Olen mitmel korral arutlenud teema üle, et millal hägustub piir purilennukite ja purjepaatide vahel. Teoreetiliselt peaks olema võimalik ümber maailma purjetada, merel tiibu purjetena kasutades ja maismaa kohal lennates...
Tundub, et ma pole ainus, kes erinevat liiki purjekates sarnasust näeb:
Täpsemalt siit
- Kasutaja hendrik ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse
Kommentaarid
Vaatasin seda pilti ja
Vaatasin seda pilti ja lugesin seda saiti aga mitte ei taipa, kuidas see purjekas tagasi sõita kavatseb. Ehk siis minu arusaamist mööda eeldab see riistapuu, et tuul on sõidusuunaga enam-vähem risti ja puhub paremast poordist. Mis on minu arvates (et mitte öelda imho
mõnevõrra napakas eeldus.
<a href="http://condor.ephemeride.com/graduate/0/?id=832">
<img src="http://condor.ephemeride.com/i/bdg/832.jpg" /></a>
Kui sa tähelepanelikumalt
Kui sa tähelepanelikumalt vaatad, siis on nii veealune tiib (nimetaks sea ankruks, kuna see tiib tõmbab vee alla, mitte ei suru vee peale) ja purje sümmeetrilised ja kogu see ühendav telg ei ole kinnitatud kere külge jäigalt. Pööramiseks teeb see telg kinnituskohas 180 kraadi ja ka puri ning ankur pöörduvad telje otstes 180 kraad. Ehk see pool ankrust, mis ennem oli üleval ja suurem osa veest väljas hakkab olema nüüd vees. Purje see serv, mis oli ennem üleval, on nüüd all. Telje parem pool asub vasakul jne. Päri tuult liikudes peaks saama ankru üldse sabasse jätta ja purje ette horisontaalselt.
Minuarust on idee hea ja toimib pea igas olukorras. Sarnast lahendust kasutavad ju ka madratsiga surfajad (windsurfing), kuigi nemad kasutavad surfilauda ankru asemel.
Ise olen seni toimivat lahendust hoopis teistsugusena ette kujutanud. Et asi peaks olema siis kas tri- või katamaraan ning sarnaneks üsnagi lennukile, kuid tiivad on külg-pontoonide kohalt ülesse poole murduvad. Üks tiib on horisontaalselt, teine, tuulepoolne on vertikaalseks murtud ja toimib purjena. Horisontaalne tiib osutab liikumisel tuule surve poolt tekitatud momendile suurema osa vastusurvest oma tõstejõuga. Veealused tiivad oleksid rohkem stabiliseerivad elemendid. Et siis teist külge tuule poole pöörates lastakse üks tiib alla ja tõstetakse samal ajal teine ülesse. Ja miks mitte lasta mõlemad tiivad alla ja kasutada purjekat lennukina
Hendrik
Mingit aimu võimalustest
Mingit aimu võimalustest annab hetkel maailma kiireim jaht Hydroptere. See on sellel talvel juba kaks korda kiiruse rekordeid purustanud. Liigub täielikult kolmel veealusel tiival, kuid kasutab siiski veel pehmet purjet. (Ei kujuta ette purilennukit, millel oleks kahe tiiva asemel kaks purjemasti taolist moodustist). Nüüd vaadake seda pealtvaates pilti ja kujutage ette, kui mõlema külgpontooni otsas oleks jätkuna tiib. Ehk purje oleks keskelt nihutatud tuulepoolsele pontoonile. Teisepool oleks see tiib vertikaalne, vähendades sellega veealuste tiibade koormust tõstmisel. Kas selline lahendus ei parandaks tulemust? Teadupärast on veetakistuse sõltuvus kiirusest kuupvõrdeline, samas kui õhutakistus vaid ruutvõrdeline.
Muideks selle Hydroptere videod on muljetavaldavad.
Hendrik
Huvitav, kas on võimalik
Huvitav, kas on võimalik purjetada tavalise purilennukiga, lastes trossi abil vette sellise tagurpidi väikese lennuki koopia, mis siis lennuki tuulega risti liikumist lubavalt vee külge ankurdaks. Seda on hea ette kujutada vaadates antud skeemi ja jättes ära selle veesõiduki sealt keskelt ning asendades selle tiibu ankruga ühendava bumerangi trossiga. Kui palju oleks tuult vaja, et rasket purilennukit õhus hoida?
Kui võtta asja teispidi, et oled õhus vertikaalse vintsitrossi küljes, mis sind 2-3m/s maa poole tirib. Kui suurt kiirust ja tõstejõudu siis lennuk arendab? Tunde järgi kipun arvama, et nii 5m/s tuulest oleks küll, et tavaline purilennuks suudaks ca 45 kraadise nurga all vee kohal kimada.
Hendrik
Eeee... Tunnistan ausalt, et
Eeee...
Tunnistan ausalt, et midagi ei saanud aru.
Kuidas saab purilennuk, mille miinimumkiirus on näiteks 55km/h, püsida õhus 5m/s puhuva tuulega?
Kuidas saab purilennuk (mille maksimaalne kohtumisnurk, mille juures varisemist ei toimu, on näiteks 20kraadi) püsida õhus 45kraadise nurga all.
Vabandan enda asjatundmatuse ja taipamatuse pärast juba ette.
<a href="http://condor.ephemeride.com/graduate/0/?id=832">
<img src="http://condor.ephemeride.com/i/bdg/832.jpg" /></a>
Hõm. Kuidas küll paremini
Hõm. Kuidas küll paremini seletada.
Ok. Kujuta kõigepealt ette, et oled vintsitrossi küljes kinni, lukk ei haaku lahti, tross on täiesti vertikaalne ja tõstab meeletult, nii 5m/s. Kõrgemale sa muidugi tõusta ei saa, seetõttu tõuseb kiirus, kui just klappe lahti ei lükka. Oletame, et tross on küll piisavalt pikk, et püsib nii enam-vähem vertikaalne, kuid siiski oled sunnitud spiraalitama, et see sind maa poole tirima ei hakkaks. Ma arvan, et 45 kraadi pole mingi probleem kallet hoida, ainult et mis siis kiiruseks kujuneb. Kui kiiresti näiteks blanik vajub 110km/h ja suure kallakuga? Oluline on muidugi ka hoida varu, et trossis oleks piisav pinge (vajalik ankru vedamiseks).
Kui nüüd sellest aru said, siis läheks sammukese edasi. Kujuta ette, et on raudtee, sa oled selle vintsitrossiga selle peal oleva vabalt kulgeva liikuri küljes. Põhimõtteliselt sama olukord, ainult et tuul ei puhu mitte alt ülesse, vaid horisontaalselt, risti raudteele. Sina liigud otse ja liikur sinu all samal kiirusel, niiet tross pingul. Et püsida liikuri kohal, pead hoidma triivnurka tuule suunas. Nüüd lased ennast vaikselt alla tuult ära puhkuda ja suurendad kallet ning hoiad trossi pingul. Lõpuks oled nii 45 kraadise kaldega ja tross on maa suhtes veelgi teravama nurga all pingule veetud. Kui tõusvas õhuvoolus spiraalitades oli tõstejõud kompenseeritud tsentrifugaal, trossi pinge ja raskusjõu vektorite summaga, siis nüüd tuule käes on see puhtalt trossi pinge ja raskusjõu summa.
Et asja veelgi paremini ette kujutada peaks laskuma väga madalale, niiet tross on praktiliselt horisontaalne ja oled liikuriga pea samal kõrgusel. Sellisel juhul pole raske näha analoogiat, eriti 45 kraadise kalde puhul. Enne puhkus tuul alt 5m/s, nüüd puhub kõrvalt. Enne oli tsentrifugaaljõud võrdne trossi pinge ja raskusjõu arikmeetilise summaga, nüüd on lihtsalt raskusjõud võrdne trossi pingega (otse liikudes tsentrifugaaljõ komponent puudub). Horisontaalselt pingul tross on pealtvaates pisut suurema nurga all kui 90 kraadi, et tekitada rööbastel kulgevale liikurile takistusjõude ületavat veojõu komponenti.
Nüüd järgmie etapp on see, et asendad selle rööbastel liikuri veealuse tiivaga, mis on konstrueeritud nii, et hoiab suunda, mis oleks trossi suhtes risti. Seda pole üldse raske teha, lihtsalt nagu tagurpidi lennuk vee all, mis hoiab õiget sügavust näiteks rõhu abil.
Kui ikka aru ei saa, siis anna teada, teen mõned joonised.
Hendrik
Hõm. Kuidas küll paremini
Hõm.
Kuidas küll paremini sellest aru saada.
Kas sa tahad öelda, et kui Blanik keerata näiteks vasaku tiiva peale nii, et oleks 45kraadise nurga all ja tuul puhub paremalt poolt 5m/s otse tiibade alla, tõuseb see kaadervärk lendu?
Vale on eeldada, et lennuk
Vale on eeldada, et lennuk seisab kohapeal ja tõuseb tuule abil ülesse. Asi on pigem nii, et lennuk lendab lennuks piisava kiirusega ja kiiruse hoidmiseks vajalike jõudude tekkitamiseks laseb vee kohal lennates "ankru" vette.
Kaido, sa oled liiga mõtteid kontrolliv inimene ja väldid kramplikult mõttelendude utoopisse kaldumist. Sedasi jõuame ainult sinna välja, et hakkame seadma omade kogemuste põhiseid eeldusi, kuna kõik mõtlevad ju ühte moodi, eks. Kui ma siin räägin väga utoopilistest ja innovatiivsetest ideedest, siis ei tohiks üldsegi meenutada väga realistlikku ja kõigi poolt järgi proovitud vastu tuult tasakaalu harjutamist, kuna see hakkab kujutlusvõimet segama.
Ja muideks. Kas julgeksid jätta lennukit parklasse üks tiib maas klapid sees? Ok, kui mingi tuule hiil ta hunnikusse lükkab, siis on sellel aerodünaamiliste omadustega vähe pistmist, pigem suurem tuuletakistus, nagu ka vormelitel või kiirkaatritel, mis muidu näivalt laisalt liiguvad, kuid kui õhu alla võtavad, siis oleks justkui paberist tehtud. Samas, siiski ei saa täielikult vältida tiiva aerodünaamika kaasa aitamist uppi minekul, miks muidu soovitatakse klapid lahti jätta!!!
Veelkord, jutt on lendavast lennukist ja küsimus on ainult selles, kust ammutada lennuks vajalikku energiat. Kui me saame seda teha vertikaalselt liikuva õhu ja gravitatsiooni abil, siis miks mitte horisontaalselt liikuva õhu ja mingi horisontaalsuunalise jõu abil. Ka tuule gradienti on võimalik selleks ära kasutada.
Hendrik
On võimalik. Õudusunenäos
On võimalik.
Õudusunenäos nimelt.