Ernst Kalde
Miis, kiä pand Võro liina pudõlihe...
1930ndil aastil elli Võrosuu tsillokõsõn majan Võro kõgõ suurõmb vällämõtlõja, kinkal oll nigu veren kõik aig pruuvi ja kõpitsa. Tuu oll kõigilõ võrolaisilõ teedä Kalde Ernst, kiä tävve õigusõga tiinse är «Wõro Edisoni» nime. 1933-34ndil aastil tekk tä valmis purilinnuki, miä om ka seo pildi pääl kuun tegijäga. Seo purilinnukiga kõrraldõdi talvildõ Tamula pääl lindamisõ kursuisi. Seo oll Kalde Ernsti edimäne suur tüü, midä panti tähele ka muial Eestin.
1930ndidõ keskel oll Võro vällämõtlõjal käsil vahtsõnõ vällälöüdüs, nimelt lambasoolikist viiolikiili tegemine. Tuu jaos mõtõl tä vällä keerotamismassina, minka sai lambasooliga traadi pääle keerota ja nii saadul viiolikeelel olï peenemb ja parõmb kõla ku Itaaliast ostõtuil viiolikiilil. Tä tahtsõ velega kuun ka viiolikiili tüüstüse käümä panda, a tuu es õnnistu. Viiolikiili oll vällämõtlõjal hindäl kah vaia, selle et tedä kutsuti ka «Wõro Stradivariusõs», kiä oll tennü mitu viiolit uma perre jaos ja neo olli ainulidsõ kõlaga.
Ummamuudu ja seletämäldä oll ka Kalde pudõlihe pant Võro liin, ohkõsõst papist tettü maja ja kerigu näütsi Võri liina illo. Järgmädses oll täl plaanin pudõlihe panda Wõro vaksal ja Taara kasarmu, a kas tä tuud tetä jõudsõ, ei mõista üldä. Huvitav om viil märki, et Kalde veljul es olõ ütelgi vällämõtlõja suunt.
Kalde Ernsti juhtlausõ oll: mõtlõ asjo vällä terve elo, kõik aig proovi ja kõpitsõ ja ku ka summa lätt, tii-i tuust vällägi, otsi vahtsit mõttit ja kõpitsõ edesi.
Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja
- Kasutaja einar ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse