Ridali luule

Jälgitavuse huvides tooks erinevad värsijupid ühe roduna ära. Võtsin endale õiguse puuduvatele luuletustele ajutiselt pealkirjad panna lootuses, et autorid need vajadusel parandavad.

Lohemao pidamisest

Klubikaaslastele Ridali lennuklubist

Me oleme kamp vaeseid kambajõmme
kel taskus pigem tuul kui rahapall
meil kõigil lendamise poole tõmme-
me peama lohemadu oma kuuri all

Kuid keelatud ju pidada on lohemadu
see privileeg on kuningatel vaid
eks sestap siis ka ametnikesadu
kontrollimiseks kulutab me väravaid

Ei meie oma lohemadu välja anna
me mustaks kõutsiks võime ta maskeerida
siis tuleb imestusest käsi kokku panna-
kuis küll need näljarotid saavad lennata?

Ei isegi me päris hästi adu
ei tunneta veel kõiki tagamaid
Miks meiega veel lendab lohemadu
kui ümberringi kraaksub kuningaid?

J. Susi, 200

*******************************************************

Mehele ja Lohemaole.

Sa oled lapsest saati kasvatanud oma lohemadu,
Hoidnud varjul teda oma peas ja söötnud-jalutanud oma õues
Ta tihti märkamatu on, kui kustund süsi keset vihmasadu,
Kuid vahel rebestavalt valus hoida teda vagusi on põues

Neil hetkil maagilised mustrid ennast koovad mõttevaipa
Ja sädelevaid vaimukusi valla pääseb terve ladu
Ning rääkides ja naerdes tihti isegi ei taipa,
Et läbi sinu räägib-naerab lohemadu

Eks vahel mõni sõber kõrval seistes aimamisi adu
Miks linnud sinu pilgu tihti kaasa viivad,
Mis lubab kõndida sul omi imelikke radu
Ja kust on tegelikult pärit sinu tiivad

Ja vahel õige harva ootamatult selgelt ütleb vaist,
Ehk kõnnid küll kesk kõhkluste ja pettumuste sadu,
Kuid siis, kui kohtad siirast, naeratavat naist,
Sa päästa julgelt valla lohemadu.

P.Teppo veebr.2006.a.

**************************************************************

Sitavares.

Kord Sitavares Sibimaalt
võttis ette lennutuuri.
Ta lendas uhkelt Ridali
et tuua värskeid tuuli

Ta kepsles mööda õue ja
ja paarkord targalt kraaksus
Siis taipas lõpuks isegi
et hais tal taga nagu kuri saatus.

Ei kohkund sellest Sitavares
vaid kiirelt tiibu lehvitas.
Hais levis veelgi hoogsamalt
et ära kaoks me lennulootus

Kuid ussid tõugud nagu oleme
meid sitahais ei tapa
Me uhkelt peame plaane
kuis sitavares sitapatareisse matta.

V.Muni veebr. 2006.a.

***************************************************

Tiigrihüppest Ridali moodi

Klubikaaslastele Ridali lennuklubist

Kui pikka aega jalatallad polnud saanud õhku
ja visalt ristid kalendril lehti viisid,
kamp jõmme vara voodisse ei pugend põhku
vaid koos puuri püüdsid hüppevalmis tiigri.

Siis tiigrit puuris silitamas käidi salamahti,
ta hoiti enda teada, poln`d teistel temast aimu.
Silitati just nõnda tihti kui igaühel oli mahti,
tal ohverdati palju oma jõudu ja ka vaimu.

Siis ühel päeval puuriuksed lasti valla,
kõik nägid looma, tahtsid teha talle pai.
Igaüks nüüd tahtis talle peremeheks olla,
reaalne töö siis aga kahjuks unarusse jäi.

Sest tiigrist polnud osalt enam kena looma
ta jõmmid ajas omavahel kiirelt vaenu.
Kuid kahjuks kõik ei seda fakti hooma
nii tööle naasnud läksid teiste peale raevu.

Te laske tiiger kõnnib nüüdsest omapäi
see liigne imetlemine on selgelt kurjast.
Ja ärge tehke talle liiga palju pai
vaid ennem suve võtke oma ajast viimast.

A.Õun, 001

******************************************************

15. Aprill 2006 ehk munadepüha laul.

Taas on pühad mitut värvi munadega
enda omad pihus, piilud ringi, kelle omi koksata
ja et oleks kord, et poleks vaja vaeva näha jamadega
mõnel vähemal ehk hoopis ära kaksata.

Teisalt, endi peade kohal ripub euronõue tume nagu padu:
liialt kõrgel lendate ja liiga vähe on teil matsirahval raha
seekord pääsevad küll mehed, kass ja lohemadu
aga tiigril tuleks võtta munad maha

Lendamas kui tahaks näha omasugust venda
jääb vaid üle kodus, tööl ja lennuväljal vaikselt rügada
ning tiigril, lohemaol ja kassil kui ka endal
ühe käega teha pai ja teise käega mune sügada

P.Teppo 15.04.2006

***************************************************************

Kaugel kaugel kus on lennuväli.
(viisil "Kaugel kaugel kus on minu kodu")
sõnad: Margus Maranik

Kaugel kaugel kus on lennuväli,
kaugelt kutsungeid saadan ma sul.
Ikka loodan ma pärale jõuda,
õnneks varjokas näitab veel null.

Saame vihma ja rahet ja äikest,
vaevalt meele see rõõmsaks siin teeb.
Aga aeg-ajalt näitab ka päikest,
jälle õhku viib lenduri tee.

On siis maa peal siin ruumi veel vähe,
nõnda mõnigi küsinud on meilt.
Kuigi korda see vaevalt küll läheb,
niikuinii nad ei mõista ju meid.

Kui sind veetud on pilvede alla
ja su eest lahkub lennuk-puksiir.
Taevateed nüüd su ees kõik on valla,
ole tubli ja end kõrgemale vii.

Algul lendama pead mööda ringi,
üsna tüütu see teinekord näib.
Tea et lennuk neid vigu ei kingi,
mis sul ringidel segaseks jäi.

Ja kui üksi sa välja kord lendad,
ühte reeglit ma loodan ehk tead.
Peale lendu siis poodi sa rändad
ja sealt tassid meil paremat-head.

Ning kui teadmisi algul on vähe,
tore on kui üht asja sa tead.
Alla tuult väga kaugele ei lähe,
muidu platsilt sind otsima peab.

Kaugel kaugel kus on lennuväli,
kaugelt kutsungeid saadan ma sul.
Ikka loodan ma pärale jõuda,
õnneks varjokas näitab veel null.

Ridali rahvalaul

***********************************************

Veel üks laulujupike, mille autoriteks on Marika Kisand, Anu Ülejõe, Leho Lõhmus ja Alari Õun. Valmis see 1989 aastal võistlustel Raplas (kuhu Lembit Pajoma neid Ridalist pukseeris) vihmaste ilmadega „maas istudes”

Ridalis on taevas selge,
Rapla kohal pilvi täis.
Kes need pilved siia sättis
kes neid pilvi mööda käis?

Ütle Lembit mu Lembit
miks sa siia mind tõid?
Ütle Lembit mu Lembit,
kas ma lahkuda võin?

Ridali rahvalaul 1989.a.

************************************************************

Taskuteatmik .

Kord veskisse , mis tegi püüli
Poiss poetas kilo kolm trotüüli
Pauk kostis selgelt miili taha ära
Ja püülipilv veel kaua varjas päiksesära .

See madrus ainult muigas , kõverdades huult ,
Kui öösel tormis kuses vastu tuult
Ei paistnud valgust vähimat , ei tähtedelt , ei kuult
Ta kindlat tuge sai vaid mastipuult .

Taat kalale kord läks ja paati
Ta kaasa võttis sadakond granaati
Ei ole ammu nähtud sellist kalasaaki
Ka pole enam nähtud paati ega taati .

See talumees , kel kasuk oli maani ,
Kord talvel laudas süütas piibuga metaani .
Käis vägev pauk , mis lükkas külili ka saani
Ja talumehe piip on kadund siiamaani .

Kord tankurautole bensiinipaaki
Pistis poiss kondoomitäie kaaliumkloraati ,
Kuid teie , lapsed , ärge sellist lollust tehke ,
Sealkohas siiani on asfalt pehme .

Kui sadamasse jõudis laev , siis kapten tahtis lüüa korra majja ,
Kambüüsi nurgast kortsus kulmul haaras toeka vaia ,
Kui viimne madrus oli põgenenud üle aia ,
Lõi kapten käega ja läks linna litsimajja .

Kord sõdur ajas kindlat äriliini ,
Väeosast väljudes viis püksisääres kaasa miini .
Miin turu kempsus rändas püksisäärest alla kojamehe põlle ,
Sai sõdur kojamehelt vastutasuks sooja õlle .

Kord lipnik pakkus odavalt granaadiheitjat müüa ,
Kuid kunde oli ihnuskoi ja tahtis hinda veelgi alla lüüa .
See lipnik väärikalt ei lasknud alla hinnaliini
Vaid andis pealekauba kaasa tonni lennukibensiini .

Poiss metsast juhitava mürsu leidis .
Kui selle kooli kaasa viis , siis kahtlema lõi veidi .
Kui ära võetaks , oleks kole kahju ,
Seepärast peitis selle kooli katlamaja ahju .

Üks väsind tunnimees vist kella kahest saati
Peost pihku unepeletuseks veeretas granaati .
Peost pudenes granaat , kui unne vajus tunnimehe pea ,
See pauk ei häirind kedagi , sest sõduritel uni olnud ikka hea .

Üks keemiaõpetaja kuiva lämmastikjodiidi
Pool kilo pani tünnile , kus hoidis nitroglütseriini .
Sa kinnisvaraärimees nüüd ära maga ,
Üks vundamendiauk on jälle vaba .

Üks talumees , kes polnud kuigi vana
Kord traktoriga ümber tiigi ajas taga kana .
Kui kana oma lolli peaga hüppas lõpuks tiiki
Siis traktor pani järele ja seis jäi nõnda viiki .

Ministril enne palgapäeva lõppes raha
ja süda oli eilsest saati kole väga paha .
Ta hiilis õllesaali käimla taha
Ja pani sinna rahva kombel külje maha .

Üks jahimees , kes tahtis lasta siga ,
Võttis püssi asemele metsa kogemata hokikepi .
Ka siga taipas mehe tehtud viga
Ja pani talle otsaette haisva peerupleki .

Kord vorstivabrikusse toodi eksikombel vagun dünamiiti .
Öövaht proovis sellega seal kütta oma pliiti .
Käis pauk ja poolteist tundi vorste sadas mööda ilma ,
Suu ammuli , kes vahtis , neile suhu , ülejäänuil silma .

See kaplan , kes on muidu väga vaga ,
Ühel päeval tegemata jättis oma töö ,
Sest oli ärkvel olnud terve öö ,
Kui kombainiga ta ajas külas tonte taga .

Vend poisile tõi kingituseks M-16-ne sõjaväest .
Poiss teadis seda varemgi , et relv toob kasu õiges käes .
Et oleks sedasorti kasu , mida igaüks ka näeks ,
Hoolega ta laskis kärbseid naabri aknalt terve päev .

Relvadest võib alatihti tulla igasugust jama –
Arvas kolonel ja peitis laskemoona suurde supipotti .
Tulele ent tõstis poti kokk , et keeta seal kompotti ,
Nüüd köögi seinad täis on virsikuid ja ploomikive
Ning lagi täis on sõrnikuid ja kama .

See tenor oli vabal päeval hüva pagar .
Ta panni peale taignapätsikesi veeretas .
Et tegu üks ei segand teist , mees oli agar ,
Ta rõõmsalt joodeldas ja vahel peeretas .

Ma kaitseliidus kohtasin üht daami,
Kes eineks võttis kuusteist kartulit ja kilo lihakraami,
Jõi kõrvale ta õlut ligi veerand aami
Ja lahkudes viis kaasa ukseraami.

Poisi silme all linn pimedusse vajus ruttu ,
kui alajaama siinidele viskas kangi .
Seejärel pimeduse varjus tõmbas kähku uttu –
kui oleks kätte saadud , oleks pandud vangi .

Üks kapral , kellel nägu oli ikka sile ,
Kord pudeliga viina peitis toru sisse kahurile .
Kui lasti pauk , läks kahur lõhki nagu pajuvile
Ja kogu jagu kukkus perseli ehk teisisõnu istukile .

Tunnimees kord igavusest õlut jõi ja näris õunavisse ,
Unisena kõigel´ lõpuks käega lõi ja puges põhku .
Terroristid ronisid siis üle aia sisse
Ja plastiidiga nad lasid pataljoni sitamaja õhku.

P.Teppo

*******************************************************************************

Kümme Blanikut

viisil: "Eidekene ketrab"
sõnad: P.Teppo & J.Susi

Taeva all lendas kümme Blanikut
ja häda polnud kõige vähematki
Üks tola lasi pöörisesse kümnenda Blaniku
ja Blanik kukkus alla ja läks katki

Ja taeva alla lendama jäi üheksa Blanikut
ja kõik nad hoidsid hinge kinni
kuid üks neist lendas liiga lähedale maale
ja jäi maakera nuka taha kinni.

Ja taeva alla lendama jäi kaheksa Blanikut
ja pidasid nad peenikest naeru
Siis kaerapõllu kohal neist üks läks platsile
ja niitis maha hästi palju kaeru.

Ja taeva alla lendama jäi veel seitse Blanikut
kui kõuepilvest välku lõi äkki
Kui pilv ära hajus ja vihmasadu lakkas
nähti maa peal ühte kortsus plekist käkki.

Ja taeva alla lendama jäi veel kuus Blanikut
ning ühelgi neist polnud enam sõnu
Kuid kuuendale polnud enam kaua antud lennata
sest lenduriks seal oli Parksepp Tõnu.

Ja taeva alla lendama jäi veel viis Blanikut
ja kõik nad tahtsid võtta kõrgust
Nad tahtsid jõuda taevani, kuid vaatamata sellele
neist üks leidis varsti ennast põrgust.

Ja taeva alla lendama jäi veel neli Blanikut
nad pilotaazi teha tundsid kihku
Nad tegidki mis suutsid, kuid pikeest välja tulles
jäi ühel juhis lendurile pihku.

Ja taeva alla lendama jäi veel kolm Blanikut
nad lendasid siis keerisvalli taha
ja vahetades tervitusi vinge keerisvalliga
üks viisakusest tiivad jättis maha.

Ja taeva alla lendama jäi veel kaks Blanikut
kui õhus kohtasid nad deltaplaani
Ja kummardudes vastastikku lehvitasid tiibu
üks Blanik tegi kummarduse maani.

Ja taeva alla lendama jäi üksainus Blanik
ja näis, et tal võib minna hästi
Kuid seegi alla toodi, pandi maa külge kinni
sest Lennuametist just nõnda kästi.

Ridali rahvalaul arvatavasti aastast 1997

**********************************************************************************

Kui ükskord taipasin, et suudan lennata ning tõusin omil tiivul taeva alla
Siis kogu olemine sügavama sisu sai ja uskumatud sihid olid valla
Ning lõpuks maandunult kõik erakordsed mõtted vormistasin kähku paberlikku ruutu
Ja minu teod said tookord kestvaks kivis, puus ja rauas

Kuid hiljem lennates ma alatihti suunda muutsin
Tundes rõõmu tõusudest ja siis, kui kukkumistest ennast päästa suutsin
Ning väga kõrgel olles igatsus mu hinge tihti puutus
Meenutades sõpru, kes jäid maa peal igavesti nooreks oma hauas

Ja nõnda olen sunnitud ma endal tunnistama üpris tihti,
Et ei ole kunagi ma teadnud olemise tegelikku sihti
Vaid aja möödudes mu silmis vaikselt hindamatuks muutus
See ainus igikestev päev, mis möödub elu pidulauas.

P.Teppo

*********************************************************************************

Ministrid on hämmastav rahvas
nad tuleb vaid määrata
Neid enesekindluses vahvas
eimiski saa väärata

Oleks lendurid sedagi sorti
nõnda paigale kohaldataks -
kes siis eelistaks õhutransporti?
Kas siis üldse veel lennataks?

Nii, kuis räägib üks habemes nali:
seltskond oksendab, juhib ent üks.
Vabatahtlikult keegi ei vali
olukorda, kus täis oleks püks.

J. Susi.

An ordinary story

This is an ordinary story
when things are going pretty well
and I'm surrounded by the glory
is this my chance - no-one can tell

So in a restaurant, nice and sunny
I'm having wine and bloody stake
Enjoying moment, spending money,
believing still - there's no mistake.

But there will be a day tomorrow
when from my head the wine is gone.
Nice feeling is replaced by sorrow
some new things, that would have been done
are just forgotten, and the glory
is just as sprayed into the air

This is an ordinary story
but, what the hell, I do not care.

J. Susi

Hele läräk (lõunaeestikeelne luuletus arvuti kasutamisest)

Ma heledat läräkät kai
mõnõ papri viil tettüski sai
pääle läräkä kinämbät särra
paar õllõkõst juuduss sai perrä

Ma parhilla mõtlõ et saa
toda läräkät kaiaq nii - naa
et minno, ko kangõt miist
tuu persetüs lövvä-i iist

No kuis küll toda võiss saiaq
et läräkät tulõss-i kaiaq?
Nii persetä sääl ko siin
hellõ läräkä iin

Soe Jaan

No mihõq, ko te ollõtõ ärrimihõq, sis kullõgõ,kuis üts ärrimiis ärri tei.

Kuidas ärimees Ants Surma tüssas

<sai ta kusagilt tunnismärgi
et kui Surmale võlgu jääd
siis kontmees ei tulegi järgi
enne, kui võlg on käes

kuidas välja ent kutsuda kontmeest
nii, et ise siitilmast ei kaoks?
nõiamooridelt raskema raha eest
sai ta õpetust sellegi jaoks

Keset surnuaeda, kesk sügist
keset tuulist ja pimedat ööd
Paari pastlaid ta kontmehelt küsis
et teha veel ränkrasket tööd

Kodus pastlad ta ahju siis uhas
võidurõõmus tal naerarus suul.
Need põlesid mõistagi tuhaks
mille laiali tuuseldas tuul

Kui ükskord siis tuligi kontmees
palju varem, kui oodata võis
Oli nutikas ärimees sõiduvees
oma auvõla jutuks sääl tõi

Rehmas kontmees siis käega: ei hullu
sõbral' kingitust teha hea meel
paari uue sul tegin ju mullu
et ei miski meid segaks sel teel

J. Susi