Atmosfääri alumine osa (esimesed 15 km) kannab nimetust troposfäär, kus esineb suurem osa ilmastikunähtustest ja kus temperatuur langeb koos kõrguse lisandumisega. Sellest kõrgemal asub stratosfäär, mille esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante. Sellest ülespoole hakkab aga pisitasa tõusma. Stratosfäär on tavaliselt võrdlemisi vaikne paik ilma eriliste ilmastikunähtusteta.
Vaikus ei ole aga absoluutne. Koos tsüklonite ja antitsüklonitega tekivad aeg-ajalt stratosfääris jugavoolud, millede kiirus võib kohati küündida üle 300 km/h. Ning kui tavaliselt moodustab tropopaus (üleminekukiht troposfääri ja stratosfääri vahel) mäeveerulainetele (mis muidu küünivad 15-20 km-ni) midagi mütsitaolist, siis jugavoolud muudavad siin olukorda. Jugavoolude ja mäeveerulainete kohtumise korral võimendab jugavoolu energia lainet ning see kandub edasi troposfääri kuni 30 km kõrguseni ja kõrgemalegi. Üleminekutsoonis lendamine saab olema piloodile keeruline, sest tugevad tuuled põhjustavad siin rootoreid ja isegi murduvaid laineid. Samas võib õhk siin tõusta kiirusega 10m/s ja enam.
Perlani tõusu jätkamiseks sellel kõrgusel on vajalik tõusev õhuvool kiirusega üle 6.1 m/s. Igatahes saab Steve Fossetil, kes on ürituse peasponsor ja Perlani teine piloot kindlasti väga põnev lend olema.