Kui siin läks juba ülisuurte purilennikite peale teema, siis leidsin pildi, sõna otsese mõttes, sellisest Mammutist (mis oligi purjeka nimi).
Junkers kompaniilt telliti selliseid puust lennumasinaid 200 tükki. Mõeldud olid Junkers 322 Mammut Inglismaa invasiooniks nagu ka analoog transpordi purilennuk Messershmitt 321 (esialgu Me 263) "Gigant". Kasutatama pidi neid operatsioonil "Merelõvi", mis nägi ette Britannia vallutamist õhudessandi näol.
1.novebril 1941, kõigest 14 päeva peale plaani ja käsku välja töötada selleks purilennuk, esitati purjeka eskiisid. Projekti nimeks sai "Varssav".
Purilennuk pidi kandma kas sõjavarustust, 88 millimeetriseid kahureid, tanke T-IV või 100 dessantnikut. Lennuki tiiva siruulatus oli 62 meetrit ja kandevõime pidi olema 20 tonni.
Kuna Junkersi tehasel puudusid kogemused sellise konstruktsiooniga puiturilennukite tegemiseks, tekkisid koheselt probleemid. Purilennuki katselaadimise ajal vajus tank T-IV läbi puitpõranda. Seepeale vähendati 20 tonnist kandevõimet 12 tonnile.
Katselendudeks valmistuti märtsis 1941. Probleem oli piisava võimsusega puksiirlennuki leidmisega. Esialgu oli plaanis lennuaparaadi ette rakendada kolm lennukit BF 110C-d aga ennem katselendu peeti sellist ettevõtmist liiga riskantseks ning lõpuks jäi valik Junkers 90-V7 peale, mis pidi suutma tõstma õhku 4 tonnise kogukaaluga purjeka.
Esimene lend toimus märtsis 1941, mil valmis lõplikult Ju 322-V1 ja Ju 322-V2.
Purilennuk kinnitati Junkers 90-V7 taha 120 meetrise ja 16 mm tossi abil. Täis gaasiga minema rühkinud lennurong suutsi vaevu enne raja lõppu maast lahti rebida, kusjuures stardiks mõeldud käru andis maalt põrgates hoobi purilennukile. Õhus olles hakkas Mammut lennuki taha "laperdama" ja oli väga ebapüsiv. Purjekas tõusis vaatamata lenduri pigutustele pukseerijast kõrgemale. Peagi oldi situatsioonis, kus purilennuk oleks mootorlennukile tagant sisse sõitnud. Mootorlennuk pikeeris täisgaasil ja veidi ennem tagant sisse sõitu, haakis purjeka juht end aerorongist lahti. Mootorlennuk tuli vaid mõni meeter ennem maapinda pikeest välja. Peale lahtihaakimist lõpetas Mammut laperdamise ja maandus ilusti põllule, kust ta kaks nädalat hiljem kahe tanki abil tagasi veeti.
Koheselt hakati parandama suurima purilennuki lennuomadusi, kuid peagi loobuti, kuna oli ilmne, et seda ei suudeta. Teostati veel mõned lennud, tõsi küll mitte eriti edukad. Mais 1941 tuli käsk programm lõpetada ning 98 erinevas valmimisjärgus purjekat läksid tuleroaks. Kogu projekt läks saklastele maksma 45 miljonit marka.