki selle joone kõige alumise otsa pihta.
Klubiklassis tekkisid üsna kohe peale starti pundid ja nii jäävad valikud ka ahtamaks. Aga ikkagi õnnestus teha kolm apsakat.
Esimene oli kohas, kus sain enda arvates rekordilise tõusu. Nägin silmanurgast, et 200 oli sees ja samal ajal tõstis 4ga!. Logi räägib, et oli 190 sees ja tõstis 6ga, aga vahet pole, uhke kimamine oli ikka.
Otse ees oli pilv kombitsad alla lasknud ja oli valida, et kas minna vasakult või paremalt.
Mina läksin ühe teise selliga valelt poolt. Teised kaotasid lühikese ülelennuga pea 200m vähem kõrgust. Kõrgust olnuks väga vaja, sest nüüd tuli liikuda üle suure kinnikasvanud piirkonna, mille käigus lausa 600m peale vajusin. Seal pidin jullama, et järgmise tõusuni, mis oli juba 3-4m/s, välja vedada. Sellesse kohta läks liiga palju aega kaduma.
Teises pöördepunktis olid päris head pilved, hiiglama suur punt koos ja oli valida, kas võtta pööre ära ja siis tõus, või vastupidi. Mina tegin vastupidi. Rahvas jagunes kahte lehte - ühed käisid ühe konkreetse pilve all, teised piki sama pilve räbalaid. Ma panin jälle valesti - räbalad töötasid imehästi ja jällegi rebenes vahe sisse.
Tagasiteel tuli ületada jälle õige mitu koledat ala, aga suured pundid aitasid sealt suurema närvikuluta üle.
Viimane pöördepunkt oli kõige suurem aps. Ma pole vist elu sees AAT suutnud läbida nii, et oleks võimalik jõuda täpselt õigeks ajaks - ikka on olnud mingit täiesti äpardunud ilm, mis kõiki plaane segab. Nüüd siis esimene kord ja ma ei jaganud ära, et kuidas optimisaatorit lugeda.
Asi selles, et AAT planeeritakse tavaliselt 5min hilinemisega. See ei anna oluliselt miinuspunkte, aga aitab vältida kogemata liiga vara kohale jõudmist (kui viimasel lõigul peaks olema ootamatu pilverida vms). Liiga vara jõudmine on selge punktide kaotamine.
Asi on aga selles, et on suur vahe, kas 5 minutit on pandud puhvriks olukorras, kui on veel 200km minna, või viimases pöördes 25 km enne lõppu! Viimases pöördes sisuliselt lõpulennu alguses ei ole vaja seda 5 minutit enam täienisti ära kasutada. Ekraanipildi pealt on näha, kuidas ma viimases pöördepunktis võtsin veel 2 tõusu (sest optimisaator soovitas veel kaugemale minna), aga ma ei vaadanud seal kõrval kohe teist numbrit, mis ütles, et "siis jääd 6 minutit hiljaks”. Noh, natuke häirisid kaks purilennukit, mis minu ees sama tegid, aga suur punt keeras kohe õigel ajal lõpulennule.
Ilm ja pundid määrasid võistluse ja seetõttu vahed tulid väga väikesed. Kui viimase pöördepunkti viga välja arvata, siis oleksin võimnud 23. koha asemel 13. olla, mis oleks olnud juba OK. Selle koha sai valitsev maailmameister. Sattusin temaga lennu ajal õige mitmel korral kokku, lõpus vahe 5 minutit. Täpselt see, mille ma viimase pöördega ära kobistasin.
Üks mõistatus siiski on endiselt - mis kiirusega lennata? XCSoar näitab 150 kmh, S100 näitab 140 (seda siis suhteliselt hea ilmaga ja kuiva Jantariga). Tundub, et lendan grammikese liiga aeglaselt - punt vajus ülelennul salamisi eest ära. Kiirust lisada ma nagu ei tihanud - ülelennul oleks muidu teistest allapoole vajunud. Vajaks korralikku paarislendamist kellegagi võimalikult lähedal, et õhuvoolude erinevus mängu ei tuleks. Võistluste ajal ei tihanud kellegile väga külje alla ujuda.
- Kasutaja teet ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse