Sai käidud põhjanaabrite juures äri-ja spordireisil.
Sportliku poole pealt oli eesmärk tutvuda ja esmaõpe saada mäesuusatamise vallas.
Kui aus olla, siis olen korra mäesuuskadel varem olnud. See, kümmekond aastat tagasi toimunud sündmus, jäi tookord väga üürikeseks ja meenutas küll rohkem sööstlaskumist. Kuutsemäelt alla lastes ei julgenud ma kordagi suuskadel keerata ning nii ma täishooga all tuiskasingi kuni Hawaii Expressi plakatini (teate küll, see kus kenad näitsikud tagumikud urvakil rattasadulatel istuvad).
Seekord Soome keskosas Tahko suusakuurordis läks tükk maad edukamalt. Esimese päeva jooksul said põhitõed selgeks ning järgmistel päevadel sai rinda pistetud juba täispikkade radadega (tõsi küll laugematel - niipalju kui see võimalik oli).
Aga ei pääsenud ma suusamäelgi ilma lennundusega kokkupuutumata (õnneks enda "lennud" suuskadel jäid lühikesteks ja harvadeks). Ukerdades keset mäge jäi kõrvu lennukimootori hääl. Tõstsin silmad korraks üles ja ... peale enda püsti ajamist ja põlvede lumest puhtaks kloppimist nägin väikest valget ühepinnalist orgu lähenemas.
Suusakeskuse mäe jalamil järvejääl oli improviseeritud lennurada, kust siis tõusis ning maandus turiste loksutades ultralight.
Käis korra peast läbi mõte, et läheks ligi ja uuriks palju üks ring ka maksab ning kui kapitalistist põdrad väga ei nööri, laseks endalegi ühe tiiru teha. Loobusin aga sellest mõttest peale ühe maandumise jälgimist 
- Kasutaja alari ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse